Läbi tehnoloogia üliinimeseks

Produktiivsuse tõstmine läbi IT

Eelajaloolisest ajast oli inimese produktiivsus üks tähtsamatest asjadest. Kui keegi oli ainukordne jahimees kes oli teistest tugevam ja vastupidavam ning tõi jahist stabiilselt noosi, siis kindlasti tema rahvas pidi temaga arvestama. Tänapäeval aga on asjaolu muutunud. Kõigepealt peetakse tähtsaks inimese vaimse võimet ja taiplikust. Inimese vaimne võime on saanud otsustavaks teguriks ning just see tagab inimkonna edasi arendamist. Aga aju arenemiseks peab inimene olema hea planeerija ning olema päeva mööda produktiivne. Meie ajastu tehnoloogia eeldab seda, et inimesed kasutaksid seda õigesti, vastasel juhul tehnoloogia pigem kahjustab produktiivsust. 2007 aasta statistika näitab, et äri sektori produktiivsus on langenud, seda seostatakse nutitelefonide kasutamise leiumisega. Paljud aga väidavad, et distsipliini abil võib kasutada tehnoloogiat produktiiktiivsuse tõstmiseks. Tehnoloogial on palju riistu selle saavutamiseks. Vaatleme, kuidas tehnoloogia tagab seda, et inimene oleks edukam planeerimise, tervise, distsipliini ja teiste aspektide jälgimisega produktiivsuse tõstmiseks.

Üldised lahendused

Nii väikesed kui ka keskmised firmad tunnistavad produktiivsuse tähtsust. Nemad kogu aeg üritavad muuta töökeskonda ning pakkuda uusi riistu selleks, et inimesed töötaksid efektiivsemalt. Lisaks, võib leida ka soovitusi selleks, et läbi tehnoloogiat inimene oleks produktiivsem. Erinevates allikates võib leida järgmisi soovitusi:

1. Kõigepealt peab aru saama, et üks ja saama tehnoloogia võib tuua kaasa nii kasu kui ka kahjut. Peab leidma endale kõige otstarbekam viisi selle tehnoloogia kasutamiseks. (nutitelefon, arvuti jne.).
2. On tarvis kasutada tehnoloogiat igapäevaste tegevuste täitmiseks. Näiteks, emaili vastamiseks. Selleks on olemas erinevaid riistu (Due ja teised).
3. Peab identifitseerima tehnoloogiat, mis raiskab sinu aega. Sobivad äppid: Evernote, Headspace.
4. Kasutada browseri laiendamist. Seega sa saad kiiremini külastada vajalikke lehekülge ning sa ei raiska aega paroolide sisestamiseks. (Lastpass).
5. Kõige harvemini kasutatav äpp on kõikidele tuttav Calender, mis tõstab produktiivsust tunduvalt. Niiviisil kõik plaanid on kirja pannud, mitte midagi vahele ei jää ning inimesel on palju mugavam uusi plaane juurde panna.
6. Üks olulisematest teguritest eduka hakkama saamiseks on eesmärkide püstitus. Ilma eesmärkideta inimene on pigem nagu purjekas ilma purjedeta, ta ei tea, kuhu liikuda. Samuti on vaja oma iseenda saavutusi fiktseerida. Et inimene mäletaks, kui palju tööd on juba teinud selleks, et edasi liikuda. Selleks on suurepärane äpp nimega Course Hero.
7. Mõned firmad pakkuvad nendele töötajatele võimalust töötada kojust mitte lahkudes, see on eriti kasulik pandeemia perioodil. Selleks on aga vajalik sobiv online-keskkond. (IT töötajad tihti kasutavad Giti tehnoloogiat).
8. Selleks, et töötajad töötaksid efektiivselt peab nendel olema võimalus ükteisega siduma. Ilma selleta töö organisatsioon kukkub kokku. Selle saavutamiseks on loodud hästi palju tarkvaru, kuigi nemad jätkavad arenema. (email, Skype, Discord jne.).
9. Visuaalselt on paljudel inimestel palju kergem informatsiooni mõista. Tehnoloogia võimaldab modeleerimist, ning tänapäeva inimesed võivad visualiseerida seda, mille kuju on kas liiga kohmakas (DNA) või inimestel üldse pole ettekujutust, kuidas mingi asi peab välja nägema (tehisintellekti modeleerimine). Tehnoloogia on samuti ka mugav loovtöötajatele. (muusika tarkvarad, veebidisain).
10. Viimaseks mugavuseks on teenused. Tehnoloogia võimaldab meile osta tooteid online, registreeruda arsti vastuvõttu, teha makseid ja palju muud. Meil on võimalik teha palju asju kiiremini, mis tõstab meie produktiivsust.

Quantified self

Quantified self on süstemaatiline isiku kohta andmete korjamise ja analüüsimise protsess. Teisiti öeldes, see on enda parandamine eneseteadvuse kaudu, mis toimub enese jälgimise (self-tracking) ja enese ekperementeerimise (self-experementation) kaudu. Quintified self hõlmab selliseid ideid nagu elustiili ja ratsionaalsuse parandamine. Probleemist lähtudes, QSil on mitu lähenemisviisi:

• Võimaldab salvestada oma elu erinevaid aspekte.
• Suurendab andmekogude ulatust isikust. (Andmekogusse püütakse salvestada rohkem infot uutest elu aspektidest).
• Parandab andmete kogunevaid riistu, seega andmed on täpsamad.

Protsessi kasu

Argumendid QS tähtsuse poole jagunevad kaheks osaks:

1. Esimese osa argumendid keskenduvad sellele, mis kasu saab inimene iseenda kvantifitseerimisest.
   1. QSi kaudu võib määrata tunde, millal inimene on kõige tähelepanelikum, seega ka produktiivsem. Samuti võib leida tunde, millal ilmselt vähem produktiivne.
   2. QS võimaldab identifitseerida valdkondi, mida inimesele on loomulikult kergem teha ja mis ei võta nii palju aega.
   3. Inimestele on meeldiv iseennast infot saada, mõnedele see ilmub heaks meelelahustuseks.
2. Teise osa argumendid keskenduvad sellele, mis kasu saavad teised inimesed konkreetse inimese korjatud andmetest.
   1. Veebilehekülgede omanikud võivad vaadata, kui keeruline on kasutajatele nende kasutajaliides.
   2. Inimesed valivad endale nende jaoks kõige sobivamad elukutsed. See toob firmadele rohkem kasumit ning muutub kogu inimkonna produktiivsemaks.
   3. See võib anda märku firma omanikutele, kas firma töökeskkond on inimestele mugav või mitte.

