Tarkvaraline RAID Ubuntus

Sissejuhatus

Mis on RAID?

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale.

Nüüdisajal on RAID üldtermin, mis hõlmab kõiki andmete säilitamise võimalusi arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (näiteks RAID 0, RAID 1). Erineva konstruktsiooniga RAID süsteemid hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis-, ja kirjutamiskiirust. Kui mitu füüsilist ketast on seadistatud kasutama RAID tehnoloogiat, siis öeldakse, et nad on RAID massiivis. Sellises massiivis hajutatakse andmed mitmele kettale, kuid operatsioonisüsteemi jaoks on kõik andmed ühel kettal. RAID-i kasutatakse mitmetel otstarvetel.

-=RAID süsteemid=- Samapalju kui on erinevaid maitseid ja veendumusi on ka erinevad arvamused RAID süsteemide osas, kas kasutada tarkvaralist või riistvaralist ehk RAID kontrollerit? Järgnevaga on toodud ära mõned faktid, mis oleks softi-RAIDi eeliseks, riistvaralise RAIDi ees.

+ Esimene eelis on maksumus, ehk RAID tehakse ära tasuta, ei pea kallist kontrollerit ostma.

+ Teine eelis on see, et väidetavalt on softi-RAID kiirem, kui riistvaraline RAID kontroller, seda ennekõike seepärast, et tänapäeva serverite protsessorid on läinud nii kiireks, et RAID tasemete paarsuse arvutamine ei võta erilist protsessori võimsust ja investeerida RAID kontrollerisse ei ole alati mõtekas.

- Miinuseks on see, et kui mõni kõvaketas rikneb, siis tuleb server välja lülitada ja töö katkestada (kõigil softi-RAIDidel ei ole hot-swap tuge), et katkine ketas välja vahetada.

- Uue kõvaketta välja vahetades on vaja teada ka kuidas see RAID süsteemi uuesti RAIDi tasemele külge liita nii, et paarsuskontroll ka edaspidi töötaks. Ehk selles osas on vaja suuremat pädevust.