User:Ktreikel
Essee Olen arvuteid kasutanud üle kümne aasta ning arvasin ,et olen pea kõigest arvutitega seonduvast teadlik. Pean tunnistama, et pärast igat loengut erialatutvustuses sain teada enda jaoks midagi täiesti uut. Loengutel käies sain teada, et IT valdkond on väga lai ning valiku võimalusi on rohkem kui oleksin osanud ettekujutada. Iga esineja motiveeris uurima erinevate valdkondade kohta.
Esimeses loengus käisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo rääkimas Helpdeskist. Peetritel on seljataga pikk IT karjäär, mehed on töötanud mitmetes erinevates firmades, kuid preagu töötavad nad Skypei helpdeskis. Helpdesk on tugiteenus, mis aitab leida vastuseid erinevatele küsimustele arvutite ja infosüsteemide valdkonnas. Sisuliselt räägiti töö olemusest, selle kasust ja kahjust. Töö Helpdeskis pidavat olema paljude IT meeste karjääri alguseks, kus omandatakse palju olulisi teadmiseid. Näiteks kirjeldati helpdeski töökohta kui sissejuhatust süsteemi administraatori töökohale. Kõige positiivsemaks omaduseks töö juures nimetati suhtlust erinevate inimestega. Kuna maailm on täis erinevaid targemaid ning rumalamaid inimesi, siis leian ma, et töö helpdeskis võiks olla vägagi lõbus. Eriti lõbus võib olla hiljem kollegidega rääkida erinevatest muredest mis dumbuseritel on tekkinud. Igati positiivne mulje jäeti meeste igapäevasest tööelust. Loodan, et jõuan tulevikus Skypei praktikale.
Janika Liiv pidas loengut subjektiivselt programmeerimisest, kogukondadest ja stereotüüpidest. Liiv sidus loengu teema oma enda elu ümber. Tema unistus oli saada kirjanikuks, kuid hakkas õppima It kolledžis tarkvara arendust. Ta on oma valikuga tänaseni väga rahul, sest programmeerimine on loovkirjutamine. Tema loengust jäi veel meelde Ruby on Rails, mida ta kirjeldas kui väga lihtsat programmeerimise keelt ning julgustas kõiki seda kasutama. Ta oleks võinud näidata lähemalt koodi kirjutamist Ruby on Railsis. Sest paljud esimese kursuse tudengid võib-olla on ainult Java keelega tutvunud, siis oleks saanud tõmmata erinevaid paralleele keelte vahel.
Andres Septer on IT kolledži vilistlane, kes töötab firmas PlayTech, mis on väljaspool Ameerikat üks Maailma suurimaid interneti kasiinosid. Septer rääkis peamiselt sellest, milline tulevik ootab meid pärast hariduse omandamist. Andres oli väga konkreetne ning rääkis väga olulist informatsiooni. Jagas soovitusi mida teha ja kuidas läbi lüüa tööturul. Eriti meeldis mulle soovitus, et ei ole mõtet minna kuskile letineegriks, mille all pidas ta silmas elektroonika poe letitöölist. Sellisel põhjusel, et kõrgharidusega inimese jaoks on tegemist väga lihtsa ja tuima tööga. Ta soovitas võtta osa akadeemilistest programmidest näiteks Archimedes ning kooli praktikatest näiteks Skypes. Sellepärast, et nii saab töökogemusetu mingisugustki aimu töötamisest. Tema soovitustest jäi veel meelde, et esimese töökohana pärast kooli lõpetamist võiks olla süsteemi administraator, sest selle tööga pidavat saama kõige parema ülevaate IT sektori valdkonnast. Andres Septeri loeng meeldis mulle kõige enam, sest ta rääkis konkreetselt mis olukord tekib pärast kooli lõpetamist ja kuidas on mõistlik käituda tööturul.
Järgnevas loengus käis meile rääkimas Martin Paljak, kes valis teemaks Karma. Martin jättis endast väga hea ja targa inimese mulje, kes on üle poole elu tegelenud asjadega mis talle meeldivad. Mees soovitas tegeleda asjadega, millest on kasu inimestele ning et töö tegemisel tekiks sisemine hingerahu. Nõnda ei tekita töö stressi. Sarnaseid soovitusi võiks minu meelest iga inimene jagada, kes saab aru et raha ei ole elus kõige tähtsam asi. Ta on pea terve elu töötanud vabakutselisena ning kõigest kaks korda elus palga tööd teinud. Paljaku loeng keerles IT sektoris töötamisest ümber tema vaatenurga, mida ei saa võtta väga tõsiselt, kuid mida oli siiski väga põnev kuulata. Tema loengust midagi väga õppida ei olnud, pigem oli tegemist hea meelelahutusega.
