User:Mvilland

Autor: Martin Villandberg (rühm DK12)

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016 (kaugõpe)

Esimeses päevaõppe loengus räägiti põhimõtteliselt kõigest, mis puudutab IT kolledžis õppimist. Räägiti õppekavadest, IT kolledži inimestest, õppimise tehnilisest poolest, õppehoonest, tudengi võimalustest, kohustustest jne. Kindlasti sai targemaks, et kuidas mida edaspidi teha.

Kaugõppe ainukeses loengus viibisin kohapeal. Põhimõtteliselt sai sama infot, mis päevaõppe sissejuhatavas loengus. Puust ja punaselt kõik selgeks.

Edasi juba siis kirjutan lühidalt külalisesinejate loengutest.

Teises loengus esines Andres Kütt, kes rääkis iseendast ja tema teekonnast infotehnoloogia valdkonnas, ühtlasi ka sellest, millega tegeleb IT arhitekt. Huvitav loeng kust sai veel näpunäiteid kuidas oma tudengikarjäärist maksimum võtta. Kõlama jäi see soovitus, et teemasse tuleb pühenduda ja kontakte luua.

Kolmandas loengus esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on eduka startup’i Testlio loojad. Nemad rääkisid oma firma asutamisest ning sellega kaasnevatest tõusudest ja mõõnadest. Väga huvitav ja samas innustav oli kuulata kuidas oma ideega alustati ja kuidas on jõutud nii kaugele.

Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tema rääkis süsteemiadministreerimisest ja andis teemakohaseid näpunäiteid tulevastele adminnidele. Põhitõde, mis meelde jäi oli see, et hea sysadmin on nii öelda laisk. See tähendab, et alati tuleks tööd teha targasti. Kui mingi protsess kipub kordama, siis tuleks automatiseerida.

Viiendas loengus olid kõnelejateks Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loenguteemaks oli IT tööturg ja karjäärikäänakud. Kõige pealt andis Andres nõu kuidas üldse tööturul toimetada, st kuidas leida head pakkumised, mida tuleks ennem uurida potentsiaalse tööandja kohta jne. Rääkis väga eluliste näidete abil kuidas nii öelda päris maailm toimib infotehnoloogia valdkonnas.

Einar alustas oma osa sellega kuidas tema üldse IT sektorisse jõudis. Oli taas huvitav kuulata kuidas hoopis teisest valdkonnast on suundutud IT’sse ja seda väga edukalt. Kinnitab jälle, et õppimine on ainult tahtmises kinni. Veel rääkis Einar probleemidest ja suhetest, mis on äripoolel IT osaga. Tsiteerides: „IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem.“

Kuuenda loengu kõnelejaks oli Ivar Laur, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema käsitles andmeanalüüsi teemat. Ivar rääkis sellest kuidas MTA kogub ja kasutab andmeid, miks seda on vaja ja mis kasu saab nende analüüsimisest. Puudutas ka seda kuidas andmed tihti peale ei kajasta reaalset elu ja mis vigu tehakse andmeanalüüsis.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Jaan Priisalu, kelle teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Käsitles ta ka väga palju teisi seotuid valdkondi. Väga huvitav ja silmaringi avardav loeng. „Küberkaitse ei ole mitte arvutisüsteemide kaitsmine vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitsmine.“ See mõte jäi kummitama, sest tänapäeva elus oleme kõik juba nii harjunud e-teenuste mugavustega, et teistmoodi ilma ei kujutakski enam elu ette. „Küberkaitse olemus on kaitsta meie eluviisi.“ Pani mõtlema.

Kaheksanda loengu esinejaks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starmanis. Teemaks „IT ja turundus“. Andis väga hea ülevaate sellest mis on turundus, bränding, public relations, growth hacking. Kui muidu oli endalgi selline tüüpiline arvamus, et turundus on mitte-nii-oluline valdkond, siis see arvamus kindlasti muutus. Toode/teenus võib hea olla, aga kui see inimesteni ei jõua sisult või olemuselt, siis ei tule ka edu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad. Räägiti paljudel eri teemadel, silmaring laienes ja mõtlemisainet sai piisavalt. Kui peaks valima isikliku lemmiku, siis ilmselt meeldis kõige rohkem Andres Kütti loeng.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Otseselt ei pea kellegagi kokku leppima. Registreerimine avatakse ÕISis.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.

Mis on tähtajad? Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

7.2. Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. 7.2.1. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Seega otseselt ei pea kõiki deklaleeritud valikaineid sooritama kui õppekavas nõutud ained on sooritatud. RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? (Kood XXXXXX00)

"Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel."

Ainepunktid kumuleeruvad.

(27-19)*2+(27-19) = 24 EAP.

Kui suur on teile esitatav arve?

24 * 50 = 1200 (EUR)