User:Pkutser

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Kutser

Õpperühm: 15

Esitamise kuupäev: 8.01.2016

Essee

Sissejuhatav loeng

Sissejuhatavas loengus rääkis õppejõud Andres Septer, kes rääkis „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ olulisusest ja sellest, kuidas aine üles on ehitatud ning kuidas õpe antud aines olema hakkab. Lisaks jagas ta soovitusi, kuidas kool edukalt läbida. Õppekavade arendusjuht Merke Spitsõn andis ülevaate õppekorralduslikest teemadest, nagu seadused, eeskirjad jne. Lisaks, mida Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppetöö kooli poolt välja näeb. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumide liikidest ja kuidas stipendiumile kandideerida, tagasisideküsitlustele vastamisest ning miks tagasiside andmine vajalik on. Kavliteedijuht Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest ja tagasisidestamisest. Teisisõnu, millised stipendiumid on olemas ja kuidas neid taotleda ning miks on vaja anda tagasisidet. Haridustehnoloog Juri Tretjakov tutvustas kooli multimeedia-alaseid lahendusi ja võimalusi. Loeng oli kindlasti vajalik ja oluline, ent ega kõik ikka meelde ei jäänud küll. Kui midagi konkreetset on vaja teada saada, siis pöördun ikka ITK kodulehe või õppeosakonna poole. Septeri esinemine oli hea just sellepoolest, et anda selline ülevaadet eelootavast. See oli selle loengu peamine moment. Detailidesse saab laskuda hiljem ja juba õppetöö käigus.

Andres Kütt

Andres rääkis sellest, et tarkvaraarhitekti töö tähendab keerukuse juhtimist. Ta annab ettevõttele tagasisidet selle kohta, mida keerukuse võtmes tähendavad erinevad ärilised otsused organisatsioonis laiemalt. On palju juhtumeid, kus organisatsioonis kasvab keerukus üle pea, mis võib päädida süsteemijuhtumise võimetusega. Samas, tarkvaraarhitekti töö ei paista välja, mis tähendab, et arhitekt on oma töö hästi teinud. Lisaks, hea tarkvaraarhitekti töö ei peagi ega tohigi välja paista.

Kütt tutvus arvutimaailmaga sarnaneb pisut Bill Gatesi ja Paul Alleni omadegaga, st kooli kaudu jõudis tema ellu esimene raal. Ka Alleni ja Gatesi teadmised arvutitest ületasid õpetajate omi.

Kütt esitas oma elukäiku huvitavalt ja humoorikalt. Kinnituse sain arusaamale, et enne, kui midagi selgeks õppida, tuleb endale selgeks teha, miks midagi tehakse. Niisama rahmeldada pole mõistlik. Aga ka Andresel võttis aega 20 aastat tulemaks tõdemusele, et akadeemiline karjäär võiks talle täiesti sobida.

Olen nõus Andresega, et programmeerimist ei ole võimalik õpetada, kuna seda peab ise õppima. Ise läbi tegema erinevaid asju ja katsetama, nö hands-on. Meeldis ka tema suhtumine matemaatilisse analüüsi, mis võib esmapilgul tunduda „tuumateadusena“, ent õpetab mõtlema.

Muide, hoolimata sellest, et teda tituleeriti introverdiks, kes sunnib end ekstraverdiks, siis tegelikkuses on Andres päris hea, siiras ja paeluv esineja.

Perekond Kruustükid

Nende pühendumus ja järeleandmatus on igati inspireeriv ja lugupidamist vääriv. Põhimõte, et kunagi ei tohi alla anda, kui usud sellesse, mida teed, pidas ja peab nende puhul kindlasti paika. Meeldis, kuidas nad kõigele vaatamata ikkagi kokku hoidsid.

