User:Mamaarit
IT-eriala: valikud ja olemus
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus algas nagu kõik teised ained tutvustava loenguga. Ja ausalt öeldes ei saanud ma alguses hästi aru, mida selles aines õpitakse ja kas tõesti täidame kaks EAP-d kooli kodukorda tundma õppides.
Esimeses loengus tutvustasid ennast ja enda esindatavat valdkonda kooli personal ja õppejõud. Nii saime teada üldisest koolikorrast ja sellest, mis meid ees ootab. Üliõpilasesindusega seonduvast rääkis antud organisatsiooni juht. Esimese loenguga sai selgeks räägitud enam-vähem kõik, mis puudutas üldiselt õpingute korraldust ja koolielu. Antud loeng oli äärmiselt vajalik, sest vähemalt mina sain kõigile l hetkel segasena tundunud küsimustele vastused.
Alates teisest loengust oli iga kord uus esineja, kes rääkis enda seisukohast lähtudes ITK valdkonnas toimuvast, oma kogemustest tööturul ja paljust muust huvitavast.
Meenutan lühidalt iga esinemist ning proovin tõmmata paralleele või leida vastuolusid erinevate esituste ja esinejate vahel.
Esimene esitlus oli pealkirjaga „Helpdesk“ ehk klienditugi, seda teemat tutvustasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype´ist. Loeng oli hästi ette valmistatud ja huvitav. Saime teada, mida kujutab endast töö helpdesk’is ja miks on see töö huvitav ja kasulik. Kõlama jäi arvamus, et helpdesk on hea algus IT-vallas töötamisele, sest just sellel ametikohal õpib töötaja tundma kõiki firma harusid ja inimesi. Selline töö arendab suhtlemisoskust ja selgete seletuste andmise kunsti. Arvan, et helpdesk on küll hea stardiplatvorm karjääriredelil ülesliikumiseks, kuid see töö nõuab äärmiselt head tootevaliku tundmist ja loomulikku suhtlemisoskust. Antud esitluse käigus tutvustati meile Skype´is ja Microsoftis toimuvat, kõigile küsimustele arusaadavatel põhjustel vastust ei saanud. Küsimused, millele ei vastatud, olid stiilis „Kus asuvad Skype’i serverid“.
Kuid ilmselt kuulsime siiski midagi, mida poleks tohtinud, sest miks muidu seisab antud loengu salvestuse juures märge „ Loengust on väljalõigatud mõned kohad“.
Teine esitlus oli pealkirjaga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Antud teemal kõneles programmeerija Janika Liiv firmast Toggl. Loengu läbiviija rääkis palju endast ja oma kogemustest IT-Kolledzis. Teema oli motiveeriv just sellepärast, et sai selgeks, et pole väga hullu, kui kõigest kohe aru ei saa. Sest probleemide ees seismine ning nende lahendamine arendab kõige rohkem.
Loengus käsitleti programmeerimist nii üldiselt kui küllalt spetsiifiliselt, näiteks tutvustati meile programmeerimiskeelt Ruby. Lisaks peatuti korraks ka versioonihaldusel, tutvustati programeerijatele mõeldud „Pildialbumit “ Github, mida tänaseks isegi kasutan.
Eelmise esitlusega sidus seda soovitus alati midagi uut proovida ja mitte karta seda, mida ei tunne. Ühelgi programmeerijal ei tasu loota, et saab läbi ainult ühe programmeerimiskeele tundmisega.
Kolmas esitlus oli pealkirjaga „IT tööturg“. Andres Septeri loengu põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada“ ja seda käsitles ta põhiliselt vastandamise taktikat kasutades. Põhjalikult analüüsis ettekandja erasektori eeliseid ning mitte nii suuri eeliseid võrreldes riigisektoriga. Sellest võrdlusest jäi hästi meelde lause, mis pidi iseloomustama tööd riigisektoris: „Teie käite tööl ja teete näo, et teete tööd, nemad teevad näo, et maksavad palka.“
Huvitav võrdlus oli ka äri IT versus tehniline IT. Neid kahte eristas selgelt tarkvara eelistus. Äri IT eelistas loomulikult Windowsi ja tehnikamehed rohkem Unixit.
Paralleel kahe eelmise esitlusega oli soovitus mitte spetsialiseeruda mingile kitsale valdkonnale. Erinevus esimese esitlusega oli selles, et esimese esitluse läbiviijad arvasid, et helpdesk on hea kogemuste omandamise koht ja sellel ametikohal on meeldiv töötada. Kuid antud esitluses öeldi helpdesk’i kohta hell desk (põrgu laud).
Neljas esitlus oli pealkirjaga „Karma“ , esitaja Martin Paljak. Esitluses käsitleti freelancerina (vabakutselisena) IT vallas töötamist. Teema oli huvitav ja esitaja suutis selle hästi edasi anda, sest rääkis põhiliselt oma kogemustest ning tõi tähtsamad punktid esile huvitavate näidete abil. Esitlus erines teistest põhiliselt sellepoolest, et asju käsitleti mitme väga erineva külje pealt, sellise lähenemisnurga andis ilmselt just esitaja pikk vabakutselise karjäär.
Viies esitlus oli pealkirjaga „Tere tulemast Ignite'i maailma“. Esitasid: Dea Oja, Mihhail Lapukin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev tarkvaraarendus firmast Ignite OÜ.
Esitlus algas üleüldise ettevõtte tutvustusega, mille käigus selgusid firma põhilised tegevusharud ja üldine eesmärk ja selleni jõudmiseks kasutatavad viisid. Firma töökorraldus on üllatavalt avatud, selle all mõtlen seda, et iga konkreetne tarkvaraarendaja suhtleb vahetult kliendiga.
