User:Mkirillo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marek kirillov
Esitamise kuupäev: 11. oktoober 2011

Essee

Õppekorraldus ja sisekord.
Esimeses loengus räägiti sissejuhatavalt ja üldiselt ainest õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tutvustati eesootavaid loenguid ja räägiti kuidas on võimalik aines arvestust saada. Sellest loengust saingi põhiliselt infot selle aine enda kohta. Lisaks selle räägiti IT Kolledžist endast ja mainiti ära ka eesseisvad rebase-staatusega seostuvad üritused. Esimene loeng oli nii esimene loeng ITKs kui ka esimene loeng üldse, mida kunagi läbinud olen. See pani alguse minu ülikooli teele.
Innovatsiooni olemus ja juhtimine.
Teine loeng, mis oli juba konkreetsem sisu poolest , tegi läbinisti selgeks selle, mis on innovatsioon. Kokkuvõtvalt öeldes on innovatsioon uute ideede kasutusele võtmine. Loengul esinenud näited innovatiivsusega seotud valdkondadest olid elektriautod, 3d, eksport, roheline energia,android, tahvelarvutid jms. Lisaks sain teada, et maailma suurimad investeerivad regioonid on USA ja Euroopa Liit ning kiiresti arenevad regioonid on näiteks Hiina ja Venemaa. Tuli lausa üllatusena, et maailma suurim investeeritav valdkond on ravimitööstus ja biotehnoloogia,kus muidugi on ka suur osa infotehnoloogial. Tuleks keskenduda nendele valdkondadele, kus on vajadus väiksem – see lihtustab innovatiivsuse saavutamist. Sain veel teada seda, et ligi 70% Eesti ettevõttetest on seotud masinate ja seadmete soetamisega. Loengu ülesehitus iseenesest oli huvitav, kaasahaarav ja parajalt humoorikas.
Ideest teostuseni.
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kolmanda loengu pidas Mart Mangus, kes oli väga huvitava jutuga ja haaras kaasa kogu auditooriumi. Tema rääkis sellest, kuidas realiseerida ideid ja mis raskused sellega kaasnevad. Alati kaasnevad lisakulutused ja nüansid, millega ei arvestata ning tõsiasi on ka see, et tulemused ei ole kohe nähe. Ta soovitask kasutada ideete teostamiseks võimalikult lihtsaid ja olemasolevaid vahendeid. Edasi tuli juttu firma loomisest ja sellega kaasnevatest kohustustest. Kui juttu tuli ettevõtlus vormidest, sain teada, mis tähendab TÜ (Täisühing) – see on, ühing, kus omanikud vastutavad selle eest oma isikliku varaga. Lisaks räägiti ettevõtete tuludest, palkade maksmisest ja dividentidest. Loengu poole pealt, andis ta meile ülesande – igaüks pidi välja mõtlema mingi ettevõtte/äriidee ja selle kirja panema, seejärel valiti parimad ja moodustati grupid. Gruppides hakkasime valitud ideed üles töötama ja parimad said vabastuse esseest. Loeng oli äärmiselt huvitav ja nauditav.
Robootikast IT Kolledžis.
Neljas loeng keskendus peamiselt robootikale.Loengu alguses räägiti natuke ka sellest, mis kasu on reaalainetest inimeste igapäeva elus ja sellest, kuidas õppida ja õpitut rakendada. See loeng esimese hooga minule väga huvi ei pakkunud, sest ei ole väga heal joone robootikaga. Mida rohkem edasi, seda huvitamakas asi läks. Kuni jõuti programmeerimiseni, mis on mulle väga südamelähedane, siis hakkasin ka seda loengut suurema huviga kuulama. Mingi hetk, anti kiireimatele tundengiele esseest vabanemise võimalus arvutisülesande näol. Nad pidid arvutama roboti liikumise kiirust( kui õigesti mäletan ). Tutvustati IT Kolledži oma robootika klubi ja räägiti robotite võistlustest, kus Eestis ITK’le ja TTÜ’le konkunrents puudub . Meelde jäi see, kuidas enne võistlusi robootika klubi koguneb robootika ruumi ja nad viibivad seal lausa ööpäevi, programmeerides roboteid võistlusteks.
Serverikeskuste võrguarhitektuur.