Nad avasid minu jaoks veidi testimise omapärase maailma, millest olin varem küll kuulnud, ent midagi täpselt ei teadnud. Võime vaid uhkust tunda, et Testliost on oma valdkonnas saanud arvestatav tegija, mis on pärit siitsamast Maarjamaalt. Testlio on ilmekas näide sellest, et tahe ja koostöö viis taaskord sihile. Kindlasti on nende lugu eeskujuks ja inspiratsiooniks paljudele.

Snakeman

Lembitu Ling aka Snakeman jättis endast problemaatilise ja kuidagi sellise veidi kahtlase mulje, nagu ta vahetaks töökohti sageli ja ehk kergekäeliseltki. Võimalik, et see tuleneb ka tema isikliku elu traagilisest küljest, millele ta ka ise viitas - alkoholism. Mulle ei meeldinud see, kuidas ta justkui süsteemiadministraatoreid upitas ja tarkvara-arendajaid allapoole surus. Samas, eks see ole arusaadav, kuna Ling on ise süsteemiadministraator ja sealt tuleb ka tema kallutatud lähenemine. Parema meelega oleksin soovinud antud loengust kaasa võtta mõtte, kuidas mõlemad valikud, nii süsteemiadministraator kui ka tarkvara-arendaja, on võrdselt head variandid.

Septer & Koltšanov

Loengusarja parimaks esinejaks pean konkurentsitult Andres Septerit. Ma ei ürita siinkohal kuidagi lektorit meelitada, aga mulle lihtsalt väga sümpatiseerib tema asjadest rääkimise stiil – otse, ehedalt, keerutamata, konkreetselt, kainelt ehk siis nii, nagu asjad on. Olen ise samasugune ja see on mulle tihtipeale elus probleeme kaasa toonud. Aga sellist brutaalset siirust on väga vaja, kuna hoiab aega ja energiat kokku. Septer jagas erinevaid nippe, kuidas tööle saada ja palgakõrgendust küsida.

Seega, kui peaksin välja konkreetse loengu, siis oleks see vast viies, kuna ka hr Koltšarovi esitus ja lugu olid paeluvad. Mulle meeldis mõte sellest, kuidas meditsiinist saab liikuda infotehnoloogiavaldkonda. Olla mitmes valdkonnas asjalik, on tunnustamist väärt saavutus omaette.

Ivar Laur

Tema ettekanne oli infoküllane, statistiline ja majandusse laskuv. Tema esitus oli analüütiline ja rahulik. Huvitav oli see, et Laur tõi pidevalt sisse erinevaid elulisi näiteid seoses EMTAga, nagu nt „alkoralli“ Lätti, töötajate register jms. Lisaks majanduse ja maksunduse (riigi) tihe ja kohati isegi sõltuvuslik seotus. EMTA sai niiviisi minu silmis endale näo ja Laur näitas ka seda, mis selle fassaadi taga IT valdkonna mõttes toimub. Olen Lauriga täiesti nõus, et suuremad otsused peaksid põhinema sügaval analüüsil, kuna tahes tahtmata funktsioneerime ju piiratud informatsiooni tingimustes. Mõistagi oleneb palju olukorrast, keskkonnast ja otsuste olemusest, aga Eesti avalik sector võiks oma otsuste tegemise protsessi rohkem teadlasi kaasata ja erinevaid uuringuid finantseerida.

Jaan Priisalu

Tema puhul hakkas häirima tema „ktt“-itamine. See on mingi parasiitkeelend, millest tal vast endalgi puudub teadmine. See selleks. Üldjoontes on tegu targa ja haritud inimesega, kes jagab teemat ja oma valdkonda. Midagi pole öelda. Tema esitus Eesti IT ajaloost pani kuulama. Priisalu esinemine oli veenev, usutav ja huvitav.

Hedi Mardisoo

Tema oli sümpaatne, aga turundusvaldkond on minu jaoks tuttav, nii et ega ta midagi märkimisväärselt uut ei rääkinud. Samas oli ka tema ettekanne oluline näitamaks, kui seostunud on infotehnoloogiavaldkond. Tarkvara-arendajate töö tuleb ju turundada ja erinevatele klientidele maha müüa. Siinjuures on möödapääsmatult tähtis kliendisuhted ja ka nende arendamine. Lisaks kuvand ettevõttest. Ühesõna, olenemata sellest, kas IT toodab teenust või toodet, siis see tuleb vastavalt „pakendada“ ja vaid läbi kordaläinud müügitehingu saab ka IT oma rahastuse.

Kuigi kõik esinejad olid meeldejäävad, siis kes on need kolm, keda tooksin välja? Lihtne! Esiteks, Andres Septer, seejärel Andres Kütt ja kolmandaks Einar Koltsarov.

Mida oleks võinud veel olla? Loengusari oleks võinud pikem olla. IKT valdkond on niivõrd lai, et esinejatest vast puudust ei saaks tulla. Võimalik mingisugune väljasõit kohapeale vaatama, kuidas rühm programmeerijaid kuskil töötab? Milline näeb tarkavara-arendaja tavaline tööpäev välja vms? Kuna ma olen algaja, siis võin siinkohal lihtsalt fantaseerida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga või õppeosakonnaga. Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal (OF) õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele on esimesel õppeaastal võimalik minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on kaks aastat. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Teistel tuengitel ei ole akadeemilise puhkuse ajal lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Kui esimese semestri lõpuks on koos 21 EAPd, aga peab olema 27, siis puudu on 6 EAPd ja juurde tuleb maksta 6 x 50 eurot, ehk 300 eurot kokku. Kui teise semestri lõpuks on koos 23 EAPd, aga määraks on 27 EAPd, siis puudu on 4 EAPd ja 4 x 50 eurot ütleb, et juurde tuleb maksta 200 eurot.

Vastus

Aasta lõpuks esitab kool tudengile arve summas 500 eurot.

Lisaülesanne

Tetris

Tetrise lõi vene tehisintellektiteadlane Aleksei Pažitnov aastal 1984 töötades Nõukogude Teaduste Akadeemia Moskva Arvuitikeskuses. Pažitnovi tööülesandeks oli kirjutada programme keskusesse saabunud uue riistvara jõudluse testimiseks. Sealt saigi alguse Pažitnovi kirg mänguloome vastu.

Tetris oli esimene meelelahutuslik tarkvara, mille Nõukogude Liit eksportis USAsse. Huvitav ja uuenduslik oli Tetrise-lugu ka sellepoolest, et Pažitnov ja tema kolleeg Dmitri Pavlovski arendasid mänge müügiks. Tollases NSVLis oli selline tegevus tavatu. Pažitnov ei saanud alguses mängu edust sentigi. Aastaid läks aega, et ta saaks Tetrise autoriõigused ja sellega kaasnevad rahalised õigused endale. Mängu on tänaseks müüdud üle 170 miljoni eksemplari.

Tetris tuleneb kahesõnalisest kombinatsioonist. Esiteks, kreekakeelne arvuline eesliide "tetra-", mis tähendab "nelja" (Terise-mängu kõik kujundid omavad nelja segmenti) ja teiseks tennis, mis oli Pažitnovi lemmikspordiala.

Tetris on tähtis ka sellepoolest, et ta sobib pea kõikidele auditooriumitele. Tetrise mängimist on kerge alustada ja selle disain on lihtne, mistõttu ka aegumatu. Tetrist ei saagi visuaalselt üleküllastada, kuna see hakkaks mängimist segama.

Tetris on kahtlemata kõige olulisem mäng mitte üksnes video- ja arvutimängude, vaid mängude ajaloos üldse. Ta sobitud kenasti male, kabe ja teiste klassikaliste mängude kõrvale, mis lihtsalt toimivad, vigadeta ja neid ei ole kunagi võimalik lõpuni ning tõeliselt võita. Tetrise printsiip, et mängu ei olegi tegelikult võimalik võita, kehtib selle loomise hetkest tänaseni. Tetrise mehaanikat ja üleüldist ülesehitust kasutatakse paljudes teisteski arvutimängudes tänini.