Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Oliver Kruus
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

Essee

Loengud õppeaines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” on selleks aastaks lõppenud. Tegu oli väga huvitavate ning harivate loengutega, mis andsid esmakursuse tudengitele kindlasti vajalikke teadmisi enda valitud eriala ning tööturul toimuva kohta ja avardasid tudengite silmaringi. Loenguid külastanud inimesed olid näideteks IT-maailma erinevate tahkude kohta.

Esimene loeng tutvustas tudengitele IT-kolledzi koolikorraldust ja eeskirju. Räägiti tööde esitamisest, koolis tegutsevatest klubidest ning ettetulevatest probleemidest. Toonitati , et probleemide tekkimisel tuleks kindlasti pöörduda vajalike inimeste poole ning püüda leida sellele probleemile lahendus. Ma olin juba eelnevalt tutvunud õpingukorralduse eeskirjadega ITK veebilehel, kuid loengus seletati teemad veel korra selgemalt lahti ning kindlasti said ka need tudengid, kes polnud veel tutvunud kooli eeskirjadega, teavet enda õiguste ja kohustuste kohta.

Teises korral olid esinemas kaks Peetrit(Peeter Uustal ja Peeter Raielo), kes on IT-kolledzi vilistlased ning nad töötavad ühes Eesti suurimas ja edukaimas IT-ettevõtes Skype. Nende erialaks on helpdesk, ehk siis teenus, mis on mõeldud inimeste abistamiseks erinevates IT-ga seotud probleemides. Nad tutvustasid meile oma tööd ning Skype´i siseelu, mis jättis mulle mulje väga hoolivast, vabast ja ühtehoidvast kollektiivist. Kui esimene loeng tundus mulle suhteliselt igavavõitu, ega pakkunud eriti uusi teadmisi, siis selle puhul oli tegu ühe huvitavama loenguga kogu kursuse jooksul.

Kolmandas loengus käis rääkimas Jaanika Liiv, kes on samuti IT-kolledzi vilistlane ning töötab programmeerijana firmas nimega Toggle, kasutades sellist programmeerimiskeelt nagu seda on Ruby. Ruby on programeerimiskeel, mille lõi jaapanlane Yukihiro Matsumoto, et muuta programeerimine inimlikumaks ning loomulikumaks[1]. Janika tutvustas meile oma tööd ning Eestis tegutsevat naisprogrameerijate kogukonda Techsisters ning ka ülemaailmset Ruby arendajate võrgustikku Rails Girls.

Neljas loeng keskendus IT-tööturu selgitamisele. Esines Andres Septer, kes jagas IT-tööturu tinglikult kolmeks sektoriks. Ta soovitas tööle asuda ärindusega seotud sektorisse, sest seal liikuvat kõige suuremad rahasummad ning see olevat tulevase töö mõttes parim paik, kus olla. Ta rääkis ka spetsialiseerumisest, ehk siis piltlikult öeldes, kas olla generalist ja teada kõigest mitte midagi või olla spetsialist ja teada mitte millegist kõike. Üheks tema teemaks oli ka töökoha otsimisel tekkida võiv nõiaring, mis tähendab, et tööandjad nõuavad eelnevat töökogemust, kuid seda pole noorel tööleasujal samas kusagilt võtta. Tema arvates oleks parim kui esimene töökogemus saadakse kusagil väikeses ettevõttes, kus saab õppida selgeks kõik vajalikud põhiteadmised, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks.

Viienda loengu teemaks oli karma ning esinejaks oli Martin Paljak, kes tegutses aastaid freelancerina ning asus hiljuti uuesti palgatööd tegema. Tema sõnum oli, et inimene peaks tegema sellist tööd , mis talle meeldib ning kui see töö läheb vastuollu tema tõekspidamistega, siis tuleks sellest tööst loobuda ning et iga töö jaoks on määravad mitte ainult omandatud teadmised vaid ka antud inimese isikuomadused. Ta rääkis meile sellest, mida tähendab olla freelancer ning selle ameti postiivsetest ja negatiivsestest ilmingutest. Minu arvates oli tema esitlus üks parimaid, sest ta oli näide selle kohta , et inimene suudab olla edukas ka ilma et ta käiks igapäevaselt kaheksast viieni tööl. Kuigi sellega kaasnevad omad probleemid nagu kindla töötasu puudmine ning vajadus iseennast tööle sundida inimliku laiskuse ja muude tegemiste kiuste, arvan ma samuti, et inimene peaks tegelema sellega, mis talle meeldib ning kui ta on millegis väga hea, siis raha on sellele ainult boonuseks.