Viienda loengu teemaks oli serverikeskuste võrguarhitektuur. See loeng erines teistes juba selle poolest, et oli tõsine ja vähem kaasahaaravam kui eelnevad, auditooriumi poole pöörduti vähem. Väga palju räägiti Net Group’ist, justkui tehti sellele reklaami, mida oli samas huvitav kuulata. Kui reklaamiminutid läbi said, alustati konkreetset juttu serverikeskuste võrguarhitektuurist. Iseenesest oli loeng väga põhjalik ja detailne, võimalik, et isegi liiga üksikasjalik, sest inimesel, kes teemast huvitatud pole , on väga raske seda jälgida.
Kas sellist IT-d me tahtsimegi?
Kuues loeng oli selles loengute sarjas üks parimaid. Selle loengu viis läbi Agu Leinfeld, kes suutis auditooriumi end kuulama panna ja arutlustesse kaasata. Räägiti põhjalikult sellest, kuidas IT ühiskonda muudab ja mõjutab. Tema loengu põhiülesanne oli kuulajatele selgeks teha, et ilma eesmärkideta ei saa olla edukas. Eesmärgid peavad olema olemas terve elu vältel, üht saavutades , tuleb luua uusi , selles seisneb edukuse võti. Meelde jäi loengust see, kuidas arutati selle üle, kui palju aega inimesed reaalselt töö tegemisele kulutavad. Näiteks toodi riike, kus on tualetis e-mailide lugemine ja internetis olemine, selleks et aega võita, täiesti tavaline nähtus. Üllatusena tuli ka loengus mainitud fakt, et küberkuritegevus on ületanud narkokaubanduse käibe ja mängitööstus filmitööstuse oma.Loengul anti ka üks ülesanne, nimelt tuli kõigil endale kuhugi kirja panna, miks nad tulid IT’d õppima. Seda põhjust soovitati aga säilitada ja aeg-ajalt vaadata.Üldiselt, nagu eelnevalt sai juba mainitud, oli loeng äärmiselt huvitav ja kaasahaarv.
Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas.
Seitsmendas loengus räägiti väga põhjalikult netikuritegevusest ja selle vastastest tööst ningi enda privaatsuse kaitsmisest. Sain teada, et väga paljud riigid on loonud oma arvutivõrkude kaitsmiseks CERT töörühmad, mis on tegevuses ka Eestis. Loengus räägitigi palju sellest ,kuidas ja mis tööd CERT teeb. Loengu ülesehitus iseenesest oli omapärane, sest puudus otsene esitlus ja eeskõneleja rääkis väga vabalt ja avameelselt kõigest millest rääkida oli vaja. Lisaks esitas ta küsimusi auditooriumile ja ootas ka meiepoolseid küsimusi temale. Meelde jäi see, et juttu tehti viirusetõrjetest ja keegi kuulajatest küsis parima viirusetõrje kohta. Sellepeale vastas Anto Veldre , mees kes loengut pidas, et sellist programmi ei ole, ega tule, sest viiruste loojad on alati sammu võrra ees.
Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi.
Viimane loeng tutvustas TTÜ ala ja sellel paiknevaid hooneid, edasi räägiti erinevusest spetisalistide, teadlaste ja professionaalide vahel, räägiti ka edasiõppimise võimalustest TTÜs ja võrreldi erinevaid haridusastmeid. Haridusastmete võrldus oli kuidagi tuttav, vist sellepärast, et aine esimeses loengus tehti seda sama.
Kokkuvõttes võib öelda seda, et see loengute sari oli väga huvitav ja mitmekülgne, laiendas silmaringi ja pani mõtlema nii mõnegi asja peale, millele varem pole mõelnud, näiteks edukuse võtme ja innovatsiooni loomisele, roobitite programmeerimise ja serverite süsteemide keerukusele. Tänu nendele loengutele olen taaskord veendnud, et oled valinud õige valdkonna mida õppida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Edasi on võimalik teha korduseksam. Seda on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku tuleb leppida kordussooritusele minemine õppeosakonnas. Registreerima peab kaks tööpäeva enne kordussoorituse toimumise kuupäeva. Korduseksam on RE kohal õppijale tasuta ning REV kohal õppijale 13 EUR EITSA kontole.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole.