Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost

Kuidas kogutakse informatsiooni kasutajate kohta?

Algoritmilise reklaamiostu eesmärk on leida konkreetse kasutaja jaoks kõige sobivam isikupärastatud reklaamisõnum. Tehakse seda nii nimetatud «Digitaalsete jalajälgede» põhjal. Kasutajad jätavad veebis tohutult teavet enda kohta: kui nad sisestavad otsingupäringuid, laadivad alla faile, teevad veebipõhiseid oste, vaatavad videoid või loevad artikleid. Iga toiming, mis on tehtud teatud küpsiseidentifikaatorist (Cookie), saab osa nn suurandmetest, millele programmatic süsteem viitab.

== Avalik arvamus

Seoses isikupärastatud reklaamide ilmumisega, mis ennustavad kasutaja käitumist, on paljud muretsenud enda andmete "avatuse" reklaamiandjale pärast. Inimestele ei meeldinud see, et nende isiklik teave oli sellistes kogustes üldkasutatav. Pealegi ei saa paljud aru, kuidas isikupärastatud reklaamide kohandamine töötab, ja kahtlustavad ettevõtted, kes edastavad andmeid programmatic-agentuuridele, jälgides kasutajaid. Sel teemal artikkel pealkirjaga "Kuidas reklaam meid Internetis kummitab" publitseeriti The Village veebilehel 8.augustil 2016 aastal. Selles selgitab autor, miks jääb kasutajatel mulje, et neid jälgitakse. Suured ettevõtted, nagu Google ja Yandex, koguvad oma klientide kohta kõik andmed, mida on seaduslikult võimalik hankida, ja müüvad need seejärel programmatic - ettevõtetele või otse reklaamiandjatele. Brändidele on kasulik, kui kampaaniat näeb õige inimene, ja see on nende klientidele mugav: nad saavad enda jaoks asjakohaseid pakkumisi. Artiklis räägitakse ka sotsiaalvõrgustike ja eriti Facebooki rollist isikupärastatud reklaamides. Küpsise identifikaator on määratud seadmele, mida saavad kasutada erinevad inimesed, mis segab algoritmi tööd. Näiteks kui arvutit kasutab pere, mis koosneb isast, emast, pojast (7.a) ja tütrest (18.a), otsitakse internetist väga erinevaid asju. Isa vaatab autosid, mis mõjutab seda, mis reklaami näeb tema tütar. Tütrele aga meeldib tervislik öko toitumine. Suhtlusvõrgustikes aga on reeglina kõigil oma isiklik profiil, seetõttu on reklaami seadistamine täpsem. Nagu Facebooki programmeerijad on välja mõelnud, peaksid kasutajad nägema ainult neid reklaame, mis vastavad tegelikult nende huvidele ja eelistustele. Seega on reklaam pealetükkimatu. Sellegipoolest on ka isikupärastatud reklaami põhimõtteid mõistvate inimeste seas inimesi, kes eelistavad isikuandmeid mitte levitada ja soovivad neid Google'i ja Yandexi eest varjata. Nende jaoks andis Meduza 2016. aastal vastava juhise kaartide kujul. See juhtus pärast seda, kui Google muutis kasutajalepingut ja sai võimaluse koostada reklaamijale täielik kasutaja portree. Nüüd saab ettevõte ehitada kasutajast täieliku portree, mis põhineb mitte ainult teadmistel, milliseid videoid ta vaatas, milliseid kirju kirjutas, mida internetist otsis, vaid ka lehekülastuste ajaloost - ja see kõik seotakse tema tegeliku nimega. Lisaks "digitaalsele jalajäljele" võivad kasutajate kohta teabeallikaks saada ka võrguühenduseta andmed, näiteks ostlemine, restoranide, kinode külastamine, välisreisid jne. Kuid sellise teabe kättesaadavus programmatic agentuuride käsutuses tekitab kasutajatel veelgi rohkem küsimusi. Mõned arvavad, et ettevõtted kasutavad ebaseaduslikke jälgimismeetodeid, näiteks pealtkuulamine kodanike eravestlustel nutitelefonis ja sülearvutis oleva mikrofoni kaudu või jälgimine seadmetesse sisseehitatud kaamerate kaudu. Paljud Interneti-kasutajad kirjutavad selle kohta ning toovad näiteid, kuidas neid jälgitakse.