Kuuenda korral tutvustati meile sellist innovatiivset ettevõtet nagu Ignite. Esinejad oli kõik väga positiivsed ja rõõmsameelsed inimesed. Nad andsid meile ülevaate oma firmast ja rõhutasid meeskonnatöö vajalikkust ja oskust meeskonnas töötada,mida peetakse Ignite´s väga oluliseks, nagu Dea Oja mitmel korral toonitas, „Inimene võib olla ükskõik kui briljantne, kuid kui ta ei oska meeskonnas töötada, siis pole temast firmale kasu.“ Väga huvitavad olid ka mängud mida nad läbi viisid, mis näitasid, et kollektiiv, kes teab oma ülesannet ja oskab seda täita,on võimeline tegutsema ilma, et keegi neid pidevalt juhiks või kamandaks.

Seitsmendas loengus esines Kristjan Karmo, keda me nägime ka avaaktusel. Ta töötab testijana ning rääkis meile testimise vajalikkusest ja andis elulisi näiteid selle kohta , kuidas mõni viga süsteemis võib minna väga kalliks maksma, seda kas rahaliselt või isegi inimeludes. Ta rääkis, et kui firmal hakkab projekti lõppedes raha otsa saama, siis on just testimine see, kust asutakse kärpima, kahjuks suureneb sellega ka oht, et töös esineb mõni viga, mis võib lõpptarbijale ebameeldivusi põhjustada.

Viimases loengus käis meil külas Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ehk PERH-ist, kus ta töötab IT-talituse juhina. Ta rääkis meile nii oma tööst ning innovatsioonist üldiselt. Mind hämmastas, kui ta tõi näite, kuidas üks tehnoloogiline edusamm võib aidata raha kokku hoida, ja seda ainuüksi elektritarbimise pealt. Samuti rääkis ta eelseisvatest uuendustest nagu tahvelarvutite kasutuselevõtt arstide töö lihtsustamiseks. Siimu loeng oli väga huvitav, selle oleks siiski täiuslikuks muutnud veidi värvikamate slaidide kasutamine.

Kõik loengud omanäolised ning erinevad, kuid leidus ka ühendavaid jooni nagu spetsialiseerumine või IT-ga seotud stereotüüpide ümberlükkamine. Kõik esinejad rõhutasid, et IT-maailmas pole tegutsemas ainult pikkade patsidega poisid, vaid seal leidub väga palju innovaatilisi, loomingulisi ning vaimukaid ja hea suhtlemisvõimega inimesi. Tegelikult on mõnes mõttes kahju, et see aine nii ruttu ära lõppes, sest oleks soovinud veel kuulata erinevate IT-aladel töötavate inimeste mõtteid ja saada mõtteid tulevasteks karjäärivalikuteks. Loodan, et ka järgnevatel aastatel toimuvad loengud on sama huvitavad ning pakuvad tulevastele tudengitele sama hulgal põnevust ja uusi teadmisi.

Viited:

[1]http://www.artima.com/intv/ruby.html

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[2]

Kaua on võimalik eksamit teha?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[3] Kui tegu oli viimase korduseksamiga, siis tuleb aine kahjuks uuesti deklareerida, mis on tasuline.[4]

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[5]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Tudeng peab järeleksamile/arvestusele registreeruma õppeosakonnas[6]

Mis on tähtajad?

Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu(kui tegu on riigieelarvevälise õppekohaga) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.[7]

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelistel kohtadel õppivatele tudengitele on kordussooritused tasuta.[8]

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele võib asuda
1)tervislikel põhjustel kuni kaheks õppeaastaks, selleks on vajalik arstitõend.
2)kaitseväeteenistusse asumisel, vajalik on kaitseväe poolse kutse esitamine – kuni üheks aastaks.
3)lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
4)muudel põhjustel(alates teisest õppeaastast) - kuni üheks õppeaastaks.
Akadeemilisele puhkusele jäämiseks tuleb taotleda rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga. Puhkuse varasem lõpetamine toimb samuti kirjaliku avalduse teel rektorile. Eksameid ja arvestusi on võimalik järele teha kõigil akadeemilisel puhkusel olijatel. Õppeaineid saavad deklareerida lapse hooldamiseks akadeemilise puhkuse valinud tudengid. Üliõpilane, kes ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks.[1]
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus

User:Kkruus

Contents