IT mõju spordile
Tehnoloogilised leiutised spordis
VAR
Sportmängud on käinud läbi ajaloo käsikäes erinevate pettustega ja tulemuste manipuleerimisega. Tänapäeval on raske sportmängus teha midagi nii, et see märkamata jääks, kuna kõiki suuremaid spordiüritusi filmitakse ja on loodud erinevad süsteemid selleks, et mängu lõpptulemus oleks selline nagu ta ka tegelikult olema peaks. Näiteks tõi suure muutuse jalgpalli maailma Video Assistant Referee ehk VAR. Ühe kohtuniku asemel töötavad mitu inimest selle nimel, et vaadata videosalvestuses üle olukordi, milles peakohtunik kindel polnud. See muudab mängu ausamaks, sest kohtunik saab peale teatud olukorra ülevaatamist oma otsust mägus muuta. Lisaks on VARi kasutuselevõtt vähendanud mängijate poolt tehtud vigu ja punaseid kaarte. https://barcainnovationhub.com/how-var-has-changed-football/
Piletite ost
Varem oli kõigele, sealhulgas spordiüritustele piletite ostmine tülikas, sageli oli see telefoni teel pikk protsess, mis tekitas inimestes mängu nägemiseks pigem meelehärmi kui põnevust või kui tuli seista tundide viisi järjekorras ja siis lihtsalt aksepteerida fakti, et piletid müüdi juba välja. Nüüd aga saavad spordisõbrad üle maailma osta üritustele pileteid veebist mõne minutiga. Uute veebiplatvormide abil pole piletite leidmine ja ostmine kunagi olnud lihtsam, muutes piletimüügi protsessi kõigile mugavamaks, meelitades spordiüritusi külastama rohkem inimesi kui kunagi varem ning luues tõhusalt rohkem tulu spordimeeskondadele ja ürituste korraldajatele üle maailma. Eestipäraseks näiteks oleks Piletilevi, mille läbi saab kiirelt ja mugavalt osta omale erinevatele üritustele pileteid. (https://bleacherreport.com/articles/773227-20-ways-technology-makes-sports-better)
Üksikisiku andmeanalüüs
Veel kümmekond aastat tagasi pidid need spordiharrastajad, kes olid huvitatud treeningu põhinäitajate jälgimisest, lootma kohmakatele seadmetele, mis olid inetud ja ebapraktilised. Tänapäeval on kantav tehnika nii hästi disainitud ja funktsionaalne, et on üle kantud ka moemaailma. Kuigi kehal kantav tehnoloogia pole spordis midagi uut, on sensortehnoloogia ja täpsuse areng erinevate jälgimisseadmete tööstust täielikult muutnud, muutes kantava tehnika üheks suurimaks tehnoloogiliseks edusammuks spordis. Tipptasemel kantavad tehnoloogilised tooted võimaldavad sportlastel ja treeninguhuvilistel täpselt mõõta erinevaid näitajaid nagu samme, põletatud kaloreid, pulssi ja palju muud. Need seadmed võivad isegi teie und jälgida tagastades sisukaid andmeid selle kohta, kuidas saaks oma rutiini parandada. ( https://www.reflexion.co/blog/sports-technology/ ).
Spordi parem levik läbi IT
Suure panuse on IT pannud ka erinevate spordialade populaarsuse kasvule. Tehnoloogia arengu tõttu on erinevate spordialade sündmuste kajastus ulatuslikum kui kunagi varem. Lihtne ja mugav ligipääsetavus tõstab ka vaatajate arvu.
Otseülekanded
Varem said vaatajad mängust osa saamiseks valima vaid mõne üksiku kanali vahel, kuid nüüd on võimalused spordiülekannete vaatamiseks palju ulatuslikumad. Ülekanded on saadaval kõikjal ja kogu aeg. Lisaks on nüüd saadaval otseülekanded koos kordustega. Veel paarkümmend aastat tagasi tähendas suurest mängust ilma jäämine seda, et tulemuste saamiseks tuli oodata näiteks järgmise ajalehenumbri ilmumiseni või kuulda uudiseid oma tuttavatelt. Nüüd on aga inimestel võimalik mis tahes materjali salvestada, salvestada ja taasesitada. https://discoverydesign.co.uk/blog/post/3-ways-technology-has-changed-the-sports-world/
Võimalik on peaaegu igat profitaseme spordivõistlust vaadata diivanilt tõusmata ning soovi korral uuesti vaadata. Juhul, kui sellist võimalust ei oleks, siis ainukeseks alternatiiviks oleks ise kohale minna. Kohati on selline võimalus ahvatlev, kuid väga paljudel kordadel meeldib ikkagi inimestel enda mugavustsooni jääda ning kodus püsida.
