User:Ttuur
Essee
Esimene loeng oli meil nö. "kõige pikem loeng", kus tutvustati kogu selle aine sisu ning ka ootusi meilt. Seal sai aimu, mis hakkab meil toimuma ning mida peaksime oskama.
Aga nüüd asja juurde, Hr. Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist ja kui tähtis on see, et inimesed innovaatiliselt mõtleksid. Kogu see eriala ongi paljuski sellele baseerunud. Kui ei ole sellist mõtlemist, ei ole ka uusi lahendusi ning kogu asi jääb lihtsalt toppama ideepuuduse taha.Oma mõtteid tuleks alati kaalutleda ja aru saada, kas see on see mis tõesti aitaks.Ta selgitas, et innovatsioon on tulevik. Ta suutis väga hästi inimesed kaasa haarata ning neid kohe esimesel tõelisel loengul panna kaasa rääkima ja mõtlema. Kuigi alguses oli kogu auditoorium väga pelglik ning keegi ei julgenud väga oma suud lahti teha. Samas, kui mõni hakkas juba rääkima siis läks asi palju elavamaks.
Hr. Mart Mangus rääkis meile palju ettevõtlusest ja selle ülesehitusest. Tema jutust ma sain aru, et kui midagi pole kaotada, siis tuleb alati proovida. Tema jutt pani nö "kastist väljaspool" mõtlema. See teema sidus juba natukene ka Hr. Linnar Viik-i räägitut, sest kui on hea innovaatiline idee ja oskus seda teostada, suudaksid olla väga edukas ettevõtja.Erinevus oli võib-olla selles, et alati ei pea mõte olema uus ja enneolematu. Mõte võib olla ka mingi probleemi lahendus.Probleemi lahendus kliendile ongi üks tähtsamaid asju, mida peab korralik spetsialist oskama. Peab lahendama probleemi, tooma mitu eri võimalust ning aitama klienti selle lahendamisel.
Üksik-üritajad suudavad väga harva midagi suurt korda viia. On vaja motivatsiooni, inimesed ei taha õppida tühipaljast koodi, nad tahavad seda kusagil kasutada.Selline kuiv õppimine tekitab ainult frustratsiooni ning sa ei näe väga oma tulemust, kui ainult head hinnet ÕISis ja teed kooli läbi.Robootikas ongi võimalus näidata oma insenerivõimeid.Sa paned kõik oma teadmised koos oma meeskonnaga kokku ning sealt tuleb tulemus, mille üle te kõik uhked olete, see on äärmiselt hea tunne ning ka väga motiveeriv.Kui meeskond suudab koostööd teha võib see korda viia midagi enneolematut. Kõik see võib olla väga lõbus ning huvitav. Selle sain ma teada robootika teemast, mida kandis ette Hr. Ernits.
Nende kõikide loengute peale sain ma ühest aru, peaaegu kõikides loengutes rõhutati, et tavalise bakalaureuse kraadiga ei suudeta omandada nii palju teadmisi kui tegelikult oleks vaja. Põhimõtteliselt kõikidest loengutest võis ka välja lugeda, et meeskonnatöö on äärmiselt oluline iga IT aspekti juures. Räägiti ohtudest, mis kaasnevad ITga: näiteks kui peaks maha minema pangasüsteemid või mingi infrastruktuur, siis tõenäoliselt tekiks pisemat sorti rahutusi ja hullemal juhul mingisuguse katastroofi. Liiga palju asju on ehitatud niimoodi, et inimesel endal oleks võimalikult vähe tööd. Kuid on teadatuntud fakt, et arvuti ei suuda kunagi inimest asendada, seda püütakse teha ja palju kordi on ebaõnnestutud.
Minu jaoks ei omanud eriti mõtet loeng serverikeskuste võrguarhitektuuri kohta. Ma olen seda ise uurinud ning loeng oli minu jaoks natukene igav. Kogu teema keerles ainult ühe asja ümber ning jutt oli monotoone. Samas, inimestelekes seda uurinud polnud, võis see tunduda vägagi huvitav.
Üks väga põnev loeng oli sellest, kuidas pandi meid mõtlema, kas see töö ja eriala on just meile. Toodi just välja, et kui palju aega tegelikumlt meil töö peale läheb ja kui palju on ühiskond muutunud just töökamaks (seda just mitte heas mõttes). Meid pandi iseendalt küsima, miks me tulime just ITd õppima. Paljudel tekkis ka väike kahtlus, mida minu arvates ei tohiks tekkida, kui tead, et see on just sulle.Jutt oli ka mobiilsusest ja sellest, kui paljud inimesed oma vabaaega juba kasutavad töö tegemisest, näiteks: auto juhtimisel, bussis olles või mis iganes.
Ühiselt võiks öelda, et palju puudutati ka seda teemat, kuidas IT muudab kogu maailma ning kuidas meie suudaks kunagi seda muuta. Tehnoloogia mõjust kogukonnale: räägiti turvalisusest, ilma milleta oleks kõik juba ammu kokku kukkunud.Loengutes taheti meile selgeks teha , et me peame spetsialistidena aru saama klientide nõudmistest ja vajadustest. Me peame aru saama kogu asja ülesehitusest ning nägema seda "suurt pilti". Kogu nende loengute eesmärk minu arvates oli meile mõista anda, kui tähtis on turvalisus, meeskonnatöö, visioon, meie endi missioon, läbinägelikkus, loogiline mõtlemine jne.
Loengutest tahaks tuua ka miinuseid, minu jaoks oli sellisel kuival jutul vähe mõtet. Liiga palju informatsiooni korraga, mida oli raske meelde jätta. Natukene liiga palju teoreetilisi oletusi, mille põhjal toodi näiteid. Näited oleksid võinud olla rohkem elust endast. Natuke korrati üksteist aga sellest ma saan aru, sest kõik ei suudagi erinevat juttu rääkida. Rõhutati koguaeg samu asju ning isegi mõni näide oli üksteisele päris sarnane Info kättemsaamisest- natukene raske on kuulata poolteist tundi ja kõik endale meelde talletada.
Positiivsetest asjadest niipalju, et peaaegu kõik loengu ettekandjad olid end väga hästi ettevalmistanud ning ei lugenud maha vaid rääkisid kõike peast. Nad olid kõik südamega asja juures. Väga meeldis see, et kogu auditoorimumi käest küsiti koguaeg ning anti ka boonus, kui oled väga aktiivne. Ma olin ka aktiivne ja niimoodi jäi palju paremini meelde. Kui oleksin õigel ajal õiges kohas olnud, siis ilmselt polekski olenud vajadust seda esseed kirjutada.
Küsimus 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus Kui kaotan kaardi siis, oleneb kaardi tüübist. Kui kasutusel on kooli kaudu tehtud üliõpilaskaart. Tuleb sellest teatada õppeosakonda, et vastava nime( ja ilmselt koodiga kaart) suletakse. Tuleb tellida uus kaart. Tuleb tellida uus kaart. Asenduskaardi tellimine: Asenduskaart tellitakse kui kehtiv kaart on rikutud, hävinud, kaotatud, varastatud.Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” . Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega, (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).
Küsimus B:
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus B:
Kui kukun arvestuse läbi siis pean teadma, et kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada kordusarvestuse kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele luba. Registreerida tuleb õppeosakonnas. Rev kohal maksab kordusarvestus 13€. Õppejõud märgib kuupäeva ja kellaaja.