Ettevõttes kasutatav agiilne tarkvaraarendusmeetod tundub väga õige ja edumeelne. Esitlus ei piirdunud ainult passiivse loengu kuulamisega, vaid korraldati mitmed huvitavad ja õpetlikud mängud, mis aitasid mõista meeskonnatöö vajadust ja agiilse tarkvaraarendusmeetodi eeliseid.
Antud firma töökorraldus tundus olevat selline, et ei tohiks tekkida konflikte niinimetatud arenduse ja manageeriva poole vahel. See oli hästi kirjeldatud ühes eelmises ettekandes, milles räägiti korralikust paintball’i lahingust ühe tarkvaraarendusfirma suvepäevadel: ühel pool olid arendajad ja teisel pool manageerijad, padruneid ei loetud ja vange ei võetud. Eespool mainitud firmasisene õhkkond on kindlasti parem ja võimaldab anda paremaid tulemusi.
Antud ettekanne oli minu isiklik lemmik.
Kuues esitlus oli pealkirjaga „Testimine ja tarkvarakvaliteet“ . Esitlust viis läbi Kristjan Karmo tarkvara testimisfirmast ASA Quality Services. Esitluse alguses rõhuti tarkvara kvaliteedile ja testimise vajalikkusele. Selle käigus sai selgeks, et testimine pole sugugi ainult algajate arendajate või igavlevate sekretäride töö. Sellel kinnitamiseks tõi esitleja välja palju ajaloolisi tarkvaravigasid ja nende maksumused. Näiteks maksis üks vales kohas olev sidekriips 18 miljonit dollarit, sest sellest tingitud vea tõttu oli NASA sunnitud hävitama kosmosesondi Marine 1. Ja seda vaid 5 minutit pärast starti. Ja see ei olnud sugugi mitte kõige kallim viga.
Esitleja tutvustas tarkvara testimise põhimõtteid ja vajalikke isikuomadusi sellel ametikohal töötamiseks. Üks oluline isikuomadus näis veidi imelikuna : „oskus asju lõhkuda“.
Mõte oli selles, et kui sellise andega inimese käes asi töötab, on lootust, et see peab vastu ka reaalsele tööle.
Arvan, et kui peale seda esitlust oleks küsitud, mitu inimest plaanib kunagi kas või natuke testijana töötada, poleks tõusnud vaid viis kätt, nagu juhtus avaaktusel. Mina oleks kindlasti käe tõstnud.
Seitsmendat esitlust viis läbi Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Esitlusel polnud otseselt pealkirja, kuid oli kaks läbivat teemat: miks on vaja tehnoloogiat ja mida ootab tööturg IT-spetsialistilt.
Esimese teema juures arutlesime tehnoloogia eesmärgi ja sellega seonduvate ohtude üle. Teemat käsitleti haigla näidete varal. Ilmnes, et antud haigla on küllalt suur ja sealsed süsteemid seotud riskidega, kujutades otsest ohtu inimeludele. Ettekandja andis mõista, kui suur ja kui vastutusrikas osa on IT-l meditsiinis.
Teisena rääkis esitleja, mida tema kui tööandja ootab IT-spetsialistilt ja andis mõningaid soovitusi, kuhu püüelda. Kui enamik eelmisi esitlejaid ei soovitanud mõnele üksikule valdkonnale spetsialiseeruda, siis selles esitluses seda siiski soovitati.
Antud esitlusest meeldis mulle enim kirjeldatud pilootprojekt, kus arstidel on kitlitaskus I-pad, millega on võimalik igast palatist konkreetse patsiendi haiguslugu avada, säästes sellega aega ja tõstes ravi kvaliteeti.
Kui nüüd üritada aine lühidalt kokku võtta, siis oli tegemist äärmiselt huvitava ja silmaringi laiendava loengutsükliga. Selle aine käigu said tudengid aimu, mis toimub IT vallas tegelikult ja mis neid tööturul ees ootab. Arvan, et tänu antud ainele ja selle käigus kuulatud loengutele, on tudengitel lihtsam leida motivatsiooni keeruka õppeprogrammi läbimiseks ja kooli edukaks lõpetamiseks. Ilmselt leidis iga loengutes käinud tudeng mingi valdkonna, mis teda kas eriliselt huvitab või vastupidi - eemale peletab. Arvan, et see on abiks hilisemate valikute tegemisel, ka näiteks valikainete valimisel.
Kindlasti on seda ainet vaja. Mul on äärmiselt hea meel, et suutsin iga neljapäeva hommikul magusast unest võitu saada ja loengusse jõuda.
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus : Tudengil, kes kukkus arvestusel läbi, on vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.4.4. õigus kordusarvestusteks, mis kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani. Üldjuhul eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE tudengile on kordusarvestus tasuta, REV tudeng peab tasuma kordussoorituse tasu 14,2 €.
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne nn punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? Vastus: Enne nn punase joone päeva tuleb teostada: deklareerimine – üliõpilase semestri individuaalse õpingukava vormikohane koostamine ja vormistamine õppeinfosüsteemis; õppeaine deklareerimine on ühtlasi esmane; arvestuseks/eksamiks registreerumine.
Kui tudeng soovib vahetada eriala, siis peab ta esitama avalduse mitte hiljem kui üks päev enne nn punast joont. Kui tudeng soovib minna akadeemilisele puhkusele, tuleb esitada avaldus enne semestri nn punase joone päeva. Kui endine tudeng soovib taasennistamist, siis tuleb avaldus esitada hiljemalt üks tööpäev enne semestri nn punase joone päeva.
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksamihinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.
