EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis

Autor

Kätlin Lisete Nõgols

Rühm: AK21

Sissejuhatus

Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(metadata), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.

Levinud failisüsteemid

FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)
FAT16 (Windows) 
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)
NTFS (Windows)
EXT2 (Unix-tüüpi)
EXT3 (Unix-tüüpi)
EXT4 (Unix-tüüpi)
HFS (Mac)