NAS
Ivar Ambos A32 kirjutab sellel teemal
Sissejuhatus
Network-attached storage (NAS) on faili põhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kuid seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutab failide jagamine erinevate arvutite vahel suurema populaarsuse. Nas-i suuremad eelised on: võimaldab kiiret andmete ligipääsu, kerget administreerimist, lihtsat konfigureerimist. NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi NFS, SMB/CIFS või AFP protokolli.
Kirjeldus
NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja. Nas süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline FreeNAS mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. NAS süsteemid sisaldavad ühte või mitut ketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks.
Ajalugu
1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli. 3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.
Võrguprotokollid
NFS – Network File System (populaarne UNIX süsteemides)
SMB/CIFS – Server Message Block/Common Inernet File System (Ms Windows süsteemides)
AFP – Apple Filing Protocol (Mac OS)
FTP – File Transfer Protocol
NAS klastris
Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast.
NAS tarkvara
NAS süsteemi ehitamiseks on saadaval mitmeid erinevaid tarkvarasid:
Kas teha ise või osta poest?
Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus olek vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindalsti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.
Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:
Plussid
- Paindlik - Vähendab serverite hulka
- Keskne failihaldus - Puudub vajadus infot klientarvutis hoida
- Tõhus - tegeleb ainult failihaldusega
- Lihtne kliendi/serverpoolne ühendus
Kasutatud kirjandus
- http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
- http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS
- http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng05_NAS_IPSAN_CAS.pdf
Autor
Ivar Ambos A32
