User:Hkaukver

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henri Kaukver

Esitamise kuupäev: esitamata

Essee - Linux 3.6

Rahulik pühapäeva õhtu ei ole tavaliselt suurte uudistega täidetud, aga Linuxi tuuma looja, Linus Torvalds, ei olegi tavaline inimene. Käesoleva aasta 30. septembri õhtu on tundunud talle just paras hetk, et avaldada järjekordne Linuxi tuum versiooninumbriga 3.6, pannes niiviisi entusiastide arvutusressursid täiskiirusel lähtekoodi kompileerima ja ajakirjanikud sule järgi haarama, et uue versiooni muudatuste nimekirjast välja noppida tähtsaimad uuendused, mida arvatavasti maailma kõige tuntumal avatud lähtekoodiga tarkvara projektil sel korral pakkuda on.

Linuxi tuuma arendusmudel on küllaltki kiire. Uued versioonid on viimase 8 tuuma puhul avaldatud umbes 70 päeva järel. Hoogsast täienemisest räägib kas või seegi, et enamikul Linuxi kasutajatel jäävad suurem osa tuuma versioone üldse proovimata. Vastukaaluks olen ma ise kõiki Windowsi versioone alates 3.1 mitte ainult proovinud vaid vähem või rohkem kasutanud. Iga versiooni kasutamine ei olegi tegelikult eesmärk, sest nagu ka Ubuntu distributsioonil, on osad Linuxi tuumad kuulutatud pikendatud toega versioonideks. See tähendab, et nendele versioonidele pakutakse vigadeparandusi mitme aasta vältel. Selliseid versioone kasutavad mitmed distributsioonid, näiteks minu lemmik, Debian (Debian Squeeze kasutab 2.6.32), aga ka kommertstoega distributsioonid, näiteks Suse Linux Enterprise Server (SLES 11 SP2 kasutab 3.0).

Linus Torvaldsi sõnul on versiooni 3.6 tuuma näol tegemist stabiilse arenduga. Revolutsioonilisite tehnoloogiate kasutuselevõtust ei saa rääkida. Küll aga sisaldab uus versioon sellegipoolest piisavas koguses muudatusi, mis igal Linuxi sõbral naeratuse näole toob.

Kõige suurem tähelepanu langeb muidugi paljulubavale failisüsteemile BTRFS, mida suured infotehnoloogia kompaniid eesotsas Oracle ja Red Hat'ga arendavad GPL litsentsi all. Minu arvates sisaldab BTRFS võrreldes tavalise failisüsteemiga, näiteks ext3, funktsionaalsust, mida ei oskaks ühelt failisüsteemilt üldse oodata. Näiteks failisüsteemi-sisesed kirjutatavad hetketõmmised (snapshot), alamvolüümid (subvolumes), inkrementaalsed varukoopiad. 3.6 tuumas on lisandunud alamvolüümide kvoodihaldus ja elu lihtsamaks tegemiseks ka grupikvootide defineerimine. Grupikvoodi saab määrata korraga paljudele alamvolüümidele, et rakendada kvoodihaldust kõigis neis.

Äärmiselt elegantse lahendusena tundub lisandunud tehnoloogia viia arvuti talveunne (hibernation) ja puhkeolekusse (suspend) korraga. Selline käitumisviis on sõna otseses mõttes 2 kärbest ühe hoobiga: kuni on olemas võrgutoide või täis aku suudab arvuti kiiresti ärgata üles otse mälust. Samas aku tugiaja lõppemisega ei kaasne arvuti mälust andmekadu, sest sama info on kirjutatud ka kõvakettale. Ärkamine võtab pisut kauem aega, kuid virgunud arvuti suudab siiski jätkata tööd täpselt sellest kohast kuhu arvutikasutaja ta jättis. Mul on varasemalt linuxi talveunest äratamisega probleeme esinenud (küll ei taastunud õige ekraaniresolutsioon või ei loodud võrguühendust), kuid sellised uuendused lausa kutsuvad testima ja asja headuses veenduma.

Linux operatsioonisüsteemiga arvutiteid, mis suhtlevad Windowsi arvutitega jagatud kataloogide tasemel, ootavad ees paremad ajad, sest uus tuum sisaldab SMB teist versiooni, mis on standardiks Windows Vista ja uuemate Windowsi versioonide puhul. SMBv2 võimaldab suuremat jõudlust, kõrgemat turvalisust ja lisavõimalusi kasutajale.

Linux Terminal Server Project soovitab klientides saalealana kasutada võrguketaste ressursse. Paraku on selline tegevus aegajalt põhjustanud klientarvutite hangumist. Linuxi tuuma arendajad on sellise operatiivmälu laiendamise võrguketastele muutnud märksa töökindlamaks. Oma töös olen korduvalt kohanud vajadust Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi käsutuses oleva klasteravuti kõvaketasteta ja võrgust käivitatavate arvutusmasinate peal jooksev ülesanne peatada ning lükata see operatiivmälust välja vabastamaks ressursid prioriteetsema ja kriitilisema ülesande tarbeks. Saaleala kasutamine üle NBD või NFS seadme lubab probleemi lihtsalt lahendada.

Viimaks rõõmustavad sõnumid ka neile, kes silmailu oluliseks peavad. Nimelt on Phoronixi jõudlusetesti tulemused näidanud, et uuemate Inteli graafikakaartidega saavutatakse OpenGL abil paremad tulemused kui varasemate tuumadega. Kõige rohkem mõjutab see muidugi arvutimängude huvilisi.

3.6 versiooni avaldamisega ei jää tuuma edasiarendamine iseenesest mõistetavalt seisma. Juba kogutakse muudatusi, et veel enne jõuluaega avaldada juba järgmine Linuxi tuum versiooninumbriga 3.7.

https://lkml.org/lkml/2012/9/30/152

http://kernelnewbies.org/Linux_3.6

http://www.h-online.com/open/news/item/Linux-kernel-3-6-released-1714955.html

https://btrfs.wiki.kernel.org/

http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=linux_36_ivbgfx&num=1

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?