Privaatsusprobleemid

Algeline enese jälgimine on juba võimalik. Vastavalt Pew Researchi ja Carnegie Melloni Ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemustele aastal 2013 avaldati, et 86% USA täiskasvanutest Interneti kasutajatest võtsid meetmeid oma privaatsuse kaitsmiseks, kui nad olid online. See number näitab, et suur hulk inimesi muretsevad oma andmete privaatsusest. Cryptoparty liikumise kasv, mille ülesanne on laieneda avalikkust, kuidas kasutada krüpteerimist ja privaatsuse tööriistad, näitab inimeste rahutust, et teised võivad neid spioneerimise kaudu saada nii nende tegevusi online’nis kui ka ülevaade nende harrastustest. Veel üks huvitav uuringu järeldus on see, et kasutajad olid kõige rohkem mures selle pärast, et kartsid, et kurjategijad ja reklaamijad näevad nende online tegevust. Mure valitsuste jälgimise pärast oli peaaegu nimekiri viimasena põhjusena. Selline innovatsioon tooks kaasa privaatsuse kaotamise ohtu. Mitte kunagi varem polnud nii palju teavet kogutud, edastatud ja salvestatud kasutajate kohta. See toob kaasa rohkem privaatsuse riske.

Statistika:

• 69% täiskasvanutest jälgivad enda või teiste tervisenäitajat.
• 34% inimestest kasutavad mittetehnoloogilisi meetodeid, nagu päevikud või ajakirjad.
• 21% inimestest kasutavad vähemalt ühte jälgimis tehnoloogia vormi, näiteks rakendusi või seadmeid.

To-do listid

Oma päeva planeerimine on üsna efektiivne aga samal ajal raske viis oma produktiivsust tõsta. Tihtipeale kui inimesed hakkavad oma päeva planeerima, selle päeva jooksul nendel tekkivad uued plaanid juurde ja päeva lõpus selgub, et paljud ülesanded jäid tegemata. Selleks, et seda vältida tasub õppida To-do listi koostamise oskust. To-do list on loetelu ülesannetest ja plaanidest, mida on vaja ära teha täpseks ajaks (päev, nädal, kuu). Need loetelud on alati koostatud nii, et inimene on suuteline neid toimetada ning nad aitavad vältida viivitamist. Ideaalis peavad kõige tähtsamad ülesanded olema loetelu alguses, ja kergemad ja mitte nii tähtsad loetelu lõpus. Teadlikus sellest, kui palju inimesele on veel vaja ära teha, muutuvad teda valvsamaks.

Hea ja halb To-do list

To-do listist ise tavaliselt ei piisa, tema peab olema efektiivne ja hästi organiseeritud. Selle saavutamiseks on hulk reegleid.

Hea:
• Kergelt saavutatud ülesanded.
• Detailne ülesannete kirjeldus.
• Korralik planeerimine.
• Paindlikus viivituse toimumise korral.
• Koostamisel peab võtma arvesse erinevusi eesmärkide ja ülesannete vahel.
Selline To-do list kaitseb inimest üle koormumisest, seega aitab vältida viivitamist.

Halb:
Selline To-do list vastupidi koosneb rasketest ülesannetest ilma nõuetekohaste detailideta või tähtaegadeta. See paneb liiga suurt koormust inimese peale, seega jäävad paljud ülesanded tegemata.

Mida panna listisse

Leidub palju asju, mida võib listisse panna. Mõned listid võivad olla lihtsalt Shopping listideks, mis aitavad oma eelarvet kontrollida. Teised koosnevad tähtaegadest või enesearenemise programmist. Kindlasti tasub panna listisse oma eesmärke. Kõige tihedamini listisse pannakse järgmiseid asju:
• Olulised ülesanded mis vajavad ära tegemist.
• Ostud
• Eesmärgid enda arenemisest
• Ülesanded tähtaegadega
• Jälgimine oma progressist ja tehtud tööst.
Listi võib kirjutada kas paberi peale, või tarkvara kasutades, näiteks Microsoft To-Do List programmi kaudu.

13 sammu To-do listi koostamiseks

1. Ära kiirusta listi planeerimisel.
2. Prioriseeri mõned ülesanded.
3. Elimineeri ebavajalikke ülesandeid.
4. Pane kõige vajalikud asjad listi algusesse.
5. Jälgi korduvaid ülesandeid.
6. Pane sarnaseid ülesandeid kokku.
7. Pane ülesanne juurde ka kirjeldust ja detaile.
8. Tee ettevalmistust eelnevalt.
9. Leia riist selleks, et mõnesid ülesandeid listist automatiseerida.
10. Ole teadlik ülesannete tüübist ja oma päevaplaanist.
11. Võimalda rohkem paindlikust.
12. Teie list peab olema “kaitsetud“. Pane listisse nii vähe ülesandeid kui on võimalik.
13. Võta arvesse üleminekut ülesannete vahel.

To-do list äpid produktiivsuse tõstmiseks

Need äpid on mõeldud produktiivsuse tõstmiseks. Nendes äpides on kerge liste koostada ning samal ajal nad motiveerivad kasutajat ülesanded ära lahendada. Äpp soodustab inimese iseenda rahulolu pärast listi sooritamist. Kõige populaarsemad äpid on:
• Remember the milk
• Asana app
• Forest

Sport

Tänapäeval on igasuguste spordialade tehnoloogiad üsna arenenud. Need uuendused võimaldavad inimestel treenida tõhusamalt, ohutumalt ja nauditavamalt. Mõned asjad on lihtsalt mugavuse pärast, kuid mõned on professionaalselt sporti tegevatele inimestele üsna olulised. Mõned neist uuendustest võivad isegi päästa kellegi elu.