Paljudel juhtudel pole võimalik isegi kohale minna oma soovitud sporti vaatama. Näiteks kui jalgpalli staadion mahutab ligi 80 000 inimest ning inimesi, kes sooviksid mängu vaatama minna on miljoneid, siis tekibki juba probleem. Tänu otseülekannetele on see probleem lahendatav. Ühtlasi võib näiteks tuua, et kui sa oled suur tennise fänn, siis väga suure tõenäosusega on igal momendi kuskil maailmas toimumas parasjagu üks tennise mäng, mida on võimalik otseülekandega vaadata. Ei pea kunagi muretsema, et ei saa enda soovitud sporti vaadata. Tänapäevaks on otseülekanded meie jaoks kujunenud nii iseenesestmõistetavaks, et me ei hooma kui paljust me nendeta ilma jääks.
Sotsiaalmeedia
Kindlasti on spordi populaarsuse suurenemisele kaasa aidanud erinevad sotsiaalmeedia platvormid. Sotsiaalmeedia aitab kursis olla enda lemmik spordialadega. Erinevad meeskonnad postitavad enda tegemistest nii spordialaselt kui ka väljaspool seda.
Teisest küljest saab sotsiaalmeedia kaudu olla kursis ka tippsportlaste igapäevaeluga. See kui tippsportlane enda igapäevaelu taoliselt jagab, aitab fännidel temaga lähedasemaks saada. Fänluse suurenemine tähendab automaatselt ka suuremat himu selle spordi vastu.
Üksikisikute sportimisvõimaluste parandamine
Tehnoloogilised lahendused on kindlasti palju juurde andnud tippspordis. Ilmselt just tänu sellele saavutatakse igapäevaselt uusi maailmarekordeid erinevatel spordialadel. Muuhulgas on Infotehnoloogia areng oluliselt suutnud parandada ka tavainimeste sportimisharjumusi.
Siinkohal lausub põhirõhk erinevatel äppidel. Välja on mõeldud väga erinevaid rakendusi ja lahendusi inimeste elu mugavamaks muutmiseks ning seeläbi soodustamaks inimeste sportimist. Sooviksin välja tuua mõningad silmapaistvamad lahendused:
Iseteenindav jõusaal
Üheks mugavaks lahenduseks, mille võrra IT on meie spordielu rikastanud, on isetöötavad jõusaalid. See kujutab endast jõusaale, kus personali ei ole. Inimene tuleb jõusaali, skaneerib oma jõusaali mobiilirakenduses genereeritud QR-koodi lugejasse sisse ning seeläbi pääsebki jõusaali. Sellise jõusaali juures on suur pluss see, et tavapäraselt on need ööpäevaringselt avatud. See annab võimaluse käia igal ajal ning inimene ei pea sõltuma jõusaali avamis-ja sulgemisaegadest. Ühtlasi jõusaali haldav ettevõte ei pea kulutama tohutult vahendeid personali ülalpidamiseks. Eestis võib üheks selliseks näiteks tuua jõusaal Gym!
