User:Kadamsoo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaari Adamsoo
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Aine, õpingukorraldus ja erialatutvustus, raames puutusime kokku mõnede erinevate IT-valdkondade inimestega, kellest paljud on ka IT Kolledži vilistlased. Esimeses loengus sain teada üldiselt kõrghariduse omandamise kohta – millised on õppeastmed, õppetasemed. Esimest loengut andsid mitmed IT Kolledžiga seotud inimesed. Samuti tutvustati seadusandlust, mis käib erinevate ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja muude kõrgharidust andvate koolide kohta. Loeng oli kõigist järgnevatest tähtsam selle poolest, et see puudutas kõige enam kooliga seonduvaid probleeme, eriti millised on õigused, kohustused, tähtajad. Teist loengut andis IT Kolledži õppejõud Linnar Viik teemal „Innovatsioon“. Lühidalt innovatsiooni mõistest. Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine. Innovatsioonilised lahendused peaksid olema pärit teadusest ja olema kõrgtehnoloogilised. Samuti need on kasutusel peamiselt suurtes firmades. Enamjaolt keskendutakse innovaatiliste ettevõtete innovatsioonikulutuste jagunemisele, teadmiste soetamisele, masinate ja seadmete soetamisele, väljast tellitud T&A-le, ettevõttesisesele T&A-le. Kolmas loeng keskendus Mart Manguse teemale „Ideest teostuseni“ ehk kuidas luua oma firmat, millised on palgatöö ja ettevõtluse erinevused, planeerimisest. Selleks, et oma firmat luua peab olema väga hea idee, kuigi sellest üksi on vähe kasu, olulisemad on reaalsed oskused ja tegevused. Et mingit ideed täide viima hakata, siis selle teostus ja järeleproovimine võtavad rohkem aega ja energiat. Samuti väga oluline on ka planeerimine, sest kunagi ei tea, millal tekivad ennenägematud lisakulud, sealjuures võivad olla väikesed nüansid mida ei arvestata.Veelgi enam, tulemused ei pruugi end kohe ilmutada. Et oma firmat looma hakata, ei ole vaja luua uusi programme, et oma ideid ellu viia, vaid saab kasutada lihtsaid ja olemasolevaid lahendusi, näiteks Google Docs, tasuta teenused nagu näiteks Gmail, Github, Wordpress ja muud sellised. Firma loomise puhul tuleb enne endale selgeks teha, milliseid inimesi on sinna firmasse vaja ja kes milliste ülesannetega tegeleb, näiteks kes on juhatuse liige ja mida ta teeb. Oluline oleks ka teada erinevaid ettevõtlusvorme ja muid mõisteid seoses ettevõtlusega. Kõige tähtsam, mida ei tohiks firma loomise puhul unustada, on kohustused. Kindlasti tuleb kinni pidada maksudest, tuleb teha aasta aruandeid ja ka aruandeid statsitikaametile. Kui firmat looma hakata tuleks teha ka SWOT analüüs, mis tähendab lühidalt seda, et võiks kirja panna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Loengu lõpuosas oli meil ka võimalik ise välja mõelda üks tegevusvaldkond, milleks firma luua ja selle kohta rühmatööna SWOT analüüs teha. Neljas loeng keskendus lühidalt robootikale. Robootikaklubi juhendaja ja eestvedaja on IT Kolledži pikaajaline õppejõud Margus Ernits. Robootikaklubi keskendub põhiliselt üliõpilaste ettevalmistamiseks Robotex võistluseks. Igal aastal juhendadatakse ka keskkooli õpilasi Robotex võistluse jaoks. Robootikaklubi tegutseb IT Kolledžis aastast 2002. Selleks, et klubiga liituda, ei pea omama eelnevaid teadmisi programmeerimisest ja elektroonikast. Klubiga liitudes täiendatakse oma teadmisi ja õpitakse palju uut ja huvitavat. Loengu käigus said mõned tudengid välja arvutada roboti kiirust, kasutades abivahendina ainult joonlauda ja roboti andmeid. Viiendas loengus olid külalised Net Groupist – Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Selle loengu läbivaks teemaks oli serverikeskuse võrguarhitektuur. Toomas Mõttus on IT taristu ja teenuste ja lahenduste üksuse juht. Jaan Feldmann on IT taristu strateegilise müügi osakonna juhataja. Rääkides Net Groupist, siis kõik Eesti osanikud on firmas tegevad. Net Groupi peamised turud on Eesti, Läti ja Leedu, kuid samas edasimüüjate kaudu on Net Group esindatud Põhjamaades, Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal ja Austrias. Net Groupis töötab 80 töötajat. Net Groupi peamised tegevusvaldkonnad on IT taristu teenused ja lahendused, ärianalüüsi ja raporteerimise lahendused, dokumendihaldus, arvehaldus ja digitaliseerimine, registrite ja infosüsteemide arendamine, infosüsteemide integreerimine. Antud loeng ei pakkunud isiklikult mulle väga suurt huvi. Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT-d tahtsimegi?“ Agu Leinfeld on SMIT Strateegia divisjoni juhataja. Loengut läbivad teemad olid: tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, IT kogukonna teenistuses. Edasised trendid seoses IKT-ga muutuvad iga päevaga üha enam, näiteks mobiilsus suureneb, juhtmevabadus tõuseb, energiakulu väheneb, tehnoloogia tarbimise füüsilised piirangud kaovad. Samas aga riistvara maksumus muutub marginaalseks, seadmete kättesaadavus paraneb ning kasutajaliidesed lihtsustuvad. Väga suur edasiminek on see, et kommunikatsioon läheb odavamaks või on isegi tasuta. Küberkuritegevuse mahud on mitu aastat tagasi ületanud narkokaubanduse käive, mängutööstuse mahud on oluliselt ületanud filmitööstuse käibe. Sotsiaalsete tarkvarade pealetung, milliste levikut ja sisu IKT osakond ei suuda enam kontrollida. Õnnestuvate IKT projektide määr ca 30-40%. IKT projektid üleilmselt ei ole sageli edukad. Ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest: keerukuse kasv on peidetud. Kui kõigi majade vaheliste juhtmete hulk mitmekordistuks iga aasta – siis kogukond reageeriks. Kui diskuteerida, et mis on ühe vea hind tehnoloogilises keskkonnas, siis vastuseks on see, et see sõltub äriülesandest. IKT efektiivsust mõjutavad üleilmne seoste tegevnemine, inimeste sõltuvuse kasv tehnoloogilistest lahendustest, küberkuritegevuse jätkuv kasv, info parema liikumise tõttu kasvavad ootused. IT kogukonna teenistuses väljendub selles, et itikaid valmistatakse ette kui metoodikuid. IKT väärtuse loojana on paradigma, annab tegutsemise rõõmu, annab siduva keskme kõigile IKT metoodikutele, annab sõltumatu vaate tehniliste vaidluste lahendamiseks, kui eelnev ei motiveerinud:annab hea palga äri poolt hinnatud spetsialistile. IKT hariduse oluline omadus on oskus küsida õigeid küsimusi. Eelviimast loengut viib läbi Anto Veldre. Tema tööks on töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loeng keskendus põhiliselt tema teemavalikus internetiturvalisusele. Kalle Tammemäe viimane loeng rääkis „Akadeemia teest“. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Loeng tutvustas TTÜ ümbrust ning erinevaid hooneid. Samuti oli juttu kõrgharidusest ning sellest kui kõrgele pürgivad näiteks bakalaureusõppe või rakenduskõrgharidusõppe üldised teadmised. Oli ka väike ülevaade Eesti ja Soome kõrgharidusmaastikust 2011 aastal. Kokkuvõtlikult sain ma nendest loengutest väga palju uut teada. Hea oli see, et külalisesinejad rääkisid teemadest ja tööst, mida nad kõige enam valdavad. Loengute puhul mulle väga ei meeldinud see, et kui keegi auditooriumist sõna võttis, siis oli teistel väga raske aru saada, mida ta rääkis, kaasa arvatud minul. Üldiselt oli aine hästi üles ehitatud ja pakkus huvi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1) Arvestust on võimalik järgi teha, selleks tuleb konsulteerida õppejõuga ja REV õppekohal olev tudeng peab maksma selleks nõutava tasu.

2) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

3) Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

4) Õppeosakonnas kordusarvestusele registreerimine on kohustuslik.Peab olema ära makstud nõutav tasu.

5) Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud nõutava tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

6) RE õppekohal on kordussooritused tasuta.

7) REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon (edaspidi VÕTA komisjon). Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega, kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid, on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi, on kajastatud kogemusest õpitut, taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis, analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva ormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.