Kantavad seadmed

Tänapäeval kasutavad paljud inimesed kantavaid seadmed, mis aitavad inimestel spordi tõhusamalt teha. Paljud spordiga tegelevad inimesed kasutavad oma treeningute kohta teabe hankimiseks nutikellasid ja käepaelu. Need seadmed on üsna arenenud, kuigi need on saadaval paljudele inimestele, arvestades, et need on enamasti üsna taskukohased. Sellised seadmed võivad näidata teie keha kohta palju teavet: südame löögisagedus, põletatud kalorite hulk, hapniku tase teie veres ja muud teavet. Ka kantavad seadmed saavad jälgida teie treeningut ja näidata selle kohta palju statistikat ning anda soovitusi, kuidas paremini treenida. Paljud suured ettevõtted toodavad praegu kantavaid spordiseadmed. Nende ettevõtete nimekirjas on Apple, Samsung, Xiaomi, Adidas, Garmin, Fitbit ja paljud teised. Need seadmed võivad isegi kellegi elu päästa. Näiteks kui inimene kukub Apple Watchiga ja ei tõuse pärast seda püsti, kutsub kell kiirabi. Tavaliselt püüavad need seadmed motiveerida inimesi rohkem sportima. Kui inimesed teevad rohkem sporti ja saavad selles paremaks, tähendab see, et nad on mingil moel lähenemas üliinimeseks saamisele. Selle artikli osa autor on mõnda neist seadmetest ise kasutanud, seega põhineb see teave isiklikul kogemusel.

Kantavaid seadmeid kasutavad ka professionaalsed sportlased. Üks näide sellest on jalgpalli-, hoki- ja mõnede teiste mängijate seadmed, mis annavad mängu ajal treenerile kõik mängijate biomeetriad reaalajas. See teave on üsna kasulik, et panna mängijad oma limiidil tegutsema ja mitte vigastada. 2020. aastal kasutas kokku 9500 professionaalset sportlast 500 võistkonnas 35 spordialal ja 35 riigis Austraalia tööstusharu liidri Catapult GPS-spordimonitoride valmistatud kantavaid spordiseadmeid, et parandada isiklikku ja meeskondlikku jõudlust ning vähendada vigastusi (2). Sportlikesse vormirõivastesse õmmeldud GPS-jälgijad edastavad reaalajas teavet NFL-i mängija tasakaalu, kiiruse, kiirenduse ja liikumise kohta. Pehmete kudede vigastuse varajased märgid on kergesti tuvastatavad, võimaldades treeneritel mängijaid enne tõsiste probleemide tekkimist vabastada. Mängija kehale kinnitatud löökmonitori kleebised hoiatavad treenereid ja treenereid võimalike põrutuse, ajutrauma, ülepinge või vigastatud lihaste, kõõluste ja sidemete eest (2). Mõned seadmed võivad olla isegi pallides, pesapallikurikates ja muudes seadmetes. See võimaldab sportlastel saada kasulikku statistikat oma soorituste kohta. Statistika on tulemuse parandamisek alati kasulik.

Küroteraapia

Teatavasti on spordis hea treeningjärgne taastumine sama oluline kui hea treening. Mõned sportlased kasutavad taastumiseks midagi, mida nimetatakse krüoteraapiakambriks. See kamber kasutab vedelat lämmastikku ja elektrit, et langetada temperatuur väga madalale tasemele. See seade aitab sportlastel pärast treeningut taastuda, see on hea lihastele ja nahale. Kui astud krüoteraapiakambrisse, langeb temperatuur umbes -100 kuni -160 kraadini. Seda kambrit kasutav inimene peaks jääma sinna mõneks minutiks. See meetod on üsna tõhus ja mugavam kui jäävannis hüppamine. Kui inimene siseneb sellesse kambrisse ja tema aju tuvastab äärmise külma, saadab verd kehasse, et kaitsta elutähtsaid kehaorganeid. Kui kambrist välja astute, hakkab kehaorganitesse tormama palju hapnikuga küllastunud verd, mis aitab kaasa paranemisprotsessile. Sportlased väidavad, et krüoteraapia aitab parandada nende sooritust, kuna kiirendab lihaste taastumist. Erinevad uuringud on samuti tõestanud, et krüoteraapial on üldine positiivne mõju pehmetele kehakudedele ja see kaldub aeglustama lihaste valulikkust.(3)

NormaTec

Räägime veel mõnest tehnikast, mida professionaalsed sportlased kasutavad. Veel üks tehnoloogia, millele tasub pilku heita, on Normatec. Nende süsteemid hõlmavad juhtseadet ja kinnitusi, mis asuvad jalgadel, kätel või puusadel. Nad kasutavad suruõhku teie jäsemete masseerimiseks ja vedelike mobiliseerimiseks.(7) Seda tehnoloogiat kasutavad sportlased, kuna see aitab kiiremini taastuda. Mõned muud uuringutes kirjeldatud eelised hõlmavad alajäsemete suuremat paindlikkust ja liikumisulatust pärast treeningut. Kuna NormaTeci populaarsus kasvab, kasutatakse seda mitmesugustes seadetes. Seda tehnoloogiat kasutavad spordimeeskonnad, CrossFiti sportlased, jooksjad, jalgratturid ja triatleedid.

VO2

Veel üks tehnoloogia, mida profisportlased kasutavad, on VO2 mõõtmine treeningu ajal. VO2 max näitab, kui palju hapnikku su keha suudab intensiivse treeningu ajal kasutada. Tavaliselt teeb selle testi mingis laboris või haiglas arst, kardioloog või sobivuse spetsialist. Igasugune statistika aitab sportlastel treeninguid optimeerida. On olemas statistika, mis näitab, kui palju hapnikku saab inimene teatud vanuse ja sooga kasutada. Sportlaste jaoks, kelle tulemused sõltuvad vastupidavusest, on see test väga oluline, kuna see näitab kas need teevad oma füüsilised andmed paremini või mitte.

