User:Rvillber

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rauno Villberg
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Kui esmakordselt oma õppekava uurides aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ peale sattusin, ei tekkinud mul selle nimega rida nähes eriti positiivseid emotsioone. Nimetuse järgi arvasin, et loengute sisuks on pikk ja mõttetu jutt, eesmärgiga kõigile selgeks teha, kuidas kasutada Õppeinfosüsteemi, Moodlet ja muud sarnast. Õnneks sai aga juba esimest korda ruumis 314 istudes positiivselt üllatuda, ning kujunes kohe uus arusaam, et siin kuuldu tasub kõrva taha panna, kuna lisaks kasulikkusele on siin räägitu ka huvitav.

Esimene, 29. augusti loeng, oli alustuseks hea sissejuhatus, kuid kuna esinejad olid kohalikud ja teemaks oli põhimõtteliselt aine, mitte otseselt IT-valla tutvustamine, ei hakka ma sellest pikemalt kirjutama. Loeng täitis oma ülesannet korralikult.

6. septembri loeng, mis oli esimene külalisesinejatega loeng, oli väga meeltlahutav ja huvipakkuv. Esinejateks olid nimelt Skypet tuvustanud Peeter Raielo ja Peeter Uustal. Innustav oli kuulda, et mõlemad mehed olid IT Kolledži (ITK) lõpetanud ning oma töökohaga väga rahul. Kuigi Helpdesk – mis oli loengu pealkirjaks ja teemaks – ei ole see töö mida ma ise tahaksin teha, oli Peetrite jutt siiski väga paeluv, ning kindlasti eriti huvitav kõigile, kes oma erialaks IT süsteemide administreerimise valinud olid. Nendepoolsest Skype tutvustusest jäi mulje, et kuigi nad on tänaseks IT-gigandi Microsofti osa, on vähemalt nende Eesti kontori õhkkond väga hubane. Usun, et pea kõik kuulajad mõtlesind pärast seda loengut tõsiselt Skypest kui ühest oma võimalikust tulevasest töökohast, kui nad seda juba varem teinud polnud. Ettekande, esitluste ja küsimuste (võimalus, mida ka ise kasutasin) kombinatsioonina kujunes nii Skypest üldisemalt kui ka helpdeski tööst hea ülevaade.

Kolmandas loengus rääkis Janika Liiv, samuti IT Kolledži vilistlane, programmeerimisest läbi oma vaatenurga, kogukondadest ning stereotüüpidest, mis mõjutavad eriti teda, kui naist, niivõrd meeste-keskses vallas nagu seda on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Programmeerimise võrdlemine loovkirjutamisega oli mõtlemapanev ning tabav analoogia, mille abil „tavainimesele“, kes programmeerimisest midagi ei tea, selle olemust tutvustada. Rails Girls ja Tech Sisters ettevõtmised ning nende raames korraldatavad üritustest jäi mulje kui väga tervitatavst ettevõtmisest ning heast viisist stereotüüpe murda.

Ruby tutvustamine oli mulle väga meeltmööda, kuna olin ennem sellest keelest natukene kuulnud, kuid polnud süvenenud. Tänu ettekandjale sain aga Rubyst hea ülevaate ning mitmed abistavad viited, kust asja lähemalt edasi uurida. Samuti tegi ta ka muudest, põhiliselt veebiloomega seotud programmeerimiskeeltest ning frameworkidest lühikese ülevaate, mis kindlasti kasuks tuli.

Andres Septeri loeng IT tööturu teemal oli olemuselt eelmisele loengule vastupidine, nimelt tõi ta näiteks välja erinevad stereotüüpsed IT-vallas töötavad inimtüübid, nagu „patsid“, ning oli päris otsekohene ja nende suhtes kohati negatiivne. Septer kasutas oma loengus palju jooniseid ning skeeme, et asju paremini selgitada, mis oli positiivne. Kuigi kõigi tema vaadetega ma ei nõustunud, tulevad tema antud juhtnöörid, kuidas turul oma karjääri teha ja edendada, ilmselt paljudele kasuks.

Viienda loengu puhul oli esinejaks Martin Paljak, ametlikuks teemaks oli „Karma“, kuid palju rääkis ta freelancerina töötamisest. Alguses „internetist kogutud naljakate piltide“ mainimine oli minu jaoks ohumärk, et siit hakkab nüüd palju „hirmnaljakaid“ memesid tulema, kuid õnneks hoidis Paljak neid mõistlikuse piires. Loengus võrdles ta töötamist ettevõttes palgatöölisena ning iseseisvalt freelancerina, ning tõi välja mõlema plussid ja miinused. Rõhutas ta ka seda, et eriti freelancerina töötades tuleks karma seadusi järgida. Kuigi kõrgharidus Paljakul puudus, oli tal freelanceri kogemust suisa 12 aastat ning seega tundus jutt ka väga usaldatav.

