User:Lsaareme

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lisann Saaremets
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Alustuseks sõnastaksin paar omaenda eesmärkidest ja motivaatoritest, miks üldse otsustasin astuda IT Kolledžisse, sest need olid algteadmisteks ja platvormiks, millelt hakkasin tutvuma õpingukorralduse loengute käigus esitatud vaatepunktide ja arusaamadega. Ühest küljest muidugi huvi. Kuigi pean ausalt tunnistama, et ma ei ole fanaatik ning eluaeg hobikorras arvutitega tegelenud inimene, nagu, ma olen aru saanud, on paljud mu kaasõppurid, on minus alati olnud sisemine kalduvus tunda huvi süsteemide ja loogika vastu ning kogeda rõõmu sellest, kui saan öelda, et oskan teha midagi, mida enamus peab keeruliseks. Ja teisest küljest pean jällegi tunnistama, et loomulikult mängis rolli lootus omandada oskusi, mis tulevikus tagaksid kindlustatuse. Infotehnoloogia on paratamatult valdkond, mida peetakse hästi tasustatuks – nagu reageeris mu sõber muusikatudeng uudisele, et lähen IT Kolledžisse: “Väga tubli! Keegi meist peab ju hakkama raha ka teenima.” Mingil määral lootsin ka, kuna olen üsna arglik suhtleja, et hakkan tegutsema valdkonnas, kus mu igapäevane töö ei seisne alaliselt kellegagi suhtlemises. Ilmselgelt tuli minu võhiklikkus õppekorralduse loengutes üsna kiiresti ilmsiks…

Viimati mainitu – suhtlemine, suhtlemine, suhtlemine – ongi üks aspekte, mis jäi põhimõtteliselt kõigi esinejate jutust eredaimalt meelde. Enamasti võib jääda mulje, et it-inimesed istuvad päevad läbi omaette peadpidi arvutis. Esimesed, kes aga hea suhtlemisoskuse olulisust rõhutasid, olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Siis jäi veel minus püsima kerge lootus, et tegemist on vaid helpdesk'i puudutava asjaoluga, kuid kõik järgnevad loengud, välja arvatud vast Martin Paljak, kes rääkis freelancer’ina töötamisest, vaid kinnitasid nende sõnu. Siit tuleneb minu esimene põhjus, miks pean erialatutvustust õppeainena vajalikuks. Tänu sellele, et kohe koolitee alguses saavad selgeks erialaselt vajalikud isikuomadused, on võimalik nendega igaühel praktiliste oskuste omandamise kõrvalt tegeleda. Nüüd näiteks teangi paremini, et koolis tuleb kindlasti haarata kinni võimalustest harjutada meeskonnatööd ja seda just võimalikult erinevate inimestega, sest tulevikus on sageli vaja töö sujuvaks laabumiseks olla oskuslik suhtleja. Suurepäraseks näiteks sellest oli Ignite’i meeskond, kes rõhutas eriti avatud suhtlemist. Hea põhjendus tiimitööle oli minu silmis nende esile tõstetud ning mänguga tõestatud mõte, et üks ekspert firmas ei pruugi olla hea iga kord – meeskond tagab täpsema tulemuse.

Isiklikult puudutas mind kindlasti Janika Liiva ettekandes vähemuste teema, sest peamiselt eeldasin kooli astudes teiste poolt enda suhtes tõrjuvat või üleolevat hoiakut. Tegelikkus ei ole muidugi olnud niisugune, pigem on täpselt nii nagu Liiv ütles, et tegemist on “self-fulfilling prophecy'ga”, milles kõige suuremat rolli mängib minu enda ebakindlus ning kriitiline suhtumine oma oskustesse.