Spordi kokkuvõte

Muidugi on professionaalsete sportlaste kasutatavaid tehnoloogiaid palju rohkem, näiteks aju hoiatavad kõrvaklapid, mis aitavad sportlastel kiiremini õppida ja treeningute efektiivsust maksimeerida, või optojump, mis annab sportlastele kaamerate abil väga täpset teavet nende liikumise kohta.(7) Neid on palju. rohkem, kuid selles artiklis on võimatu neid kõiki käsitleda. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasaegsed tehnoloogiad aitavad harrastus- ja profisportlastel treenida võimalikult tõhusalt. Nende tehnoloogiate kasutamine aitab inimestel saada statistikat oma treeningute kohta, ennetada vigastusi, taastuda kiiremini ja viia keha oma piiridesse. Muidugi on raske öelda, kas see aitab inimestel saada üliinimlikuks või mitte, sest sõnal üliinimlik võib olla väga palju erinevaid tähendusi. Sellegipoolest selle artikli osa autor, et need tehnoloogiad aitavad inimestel saada sammu võrra lähemale üliinimeseks olemisele. Kaasaegsed sportlased löövad sageli varasemaid rekordeid, mis tähendab, et inimkond avardab kogu aeg oma füüsilisi võimalusi ja nendel tehnoloogiatel on selles suur osa.

Üliinimlik tehnoloogia meditsiinis

Meditsiini tehnoloogilised ja metoodilised edusammud võimaldavad arstidel ja kirurgidel lahendada paljusid levinud probleeme. Näiteks:

• Exoskeletons - aitavad taastada liikumist. Amputeeritavatele inimestele mõeldud robotseadmed võimaldavad patsientidel täita hulgaliselt ülesandeid, mis ületavad inimese jäseme võimeid.
• Närviimplantaadid - saab kasutada haiguste raviks, keha taastusraviks pärast vigastust, mälu parandamiseks, jäsemeproteesidega suhtlemiseks ja palju muud.

Kuidas kasutatakse üliinimlik tehnoloogiat meditsiinis?

Exoskeletons

Mis on exoskeleton ja kuidas ta töötab?

Oskussõna “exoskeleton” on tulnud kreekakeelset ja tähendab “väiline skelett”.

Exoskeleton - on kantav, mobiilne, robotiseeritud, elektrifitseeritud või mehhaniseeritud struktuur. Mis oli loodud selleks, et täiendama kandja kaotanud füüsilisi võimeid ja suurenema inimese lihasjõudu. Exoskeleton on selline karkass, mis on tehtud püsivast, aga kergest materjalist ja mille saab kinnitada inimesele. 
Tavaliselt, exoskeletonid kordavad inimese biomehaanika, et proportsionaalselt suurendada pingutust liikumise ajal. 
Üldiselt on palju erinevaid exoskeletoni, mida eritatakse eesmärgi järgi. Näiteks on olemas exoskeletonid eakatele ja mägoronijatele, on ka olemas tööstuslikud, sõjalised ja meditsiinilised exoskeletonid.

Erinevad meditsiinilise exoskeletoni kategooriad

Meditsiiniliste eksoskelettide eraldamiseks saab kasutada palju kategooriaid. Aga siin räägime ainult mõnedest kategooriast. Mis on rehabiliteerimis ja augmentatiivne, ülakeha ja alakeha ning statsionaarne ja mobiilne.

Rehabiliteerimis vs augmentatiivne

Meditsiinilisi exoskeletoni saab jagada kaheks suureks gruppiks, mis on rehabiliteeriv ja suurendav. Nende suurim erinevus on see, et rehabiliteerimis exoskeleton oletab, et kasutaja saab paraneda pärast seadme kasutamist. Ja pärast juhendatud treening režiimi täitmist ei pea kasutaja enam taastusravi eksoskeletti kasutama. Kuid augmentatiivne exoskeleton eeldab, et kasutaja ei parane pärast taastusravi ja ta loodab kantavale seadmele kogu oma ülejäänud elu.

Ülakeha või alakeha

Teine viis meditsiiniliste exoskelettide eristamiseks on piirkond, mida nad sihivad, kas üla- või alakeha. Ülakeha meditsiiniline ortopeedia keskendub käe (õla, küünarnuki) või käe (sõrmed, randme) tugevdamisele või suurendamisele. Alakeha meditsiiniliste eksoskelettide eesmärk on parandada kõndimist või aidata üksikuid liigeseid. Jällegi saab üla- ja alakeha meditsiinilise kantava robootika jagada taastusravi ja augmentatsiooni omadeks. Varem olid meditsiinilised eksoskeletid, mis olid suunatud samaaegselt keha üla- ja alaosale, kuid praegu on väljatöötamisel vähe või mitte ühtegi.

Statsionaarne vs mobiilne

Ja see on kolmas viis. Exoskeletonid võivad olla kas statsionaarsed, mobiilsed või lõastatud. Lõastatud eksoskelette saab riputada pea kohal olevale juhtsiinile, toetada ratastel metallraami või neid saab isegi otse toetada mobiilsele robotile. Statsionaarsed eksoskeletid kinnitatakse tavaliselt seina külge poltidega või ühendatakse jäiga raami kaudu otse maapinnaga. Mõlematel eksoskelettidel võivad olla suured mootorid ja kontrollerid ning nende raskust ei jaotata kasutajale. Mobiilseid meditsiinilisi eksoskeletone saab kanda nii väljas kui ka kodus. Nende jaoks on vaja akut ning kergemaid mootoreid ja kontrollereid, mis on paigaldatud piiratud ja kompaktsesse ruumi.

Närviimplantaadid

Närviimplantaat on lähtepunkt meie aju võimeid arendamiseks. Tehnoloogia arenedes me saame suurendada ajuga sidekanaleid, pääsedes juurde rohkematele ajupiirkondadele ja uut tüüpi närviteabele. Niisugused tehnoloogiad saavad ravida mitmesuguseid neuroloogilisi häireid, taastada sensoorne ja motoorne funktsioon ning lõpuks laiendada seda, kuidas me suhtleme meie maailma, iseenda ja teiste inimestega.