Ignite maailma tutvustasid neli esinejat – Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev, Dea Oja ja Rene Katsev. Tutvustati firma eesmärki ja põhimõtteid, näidati pilte kontorist ja seal töötavatest inimestest, koos pildimaterjaliga. Huvitav mõte korraldada nädalas korra, kolmapäeval, hommikusöögikoosolekuid, mis on kindlasti töötajatele motiveeriv ning ühendav. Osa loengust kulus mängudele, mis oli lõbus vahepala ning samas demonstreeris ka meeskonnatöö vajalikkust ja seda, kuidas tulemused töös võivad arenduse abil isegi lühikese aja jooksul tublisti paraneda. Mängud tegid selle loengu lahedaks ja väljapaistvaks.

11. oktoobril käis Kristjan Karmo, järjekordne ITK vilistlane, meile rääkimas testimisest ja tarkvarakvaliteedist, kus ta üritas ümber lükkata mitmeid laialtlevinuid eelarvamusi ja müüte testimise kohta. Tuleb tunnistada, et ka enda arusaam testimisest ühtis üpris täpselt väljatoodud eelarvamustega, et see on lihtsalt igav või et sellega saab ilusti hakkama iga suvaline inimene. Müütide purustamiseks tõi ta välja konkreetse näite ühe oma sõbra puhul, kellel testimise kohta eelarvamused olid olnud, ning rääkis samuti tema arvamusest pärast seda, kui too sõber umbes aasta aega testijana töötanud oli. Arvamus oli selleks ajaks radikaalselt muutunud, positiivses suunas. Minul selle loengu tulemusena arusaamad testija tööst muutumist, ning kindlasti juhtus seda ka paljudel teistel, seega täitis loeng oma eesmärki ideaalselt.

Kursuse viimane loeng oli 18. oktoobril ning esinejaks oli Siim Vene, Põhja-Eesti regionaalhaigla infoturbejuht ning järjekordne ITK vilistlane. Ametlikku teemat loengul polnud, esineja rääkis kuidas tehnoloogia on aidanud kaasa tööle haiglas, tehnoloogia ja võrgusüsteemide tähtsusest ning ka näiteks oma ideest, et arstidele võiksid haiglas ringi käies ja patsiente külastades käes olla tahvelarvutid, mis nende tööd kindlasti mugavamaks ja efektiivsemaks teeks. Et innustada tudengeid aktiivselt loengus osalema ja tema küsimustele vastama, premeerimis ta meid šokolaadiga, mis ehk nii mõnegi tudengi „tööle“ pani. Jällegi natuke erinev lähenemine.

Pean tunnistama, et kohal ma tihti ei käinud, sest nagu üks loengupidajatest, Martin Paljak naljatas – IT-sektori noored inimesed magavad sellel ajal – kuid arvutist vaatasin salvestused hiljem siiski huviga ära. Võimalusest küsimusi esitada eriti puudust ei tundnud, kuna mõni sarnase mõtteviisiga kursusekaaslane oli seda tavaliselt teinud ning ka minule vajaliku vastuse kätte saanud.

Kokkuvõttes olid kõik loengud omamoodi huvitavad ning esnejate valik oli hea, eriti nende mitmekesisus. Oli teemasid mis haakusid rohkem administraatoritega, neid, mis haakusid rohkem arendajatega kui ka üldiseid teemasid, mis kõigile huvi pakkusid. Enda lemmikuteks jäid Skypest pärit Peetrid, kes tekitasid mulje Skypest kui väga lahedast kohast kus töötada, kuigi helpdeski töökoht mind otseselt ei huvita, ning Kristjan Karmo loeng testimisest, kuna see muutis minu arusaamu sellest alast põhjalikult. Oli märkimisväärne, et teemad eriti ei kattunud, mis jättis mulje IT-maailmast kui väga laialdasest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

1) Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi?

2) Kaua on võimalik arvestust teha?

3) Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

4) Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

5) Mis on tähtajad?

6) Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

7) Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastused

1) Tuleb sooritada kordusarvestus.

2) Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

3) Kordusarvestuseks tuleb kokku leppida õppejõuga.

4) Järelarvestusele registreerimiseks tuleb registreerida õppeosakonnas või e-posti teel, saates õppekonsultandile e-kirja teemaga „Kordussooritusele registreerumine“ ning märge „High Importance“ mis sisaldab digiallkirjastatud avaldust.

5) Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

6) Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.

7) Riigeelarvevälisel kohal on kordusarvestus tasuline, tasu suurus kethestatakse rektori käskkirjaga. 2012/2013 õppeaastal on selleks 14,2€.

Küsimus 5

1) Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?

2) Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

3) Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

4) Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?

5) Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

6) Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastused

1) Alates teisest õppeaastast on võimalik akadeemilisele puhkusele minna „muudel põhjustel“. Lisaks sellele on kõigil õppeaastatel võimalik akadeemilisele puhkusele minna lapse hooldamiseks , Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja tervislikel põhjustel.

2) Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele ning see rektori käskkirjaga vormistada. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat, kui minna akadeemilisele puhkusele lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni)

3) Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks, hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks.

4) Puhkuse varasemaseks lõpetamiseks on samuti vaja esitada avaldus rektori nimele ning see rektori käskkirjaga vormistada.

5) Akadeemilise puhkuse ajal saab õppeaineid deklareerida vaid siis, kui olla puhkusel lapse hooldamiseks, sel juhul tuleb ainete deklareerimise kirjalik taotlus esitada õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

6) Eksameid ja arvestusi on lubatud sooritada akadeemilise puhkuse ajal.