Nutikas personaaltreener
On olemas erinevaid rakendusi, mis võivad olla personaaltreeneri eest. Need on võimelised koostama automaatselt treeningkava, mis on võimalikult palju kasutajale personaliseeritud. Kui inimene pole varasemalt eriti treeninud ja on pisut ülekaaluline, siis ilmselt rakendus seab madalamad eesmärgid, kui inimesele, kes on pea igapäevaselt treeninud. See on äärmiselt kasulik kasutajatele, kes soovivad treenida, kuid ei tea kuidas alustada. Negatiivne pool on see, et pole päris personaaltreenerit, kes sind koha peal juhendada saaks erinevate harjutuste tegemisel. Tänapäeval personaaltreenerite hinnad on üpris krõbedad, mistõttu ei ole imestada, et järjest rohkem otsustatakse äppi kasuks. Valik erinevatest personaaltreeneri rakendustest on siin. Inimestele, kes soovivad treenimist alustada, kuid ei tea kuidas pihta hakata, on suureks abimeheks ka YouTube. Seal on samuti palju erinevaid treeningvideoid, millest innustust saada.
Treeningud sõpradega distantsilt
Hea seltskond on üks tegur, mis motiveerib inimesi sportima. Covid-19 saabumisega suleti jõusaalid ning piirati inimeste koos treenimise võimalusi. Sel ajal kujunesid eriti populaarseks Zoomi ühistrennid. Zoomi trennid toimusid tavaliselt ainult enda keharaskust või koduseid vahendeid kasutades. Üldiselt treener näitas harjutuse ette ja ülejäänud pidid seda järele tegema. Selline väljund on kindlasti hea, sest on palju inimesi, kes ei suuda ennast iseseisvalt motiveerida trenni tegema. Treening koos sõprade ja tuttavatega on kindlasti mitmekülgsem ning lisaks trennile on sellel ka sotsiaalne pool.
Virtuaaltreeningud
Zoom ei ole ainuke võimalus kodust väljumata treenida. Järjest rohkem hakkab populaarsemaks saama virtuaalreaalsus(VR). Sellega kaasnevad ka treeningud virtuaalses ruumis. Tänapäeval on võimalik harrastada mitmeid erinevaid spordialasi kasutades kas mingisugust simulaatorit või muud VR liidest. Üks spordiala on golf, mille harrastamine taolisel viisil on üpris populaarne. Näiteks erinevate golfi simulaatoritega on võimalik tutvuda siin.
Andmeanalüüs tippspordis
Kõige kättesaadavam andmenalüüsi tüüp - videoanalüüs
Videoanalüüse kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil: soorituse parandamiseks ja vigastuste ennetamiseks. Sportlase esituse salvestamine võimaldab tabada väikseid detaile ja liikumisi, mis sportlast live-s vaadates sageli kahe silma vahele jäävad. Salvestuste ja liigutusi analüüsivate professionaalide abiga saavad sportlased abi vale tehnika äratundmisel ja parandamisel ning oma tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisel. Sageli avatakse videoanalüüsiga sportlasele tema sooritustel hoopis uus tase.
Vale tehnika ja/või kehaasend soodustavad sageli spordivigastusi. Liikumiste analüüsimine videote kaudu võib aidata välja selgitada konkreetseid harjumusi, mis põhjustavad sportlasele valu ja vigastusi. Kui viga on leitud, on sportlasel võimalik oma tehnikat parandada, et vältida täiendavat valu või vigastusi. Samuti on võimalik videoanalüüsi ka retrospektiivselt kasutada, st pärast vigastuse tekkimist. See aitab kaasa probleemi juure väljaselgitamisele kui ka õige taastusravi valimisele.
Eriti meeskonnaaladel on treenerid mängude ajal tavaliselt liiga hõivatud, et keskenduda iga sportlase individuaalsetele tegemistele. Seetõttu ongi videoanalüüs saanud tippspordis pea igapäevaseks praktikaks, sest nii saavad sportlased ja treener võimaluse jooksvalt välja töötada taktikaid, arvesse võttes sportlaste nõrku külgi ja kasutades ära kõiki nende tugevusi, et aidata kaasa meeskonna üldisele arengule ja edule.
Statistika kui edu võti
Strateegia loomine on iga spordiala lahutamatu osa, olgu see siis individuaal- või meeskonnasport. Professionaalsed sportlased ja meeskonnad sõltuvad strateegiatest, et võistelda (eeldatavalt edukalt) oma rivaalidega. Kaasaegne juhendamine kasutab suuri andmekogumeid, et luua taktikaid, et aidata nii üksikuid sportlasi kui ka meeskonda tervikuna. Andmeteadus võimaldab eelkõige professionaalsete meeskondade treeneritel luua ülipersonaliseeritud strateegiaid iga meeskonna mängitava matši jaoks. Nii jääb meeskonna taktika ettearvamatuks, kuid samas tõhusaks.