Mida närviimplantaadid suudavad teha?

Närviimplantaadid saavad ühendada tuhandeid neuroneid ajus, salvestada nende neuronite aktiivsuse, töödelda neid signaale reaalajas ning vajadusel seda teabe arvutile saata. Lähitulevikus see tehnoloogia kavatseb aidata raske seljaaju vigastusega inimesi, andes neile võimaluse juhtida arvuteid ja mobiilseadmeid otse oma ajuga. Halvatud inimesed, näiteks, saavad kontrollida virtuaalset arvuti hiirt, lihtsalt tuleb nende kavatsusi dešifreerida. Tehnoloogia arenedes saab inimene suhelda rohkemate seadmetega, näiteks klaviatuuri või mängukontrolleriga.

Miks närviimplantaade integreerimine on nii raske?

"Insenerid nihutavad pidevalt piire sellele, mis on tehniliselt võimalik, "ütleb David McMullen, USA riikliku vaimse tervise instituudi neuromodulatsiooni ja neurostimulatsiooni programmi juht. "See kõik on kirurgilise koormuse vähendamine, implantaadi kroonilise olemuse suurendamine ja pidevalt püüdes saada üha väiksemaid elektroode, mis katavad laiemat ajupiirkonda."

Kuid need uuenduslikud seadmed jõuavad meid ainult siiani. Eugene Civillico NIH-s ütleb, et on olemas niisugune eksiarvamus, et takistused (neuromodulatsioonile) on peamiselt tehnilised, nagu ainus põhjus, miks meil pole mõttega juhitavaid seadmeid, on see, et mitte keegi ei suutnud veel piisavalt paindlikku elektroodi teha.

Teadlased vajavad endiselt põhiteadmisi närviahelate füsioloogiast, ütleb Civillico. Nad vajavad kaarte selle kohta, kuidas neuronid suhtlevad, ja nende ahelate spetsiifilist mõju kehale ja ajule. Ilma nende kaartideta tulistavad isegi kõige uuenduslikumad implantaadid tõhusalt elektrilisi impulsse pimedusse.

Proteesid

Proteesid on kahjustatud või puuduvate jäsemete kunstlikud asendajad. Teame neid juba ammu. Muistsed kindralid, kes kaotasid lahingutes käed, imiteerisid nende kohalolekut puit- või metallkonstruktsioonidega. Pikk tee arvutiproteesideni algas umbes 1500 eKr. Egiptlased olid ortopeediatehnoloogia pioneerid. Esimene protees valmistati puidust ja nahast. See oli suure varba protees. Kuni viimase ajani kinnitati proteesid mehaaniliselt inimese keha külge ega olnud ühendatud närvisüsteemiga. Nad võisid painutada, kuid omanik pidi iga liigutuse jõudlust käsitsi reguleerima (1). Kõigepealt peate välja selgitama, mis tüüpi proteesid üldiselt eksisteerivad. Üla- ja alajäseme proteesid jagunevad kolme tüüpi:

• Mehaanilised – need seadmed ei sisalda elektroonikat ja neid juhivad erinevate lihasrühmade pingutused. Selliste seadmete tugevus on võime kontrollida rakendatavat jõudu. Näiteks kui inimene võtab midagi pihku, saab ta ise määrata objekti kokkusurumisastme ja reaktsioonikiiruse. Kui kunstjäse toetub vastu objekti ega saa edasi tegutseda, tunneb selle omanik vastupanu (2).
• Kosmeetilised – need proteesid on mõeldud peamiselt kaotatud jäseme välimuse taastamiseks. Sellised seadmed on sageli valmistatud silikoonist, mis on kõige pehmem, vastupidavam ja loomulikum materjal. Kosmeetilised proteesid paigaldatakse reeglina ajutiselt - ainulaadse funktsionaalse mudeli (2) valmistamise ajaks.
• Bioonilised – need pakuvad meile suurimat huvi. Sellised seadmed on kõige kaasaegsemad ja multifunktsionaalsemad ülajäsemete asendajad. Bioonilist proteesi juhivad lihaste kokkutõmbumisel tekkivad signaalid. Arvutialgoritmid muudavad teabe motoorseteks käskudeks – selle tulemusena sooritab protees kindla liigutuse. Lihtsatel bioonilistel seadmetel on sisseehitatud 2 lihaseandurit, mis registreerivad kahe suurima lihase aktiivsust. See on seotud teatud ebamugavustega selliste proteeside kasutamisel: mõnikord tuleb ühe liigutuse sooritamiseks saata mitu korduvat käsku (2).

Teadlaste eesmärk oli suuta mõttejõu abil juhtida mehaanilisi jäsemeid – nagu see juhtub tavainimestega. Seda oli võimalik teha, kuid algul oli käskude komplekt piiratud, nii et peenmotoorika jätsid soovida. Sel hetkel, kui ilma käeta inimene soovib sõrme liigutada, genereerib aju vastava signaali, mis läheb mööda närve jäseme lihastesse. Impulsi püüavad kinni spetsiaalsed proteesi sisseehitatud andurid ja need ei lase sellel "tühjusesse" minna. Pärast andmete analüüsi ja töötlemist moodustatakse robotkäe juhtimismeeskond. Just sellel teel on olnud ja jätkavad teadusrühmad, kes tegelevad uusimate funktsionaalsete proteeside väljatöötamisega. Kallimad valikud võimaldavad kaotatud jäseme funktsioonid peaaegu täielikult asendada. Vaatame nüüd, missugused bioonilised proteesid eksisteerivad

Bioonilised käeproteesid

Kui käeta inimene soovib sõrme liigutada, genereerib aju vastava signaali, mis liigub mööda jäseme lihastesse viivaid närve. Kuid kuna käsi puudub, läheb signaal "tühjusesse". Pärast jäseme amputatsiooni jäävad inimkehasse motoorsed närvid, kirurgid ühendavad need suure lihase piirkondadega - näiteks rindkere, kui räägime amputeeritud käest. Kui inimene mõtleb sõrme liigutada, saadab aju signaali rinnalihasele. Signaali püütakse kinni elektroodidega, mis saadavad juhtmete kaudu impulsi elektriharu sees olevale protsessorile soovitud piirkonda. Protees liigub. (3)