Teise aspektina, mida õppisin erialatutvustuse loengutest, tooksin välja koolivälise eneseharimise. Eriti pean seda nüüd hädavajalikuks, kuna ei osanud seda enne kuigi oluliseks pidada, või õigemini teadvustasin küll endale, kuid ei pannud sellele nii suurt rõhku kui see väärib. Näen, et see on minu üks nõrku kohti. Helpdesk’i loengus öeldi lihtsalt ja selgelt: “mine koju ja programmeeri”. Janika Liiv tõi samuti isiklikust kogemusest näite, kuidas ta lõpetas kooli ära ning läks küll erialasele tööle, kuid pidi seal omandama hoopis uusi oskusi, millega ta koolis üldse kokku puutunud ei olnud. Täielikult isiklikul huvil ja eneseharimisel põhines Martin Paljaku näide – tegeleb nüüd põhiliselt valdkonnas, mille tegi endale ise kodus Internetist materjale otsides selgeks. Tema jutust paningi kõrva taha just selle, et Internet ja iseseisvalt õhtul kodus ennast huvitava valdkonna uurimine annavad võimaluse õppida midagi, mida akadeemilises keskkonnas oleks võimalik omandada vaid väga spetsiifilise suunitlusega koolides. See pani küll sügavamalt hindama ja väärtustama meile nii igapäevast ja omaseks saanud võimalust pääseda sekundite jooksul ligi mistahes teemat puudutavale infole.

Sellesama eneseharimise ja silmaringiga läheb minu silmis kokku ka mitmetes esinemistes mainitud spetsialiseerumine versus generalism. Korduvalt esitati küsimus, kumb on parem, kas teada kõigest natuke või ühest teemast kõike? Andres Septer ütles tööturu loengus, et Eestis on parem osata paljudes valdkondades kas või midagi, sest vaid baasasjad on need, mis jäävad samaks ühest firmast teise. Seega on kasulikum hoida end üldjoontes asjadega kursis ning olla õpihimuline, arenguvõimeline, paindlik, muudatustega kergesti kohanev ning võimeline neile kiiresti reageerima. Nii ütles ka Siim Vene oma ettekandes, et kool annab hea aluse ja silmaringi, kuid enamust sellest, mida koolis õpime, me kasutama ei hakka (minu enda jaoks kõlas see pisut liiga karmi väitena, kuid võib-olla oli tal õigus) – lõppkokkuvõttes määrab töötaja kvaliteedi tema isiksus.

Mõnusalt kainestavalt mõjus Kristjan Karmo ettekanne testimisest, sest pani eeskätt oma näidetega rahalistest kahjudest sügavamalt mõtlema vastutusele. Tõepoolest, see, mis näiteks algaja programmeerija silmis on kõigest sulg või semikoolon, võib hiljem paljudele suure kahju tekitada.

Kolmanda suurema aspektina, miks pean erialatutvustust ainena vajalikuks, tõstaksin esile võimalused. Võimalused selles mõttes, et kuigi ma polnud sellesse ka väga süüvinud, tundus IT üldpildis kuidagi ühekülgne ja ähvardas pikapeale igavaks muutuda, mistõttu lükkasin esialgu ka kooli astumise edasi ning õppisin hoopis kirjandust. Tänu loengutele on mu kunagine arvamus õnneks lõplikult umber lükatud. Olen saanud aru, kui paljudes erisugustes valdkondades tegelikult IT-inimesed töötavad ja kui palju eri väljakutseid töö võib pakkuda. Sellest tulenevalt võib sattuda töötama väga erineva õhkkonna, struktuuri ja visiooniga ettevõtetesse, mistõttu oli hea kuulda esinejatelt nõuandeid, millele tuleks mõelda enne mõnda asutusse töötama minekut. Eriti meeldis Paljaku põhimõte, et isegi kui see mida mina isiklikult teen ei ole vale, siiski mitte töötada ettevõtte heaks, mille tegevust üldiselt ma õigeks ei pea.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” ületas igati nii minu kui ma usun, et ka paljude teiste ootusi. Õppekavaga tutvudes olin lausa hämmingus, kuidas saab see olla võimalik, et mingisugune õpingukorraldus on nii keeruline, et seda hakatakse meile terve semester iga nädal õpetama. Nüüd näen kui palju oli sellest õppida ning tõenäoliselt oleks võimalik kogu nominaalne õppeaeg niimoodi uute ja huvitavate inimeste ettekannetega ära täita.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuna aga kordusarvestus ise juba viitab täiendava ettevalmistuse vajadusele, on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas. Järelarvestus on tasuline, välja arvatud riigieelarvelisel kohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Registreeruda ja maksta tuleb hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Ühe õppeaine piires on õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Kui soovitakse taotleda eelnevate õpisoorituste arvestamist uue õppekava osana, tuleb lisada avaldusele vastav nimekiri.