Neljandal oktoobril käis meil külas Ignite kollektiiv. Esinejaid oli seekord neli, kes sisuliselt reklaamisid firmat kus nad töötavad. Ignite on tarkvara lahendusi pakkuv ettevõte, mis koosneb tarkvaraspetsialistideks. Nende firmas käib pidev meeskonna töö, mis on nende töö üks tähtsamaid meetode. Sest kui kõik meeskonna töötajad oma teadmised kokku panevad, saadakse alati parim tulemus. Selle tõestamiseks korraldasid esinejad viktoriini erinevate küsimustega. Kõik vastused löödi kokku ning arvutati keskmine, mis oli peaaegu iga vastuse puhul väga lähedal õigele vastusele. Niimoodi tõestati meeskonna töö effektiivsust. Ignite loeng oli teiste loengute seast kõige erlisem, sest korraldati mänge, kuhu kaasati kuulajaid. Firma jättis endast eduka mulje tänu heale meeskonna tööle.
It Kolledži vilistlane Kristjan Karmo käis meile rääkimas tarkvara testimisest ning selle tähtsusest. Karmo suutis ümber lükata Andres Septeri väite, et testimine on igav protseduur. Tema arvates on testimine palju huvitavam kui koodi kirjutamine, sest teiste vigu on palju põnevam leida kui ise vigu teha. Selles loengus toodi palju põnevaid näiteid selle kohta, mis võib maksta üks väike viga programmi koodis. Näiteks jäi 1962 aastal kosmosesondi programmist puudu üks sidekriips, mis muutis sondi kurssi. Kokkuvõttes läks katse aia taha, katse maksumus oli 18 miljonit dollarit. Näiteid oli veel mitmeid, mis tõestasid testimise olulisust. Paljud firmad hoiavad kokku testijate pealt, mis võib hiljem firmale saatuslikuks osutuda. Sest mida varem jõutakse veale jälile, seda väiksemaid kahjusid jõuab see tekitada. Loeng oli eriline sellepärast et toodi palju põnevaid näiteid elust enesest.
Viimane külaliline Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT-talitluse juht. Siim rääkis kuidas tehnoloogia muudab haigla töötegevus lihtsamaks. Jäi hästi meelde näide, kuidas tahvelarvutid muudavad arstide elu lihtsamaks. Sel lihtsal põhjusel, et tahvelarvuti mahub arsti kitli tasku ning ühte tahvelarvutisse saab salvestada kõikide patsientide haiguslood. Seega ei pea arstid enam kaasas kandma suuri märkmikuid jms. Üleüldse saab erinevat informatsiooni läbi tahvelarvuti erinevate haiguste kohta, mitte ei pea minema kuskile raamatukogusse raamatuid sirvima. Tänu sellele võib mõni patsient kiiremini abi saada. Loeng oli väga põnev, sest Siim Vene rääkis publikuga väga palju ning vastas hea meelega kõikidele küsimustele.
Ennem erialatutvustuse ainet oli tulevik suhteliselt must valge. Ma ei osanud ette kujutada, mis saab pärast õpingute lõppu. Tänu esinejatele on nüüd tulevik natukene värvilisem. Nüüdseks on tekkinud mingisugune ettekujutus tööst infotehnoloogia valdkonnas. Leian, et erialatutvustus on väga oluline, kuid oleks olnud veel põnevam kui keegi oleks konkreetselt kirjutanud mõnda programmi või näidanud konkreetselt kuidas nende töö just käib.
Kert Treikelder rühm 14
Küsimuse A vastus:
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud. Arvestuse sooritamiseks tuleb kokkuleppida aeg ainet õpetava õppejõuga. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeinfo süsteemis (ÕIS). Registreeruda on võimalik kuni 2 päeva enne vastava soorituse toimumist. Riigieelarvelisele tudengile on järelvastamine tasuta, kuid riigieelarve välisele õpilasele maksab kordusooritus 14.2 euri, arve väljastatakse pärast ÕIS-is registreerumist.
Küsimuse 4 vastus: Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamiseks, tuleb tudengil esitada vormikohane taotlus ennem punasejoone tähtpäeva kümnendaks tööpäevaks. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeks tähtpäevaks. Taotluse koostamisel tekinud küsimustele aitab vastata õppekonsultant. Taotleja lisab taotlusele varasemate õpingute ja töökogemuste tõestamiseks materjalid või dokumendid.
Vastuse A allikas: [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/
Vastuse 4 allikas: [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