Bioonilised jalaproteesid

Toimimispõhimõte on väga sarnane. Aju saadab signaali jalale, signaal edastatakse juhtmete kaudu protsessorisse. Üldiselt algas bioonika ajastu 2011. aastal, kui 30-aastane britt Matthew Newberry sai esimeseks omanikuks 40 tuhat naela maksva bioonilise proteesi, mis reageeris kasutaja kõikidele liigutustele ja kohanes tema kõnnakuga, võimaldades tal ronida trepist ja isegi sõita jalgrattaga. Sellise proteesi põlvekedras on mikroprotsessor ja neli sensorit, mis saadavad protsessorile infot keha liikumise, kaalujaotuse ja kaldenurga kohta, mis võimaldab mikrokiibil ette näha kandja järgmist liigutust ja sellele reageerida (4).

Silmad

Täna ilmuvad esimesed biooniliste silmaproteeside mudelid. Mikroskoopilised elektroodid implanteeritakse kahjustatud silma võrkkesta ja ühendatakse videokaameraga, mis on integreeritud spetsiaalsetesse klaasidesse. Prillide sisseehitatud mikroprotsessor töötleb kujutist ja edastab selle implantaatidele. Muidugi ei küündi pildikvaliteet ikka veel terve silma tasemele, aga see on juba suur edasiminek (5).

Süda

See on ilmselt kõige fantastilisem. 2019. aastal teatasid Kasahstani arstid edukast operatsioonist traadita võrgust laetava mehaanilise südamepumba implanteerimiseks. Esimest korda sisestati 24-aastase mehe rindkeresse "biooniline süda", mille ülesandeks on aidata südamel verd pumbata (6). See on suur samm edasi meditsiini ja tehnoloogia jaoks, sest selline leiutis võib olla pääste inimestele, kes põevad raskeid südame-veresoonkonna haigusi.

Proteesid üliinimestele

Bioonilised proteesid on need, mis võivad tõesti aidata "üliinimeseks" saada. Maailmas on palju inimesi, kes vajavad erinevatel põhjustel proteese. Selle tehnoloogia arendamisega saame tagada, et jäsemeid kaotanud inimesed tunnevad end sama hästi kui meie. Ainuke probleem mis jääb on see, et need asjad on kallid, kuid olen kindel, et riigi abiga saame selle probleemi lahendada! P.S Uurisim, et mees, kes 3 kuud pärast mõlema jala proteeside paigaldamist vallutas Mount Everesti. Kas ta ei ole siis"üliinimene"? :)

tDCS (Transcranial Direct Current Stimulation)

Tööpõhimõte

Pea peale pannakse elektroodid ja neid kasutatakse, et lasta madala võimsusega voolu ajust läbi. See küll ei aktiveeri neuroneid kuid suurendab nende aktiveerumise potentsiaali. Mida täpselt tDCS’i kasutamine ajus muudab on siiski veel lahtine ja selle potentsiaali ja kasutusvõimaluste selgitamiseks tehakse jätkuvalt teadustööd. Selleks, et tDCS’ist kasu oleks, tuleb aju stimuleerida paralleelselt tegevusega, milles soovitakse paremaks saada ning sellest tulenevalt, ei saa sellega passiivselt probleeme lahendada. Keerulisust lisab ka efekti muutumine vastavalt elektroodide paigutusele (1).

Potentsiaalne kasutus

Jälgimise ja turve missioonides

Kiire ja täpne ohu tuvastus on oluline nii tsiviil kui ka sõjanduskeskkonnas. Jälgimiseks kasutatavaid kaamerate video saadetakse enamasti eemal asuvatele operaatoritele, kelle ülesandeks on tuvastada potentsiaalsed ohu allikad. Kuid keeruline on õpetada inimesi välja ohtu tuvastama. Situatsiooni teeb veelgi keerulisemaks see, et enamasti ei ole ohtu tekitavad objektid nähtaval. Tohutu videomaterjali hulga tõttu teevad vigu isegi välja õpetatud professionaalid ja neid tuleb mõnikord ka uuesti õpetada.(1) See on tekitanud vajaduse õpetada inimesi välja kiiremini ja efektiivsemalt ning on leitud, et tDCS saab aidata. Katses 96 inimesega, kus inimestel tuli tuvastada peidetud objekte virtuaalkeskkonnas, tuvastasid teadlased tDCS’il doosi põhise mõju. See tähendab, et mida rohkem sessioone tehti tDCS’iga seda parem tulemus ning leiti kahekordne areng õppimisel ja sooritustel. Lisaks oli mõju püsiv peale 24 tunni möödumist tehtud kordustestimisel (2). Teises katses virtuaalkeskkonnas, treeniti osalejaid tund aega ja poolel treeningu ajast kasutati tDCS’i. Leiti, et tDCS’i kasutamine suurendas ohtu kujutava objekti tuvastamise täpsust (3). Lisaks sellele ka katses 37 inimesega, tuvastati peale treeningu lõpetamist rohkem kui kahekordne tajutundlikkuse vahe võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks sellele, püsis suurem tajutundlikus ka 24 tundi peale treeningut (4). Need katsed näitavad tDCS’i potentsiaali inimeste treeningul ka keeruliste ülesannete lahendamisel. Läbi selle on võimalik säästa aega. See on üks väike valdkond, kus tDCS’i potensiaali katsetatud on ning tulnud militaarsetest huvidest. Lisaks sellele on veel teisigi valdkondi kus on leitud tDCS’i toetav mõju.

