User:Kkreek
ESSEE
Erialatutvustus erinevate inimeste ja erinevate valdkondade esindajate poolt tervikuna on kõige õigem viis. Ma olen paljudelt tuttavatelt, kes õpivad teistes koolides teisi erialasid, kuulnud erialatutvustuse kohta, et see on üks mõttetu aine, kus kohal käima ei pea ja midagi teada ei saa. IT Kolledžis see ilmselgelt nii ei ole, sest juba esimeses loengus, kus esines Linnar Viik, sai väga palju ideid ja faktilisi teadmisi. Samuti Mart Mangus jättis meeldejääva esituse sellest, kuidas tema on proovinud erinevate viisidega läbi lüüa ettevõtjana. Kõige kaasamõtlema panevam oli minu jaoks just Agu Leinfeldi esinemine, kus oli nii palju huvitavat, et jätkus seda ka kodus edasi arendamiseks.
Sellisest aine formaadist ootasin ma eelkõige, et ma kuuleksin kuidas alustada ja mis mind ees ootab enda tööturule jõudes. Kuidas on ikkagi see oma firma loomine, oma mõtete ellu viimine ja kuidas seda teised teevad. Oma essees ma arvatavasti pühendungi eelkõige eelmises lõigus nimetatud esinemistele ja sellele, kuidas need minu tulevikuplaanide valmistamist aitasid.
Mind huvitab tehnoloogia. Mind huvitab selle areng ja ma leian, et tulevases tööturus on suur osakaal neil inimestel, kes jagavad ja oskavad töötada sellega. Mart Manguse esinemine oli just see, mida mina vajasin kõige rohkem. See näitas ideaalselt, kuidas üks IT Kolledži lõpetanud inimene liikus tööturule. Tema ajutormi tulemustena loodud firmad ei pruugi küll kohe läbi lüüa, kuid see kogemus mis ta sai eelnevatest projektidest aitab teda tulevikus. Seda loodan ka minagi teha, proovida erinevaid viise luua ettevõtteid ja teostada oma ideid, sest kogemustega peab ükskord mingi idee ikkagi ära tasuma. Selle kõrvalt kavatsen ma Mardi moodigi alguses käia tööl kuskil täiskohaga ja vabast ajast ajada oma ideesid.
Selleks, et minu toode aga oleks atraktiivne klientidele, peab see toode olema midagi erilist, midagi teistsugust ja paremat turul olevatest – see peab olema innovatiivne. Linnari innovatiivsuse käsitlemine pani mind mõtlema just sellest, et toode ei pea alati olema midagi uut ja erilist turul. Uue asja välja mõtlemine on tükk jagu keerukam ja raha nõudvam, kui innovatiseerida mingit hetkel turul juba olevat toodet. Leida mingil populaarsel ideel mingi puudulikkus ja arendada seda ise edasi nii, et seda puudust enam ei oleks.
Enda tulevikuplaanidest kõrvale pöördudes ja meenutades Agu Leinfeldi esinemist tuleb mulle meelde kohe, kuidas ta rääkis tehnoloogia arengust ja tööajast. Tehnoloogia arenguga hakkab pidevalt suurenema tööaeg. Mitte ei suurene aeg mille sa veedad kontoris, vaid väheneb see aeg mille inimene veedab enda vaimse kohalolekuga pere juures. Ehk inimene hakkab rohkem ja rohkem tooma kaasa tööd endale koju sellest aru saamatagi. Elementaarne on, et inimene vaatab kodus olles oma e-maili. Seal on aga tihti tööga seonduvad kirjad, millega inimene tegeleb oma pere aja tarbelt. Telefonikõned klientidega nädalavahetustel on tavaline, kuid keegi selle eest palka juurde ei saa. Tehnoloogia arenguga võidakse küll soovida inimese elu mugavamaks muutmist, kuid aina rohkem ja rohkem muutub see hoopis töö tegemise toomiseks koju. Kas seda me aga soovimegi? Kas me soovime, et kui tuleb nädalavahetus ja inimene läheb perega kasvõi Lõuna-Eestisse aega veetma, siis ta peab samal ajal olema mõtetega ka töö juures, sest mingi klient saadab talle e-maile või helistab?
Tehnoloogia on samas väga habras tööriist. Mitmes loengus rääkisid inimesed sellest, kui suure vastutuse paneb inimene masinatele. Kui miski aga juhtub masinal ja toimub selles äpardus, on paanikat kui palju ja hakatakse kohe süüdlasi otsima ning risti lööma tehnoloogiast sõltuvust. Enamasti, kes pasundavad kogu tehnoloogiast sõltuvuse pahelisust on samas väga silmakirjalikud. Nagu nad ise suudaks ilma mobiilideta või internetita jätkata oma tegevusi. Vea tekkimisel aga räägivad, et oioi kui paha see kogu tehnoloogia asi on. Sama hästi võiks Gerd Kanteri hõbeda medali võidu asemel hakata teda noomima ja maha tegema, et miks ta ei võitnud kulda, kuid keegi normaalne inimene ei teeks seda.
Ühist, mida erialatutvustuse loengutes teada sai oli enemasti see, kui tähtis on infotehnoloogia praegu ja kui suureks see arvatavasti veel tulevikuks muutub. Infotehnoloogia on nii laialdane, et seda võib leida täna juba igaltpoolt ning selle osakaal inimese elus kasvab ja kasvab. Juba nendest näidetest, mis meile loengutes toodi olen ma kindel, et eriala mida ma õppima hakkasin on raudpolt õige ja selles vallas leiab alati tööd.
Teine, mida paljudes esitlustes mainiti oli idee tähtsus. Oskustest ja tahtmisest ei piisa, vaid on vaja käia ringi silmad lahti ja oma ajus panna tsüklisse korduma küsimus: „Mis on see järgmine hea idee?“. Peab olema innovatiivne kõige suhtes mida sa teed ja olema seda ka isegi töötava toote korral, sest natukese aja pärast on see toode aegunud ja teised on olnud innovatiivsemad ning on sinu turuosa sellest võtnud.
Kokkuvõtteks võin ma öelda, et erialatutvustuse kursuse raames erinevate külalisesinejate loengud on avardanud mu vaateid ja andnud küllaldast tagasisidet paljudele mu küsimustele ja kahtlustele. Juba alguses mainisin ma ära need inimesed kelle mõtted ja teod mind rohkem ajurakke liikuma panid. Ma eriti tänaks Mart Manguse esinemist, sest ma usun, et paljudele tudengitele oli tema poolt käsitletud teema just see, mis oli kõige meeldejäävam ja vajalikum, sest kunagi temagi käinud IT kolledžis.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Järeleksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis. RE kohale on korduseksam tasuta. Korduseksami tasu REV õpilastele kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Küsimus 5 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda teisel aastal muudel põhjustel. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne aeg on 1 aasta. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Varasemaks lõpetamiseks tuleb esitada avaldus enne semestri punast joont. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Puhkuse ajal aineid deklareerida ei saa.