Üks hea näide on see, kuidas Liverpool FC kasutab Premier League'is ja Meistrite liigas vastaste domineerimiseks andmeteadust. Nelja aastaga suudeti luua meeskond, mis tõusis tabelikeskmikust Meistrite liiga (2019) ja Premier League (2020) võitjaks. Mõningad näited Liverpooli sügavast andmeanalüüsist on: väravatõenäosuse (et värav lüüakse järgmise 15 sekundi jooksul) arvutamine ükskõik millisest positsioonist, võttes arvesse nii mängijate liikumisi, asukohta väljakul kui ka nende harjumusi; sentimeetri täpsusega väljaku märkimine tsoonidega, kuhu on võimalik ning kuhu on mõtekas pall edasi viia. Täpsemate selgituste ning illustreerivate graafikute/piltide nägemiseks soovitan lugeda artiklit, mille leiab siit.
Skautimine läbi andmete
Hetkeseisuga üks suuremaid ning detailsemaid andmebaase skautimiseks on InStat Scout. Treenerid, mängijad, skaudid, agendid, ajakirjanikud ja teised jalgpalliprofessionaalid saavad vaid paari hiireklõpsuga teavet mis tahes mängija või meeskonna kohta kõikjal maailmas. InStat pakub statistikat, täismatše, mis tahes tegevuste videokokkuvõtteid, interaktiivsed võttegraafikuid ja isegi linke mängijate profiilidele sotsiaalmeedias. Iga kuu laaditakse andmebaasi üles üle 6000 mängu. Iga matši analüüsib vähemalt 2 inimest, keda omakorda kontrollitakse üle. Pärast mängu vaatab aruanded üle superviisor. Mängijate- ja meeskonnaprofiile uuendatakse reaalajas või mõne tunni jooksul pärast mängu.
Teine näide sarnasest süsteemist on StatDNA, mida kasutab alates 2012. aastast näiteks inglise tippklubi Londoni Arsenal. Tänu sellele süteemile leidis Arsenal enda mänguga sobima sellised hilisemad klubi edulood nagu Mesut Özil, Alexis Sanchez, Santi Cazorla, Olivier Giroud ja mõned teised. Samas ei ole kunagi garanteeritud, et tugeva statistikaga mängijaid saadab edulugu. StatDNA süsteemi poolt soovitatuna toodi klubisse näiteks Gabriel Bautista ja Mathieu Debuchy, kellest oodati eelneva statistika põhjal enamat.
Football Manager
Tegemist on mõnevõrra teisejärgulise teemaga, kuid Football Manager (edaspidi FM) kui mäng annab põhimõtteliselt ideaalse pildi sellest, kui massiivne on andmete kogumine ning analüüsimine tänapäeva tippspordis. Mäng ise kujutab endast simulaatorit, mis kasutab reaalaja andmeid, et läbi viia simulatsioone jalgpallimängudest. 2015. aasta seisuga oli FM-i andmebaasis detailsed andmed üle 650’000 jalgpalluri kohta, mis on kõik kogutud reaalsest elust. Nii massiivses mahus andmed on kogutud tänu skautidele, kes esitavad põhimõtteliselt iga mängija (kes tegelevad jalgpalliga natukenegi professionaalsemal tasemel) kohta detailse ülevaate. Need ülevaated töötatakse omakorda läbi FM-i enda andmeanalüütikute poolt, kes sisestavad andmed andmebaasi. Lisaks performance-related andmetele sisestatakse andmebaasi ka muu info mängijate kohta. Iseloom, suhted teatud klubide või inimestega jne. Kõik see annab kokku ühe kõige reaalsema jalgpallimängu, mida tänapäeval saada on (siinkohal ei mõtle ma mängu visuaalset külge vaid gameplay-d). Pikemalt on võimalik selle mängu telgitagustest lugeda intervjuust, mille leiab siit.