Õpingute abiks

Varjatud ohtude tuvastamine virtuaalkeskkonnas ei ole väga aktuaalne kõigile, kuid õnneks on tehtud uurimusi ka mõjude suhtes, mis on kõigile kasulikud. Ühes teadustöös katsetati läbi Sternbergi ülesande, kuidas tDCS mõjutab töömälu. Sternbergi ülesandes tuleb inimestel hoida mälus sõnu ja samal ajal vastata segavatele stiimulitele. Läbi katse leiti, et tDCS’i kasutamine parandas märgatavalt reaktsiooniaegu, kuid ainult siis, kui vale valik oli segajaks. Sellest järeldati, et eelnevates uurimustes leitud paremad tulemused mälu ülesannetel on vahendatud läbi suurendatud kontsentratsiooni (5). See tähendab, et tDCS toetab fookuse hoidmist ja aitab eirata segajaid ning seeläbi aitab püsida fokuseeritud oma ülesandel. Lisaks sellel on ka leitud, et tDCS’i saab kasutada, et hõlbustada mõistmist, läbi ahhaa momentide. Tavaliselt strateegia selgeks õppimine takistab õpitud meetodist kaugemale näha ning seeläbi võib muutuda keerulisemaks läbimurrete saavutamine. Samas on leitud, et osadel ajukahjustustega inimestel see tuleb lihtsamalt. Seetõtu katsetati 60 terve inimese peal läbinägelikkuse probleemi lahendamist, kus arusaam kipub tulema läbi mõttevälgatuse. Kontrollgrupist lahendas ülesande ainult 20% osalejatest, kuid tDCS’i kasutajate grupis oli lahenduseni jõudmiste arv kolm korda suurem(6). See tähendab, et tDCS aitab mõttemallidest kõrvale vaadata ja leida uusi lahendusi. Mõlemates näidetes toodud efektid on kasulikud kõigile ka igapäeva elus. TDCS aitaks õppida kiiremini, leida uusi lahendusi ja püsida pikemalt fokuseeritud oma ülesandel.

Dual N-Back

Tööpõhimõte

See on mäng kus tuleb märgata kui tähe heli kordus n käiku tagasi ja samal ajal märgata ka kas ruut aktiveerus n käiku tagasi. Alguses N=1, tuleb märgata kas öeldav täht kordus ja märgata kas sama ruut aktiveerus 2 korda järjest. N=2 tuleb märgata, kui öeldav täht oli sama üle-eelmisel korral ja märgata sama ka aktiveerunud ruutudega. Sama muster kehtib ka suuremate N’ide korral.

Aju treening

Selle mängu kasutamisel on leitud mitmeid positiivseid efekte ajule ning erinevalt teistest aju treenimise meetoditest, selle mõjud kanduvad üle ka mängust kaugemale. Dual N-Back(DNB) mängu treeningu mõjudest on tehtud mitmeid teaduslike katseid. Ühes katses võrreldi DNB mängu treeningu efektiivsust mälu palee meetodiga(LOCI), mida kasutatakse töömälu suurendamiseks ja läbi mille on võimalik ka kaardipaki kaartite järjekord meelde jätta alla minutise ajaga. Teadustöös oli 3 gruppi ning 50 inimest DNB grupis, 50 LOCI grupis ja 48 kontrollgrupiks, kes ei saanud katse käigus mingit treeningut. Treeningu käigus muutus töömälu mahutavus paremaks nii DNB kui ka LOCI grupil. Ka numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes oli nii DNB kui ka LOCI grupil parem tulemus võrreldes kontroll grupiga. Numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes eelnevat treeningut ei olnud. Muutumise märkamise ülesandes oli märgatav areng ainult DNB grupil (7). See näitab, et treeningu ülekanduvus on parem DNB mängu treeningul. Kuidas täpselt DNB mängimine aju töömälu mahtu suurendab jäi selle uurimuse alast välja. DNB ülekanduvust ei ole kõigis uurimustes leitud, sellest tulenevalt tehti katse, mille eesmärk oli leida mehhanism, mis mõjutab treeningu mõju ülekanduvust. Katse käigus vaadeldi viite erinevat töömälu osa. Katsealused jaotati kolme grupp millest kaks mängisid DNB’d, Ühel grupi raskusasate oli kohanduv ja teisel fikseeritud. Kõik kolm gruppi tegid teisel testimisel märgatavalt paremini kui esimiesel, kuid fikseeritud DNB grupi tulemus oli märgatavalt parem kontrollgrupist ja kohanduva DNB grupi tulemused olid paremad võrreldes ka fikseeritud DNB’ga. Ainult muutuva raskusega DNB grupil leiti statistiliselt märgatav areng, treenimata jooksva numbrivahemiku ülesandes (running span task)(8). See ülesanne mõõtis tähelepanu fookuse mahutavust ning kuna teistes ülesannetes märgatavat efekti ei leitud, siis võib järeldada, et töömälu suurust mõjutav faktor on fookuse mahutavuse suurenemine.

Emotsionaalne Dual N-Back

Dual N Back mängust on ka tehtud variatsioon, kus kasutatakse emotsionaalset stiimulit(9). Mängu kastide sisse on pandud näod millel on mingi emotsioon nagu näiteks viha ja kurbus. Lisaks sellele on ka heli sisendid vahetatud sõnadega nagu surm, viha, vägistamine, et kutsuda esile emotsioone. Selle mängu variatsiooniga tehti ka teaduslik eksperiment, millest võttis osa 45 inimest. Osalised jaotati kolme gruppi, millest üks treenis töömälu emotsionaalse DNB’ga, teine neutraalse DNB’ga ja kolmas grupp jäeti kontrolliks ja neile anti vähenõudlik ülesanne. Nii emotsionaalse kui ka neutraalse DNB grupis leiti ülekanduv efekt teise töömälu ülesandele ja ka areng voolavas intelligentsuses, mis väljendub inimese võimes arutleda, analüüsida ja uutes olukordades toime tulla. Lisaks sellele leiti, et emotsionaalse DNB grupil ka ekstra ülekanduv efekt, läbi emotsionaalse Stroop’i harjutuse. See harjutus keskendub emotsionaalse informatsiooniga toime tulemisele (10). See tähendab, et emotsionaalne DNB aitab parandada kognitiivseid kontrolliprotsesse ning selle mõjud kanduvad ka igapäeva, alates kommipakist keeldumisest, kuni arvutimängu asemel koolitöö valimiseni. Selle olulisust toob esile ka igapäeva keskkonnas suur emotsionaalsete stiimulite hulk ning suutlikus püsida fokuseeritud aitab rohkem tehtud saada ja ratsionaalsemalt otsuseid vastu võtta.

Kasutatud kirjandus

Produktiivsus

1. https://www.forbes.com/sites/forbestechcouncil/2017/05/16/10-effective-ways-to-increase-productivity-using-technology/?sh=5de3eafd680f --- Forbes Technology Council, 2017, Produktiivsuse tõstmise viisid tehnoloogia abil;

2. https://www.sangoma.com/articles/7-ways-technology-can-increase-productivity/ --- Sangoma Customer Success Team, Contributing Author, Produktiivsuse tõstmise viisid tehnoloogia abil;

3. https://www.lifehack.org/articles/productivity/how-to-create-a-to-do-list-that-makes-you-smile.html --- Timo Kiander, 2021, Kuidas luua To-do listi, mis suurendab teie produktiivsust;

4. https://causeprioritization.org/Quantified_self;

5. https://docs.broadcom.com/doc/how-safe-is-your-quantified-self-en --- Mario Ballano Barcena, Candid Wueest, Hon Lau, 2014, How safe is your quantified self?, p. 16;

Sport

1. https://www.sports-management-degrees.com/lists/five-exciting-new-technologies-being-used-in-the-sports-industry/ 2. https://onlinemasters.ohio.edu/blog/how-wearable-tech-is-transforming-a-coachs-decision-making/ --- wearables in sports 3. https://cryoaction.com/how-cryotherapy-chamber-works/ --- cryotherapy chamber 4. https://www.healthline.com/health/vo2-max#benefits-of-vo₂-max-training --- VO2 max 5. https://www.sportzbusiness.com/top-10-sports-wearable-companies/ --- list of wearables 6. https://cryorva.com/news/2016/12/17/benefits-of-normatec-devices --- normatec 7. https://blog.dnafit.com/top-fitness-tech-for-professional-athletes --- list of tech used py pros with some info about it. 8. https://simplifaster.com/articles/normatec-recovery-system-review/ --- normatec photo 9. https://www.trainingpeaks.com/blog/do-you-need-a-vo2-test/ --- vo2 max test photo

Meditsiin 1 https://t2conline.com/amazing-medical-advancements-for-superhuman-future/ 2 https://www.freethink.com/series/superhuman - check out 3 https://blog.siggraph.org/2019/10/how-technology-makes-us-superhuman.html/ 4 http://robotrends.ru/robopedia/chto-takoe-ekzoskelet 5 https://exoskeletonreport.com/2016/06/medical-exoskeletons/ 6 https://neuralink.com/applications/ 7 https://www.vox.com/2014/11/7/7171119/blind-sonar-echolocation 8 Fall 2018, A Newsletter of MMBME, https://www.utep.edu/engineering/mmbme/_Files/docs/MME%20NEWSLETTER%202018.pdf

Proteesid

1.https://habr.com/ru/post/400695/ - ajalugu 2.https: //vils.ru/articles/protezy-ruk-vidy-i-perspektivy-razvitiya/ - proteeside tüübid 3.https://trends.rbc.ru/trends/industry/5e91e02b9a79474e8cb6d892 – bioonilised käed 4.https: //www.gazeta.ru/health/2013/11/12_a_5748649.shtml - bioonilised jalad 5.https: //future2day.ru/bionicheskie-protezy/ - silmad 6.https: //naked-science.ru/article/medicine/v-grud-24-letnego-muzhchiny – süda

Kõik üliinimeseks

1. Parasuraman, R. and McKinley, R., 2014. Using Noninvasive Brain Stimulation to Accelerate Learning and Enhance Human Performance. Human Factors: The Journal of the Human Factors and Ergonomics Society, 56(5), pp.816-824. 2. Clark, V., Coffman, B., Mayer, A., Weisend, M., Lane, T., Calhoun, V., Raybourn, E., Garcia, C. and Wassermann, E., 2012. TDCS guided using fMRI significantly accelerates learning to identify concealed objects. NeuroImage, 59(1), pp.117-128. 3. Coffman B, Trumbo M, Flores R, Garcia C, van der Merwe A, Wassermann E et al. Impact of tDCS on performance and learning of target detection: Interaction with stimulus characteristics and experimental design. Neuropsychologia. 2012;50(7):1594-1602. 4. Falcone B, Coffman B, Clark V, Parasuraman R. Transcranial Direct Current Stimulation Augments Perceptual Sensitivity and 24-Hour Retention in a Complex Threat Detection Task. PLoS ONE. 2012;7(4):e34993. 5. Gladwin T, den Uyl T, Fregni F, Wiers R. Enhancement of selective attention by tDCS: Interaction with interference in a Sternberg task. Neuroscience Letters. 2012;512(1):33-37. 6. Chi R, Snyder A. Facilitate Insight by Non-Invasive Brain Stimulation. PLoS ONE. 2011;6(2):e16655. 7. Li W, Zhang Q, Qiao H, Jin D, Ngetich R, Zhang J et al. Dual n-back working memory training evinces superior transfer effects compared to the method of loci. Scientific Reports. 2021;11(1). 8. Lilienthal L, Tamez E, Shelton J, Myerson J, Hale S. Dual n-back training increases the capacity of the focus of attention. Psychonomic Bulletin & Review. 2012;20(1):135-141. 9. Smith M. Emotional Dual N-Back Science : How Does It Work? [Internet]. 2014 [cited 4 December 2021]. Available from: https://www.iqmindware.com/brain-training-apps/emotional-n-back-science/ 10. Schweizer S, Hampshire A, Dalgleish T. Extending Brain-Training to the Affective Domain: Increasing Cognitive and Affective Executive Control through Emotional Working Memory Training. PLoS ONE. 2011;6(9):e24372.