User:Uhoogma
Essee
Autor: Urmas Hoogma
Minu tudengikood: xxxxxx39
Esitamise kuupäev: Töös
TALLINNA INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ
IT süsteemide arendus 2013 Päevane õpe
Rühm 14
Essee Aines „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus I020“
Juhendajad: Indrek Rokk Tallinn 2013
1. küsimus - B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Seega kui kukkuda läbi mõnel käesoleva, 2013/2014. õppeaasta sügissemestri arvestusel on aega järele teha kuni 2014/2015. õppeaasta sügissemestri punase joone päevani mis on eeldatavasti 2014. aasta septembri alguses.
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
Punktis 5.4.4 on kirjas, et kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Kuid kuna dokumendid tulemuse registreerimiseks tulevad õppeosakonnast ja neil peab olema õppuri nimi, tuleb järelarvestuse tegemine kokku leppida mitte õppejõu vaid õppeosakonnaga.
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
ÕIS-is lehel "Kordussooritused"
Mis on tähtajad?
???
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on hetkel sama - 20 €. link
2. Küsimus - 5. küsimus
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
Toetuse suurus sõltub sissetulekust pereliikme kohta
Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta - kuni 70 eurot
Õppetoetuse suurus - 220 eurot
Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta - 70,01–140 eurot
Õppetoetuse suurus - 135 eurot
Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta - 140,01–280 eurot
Õppetoetuse suurus - 75 eurot
Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
Toetust tuleb taotleda semestri esimesel kuul riigiportaalis teadus/ www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
ITK-s kehtib õppekoormuse täitmise nõudena 27 EAP-d semestris. Kuid vajaduspõhist toetust jagab Haridus- ja Teadusministeerium ning nemad nõuavad õppekoormuse 100% täitmist. See tähendab, et miinimum on 30 EAP-d. Kui aineid on võetud rohkem (näiteks 32 EAP-d) tuleb saavutada positiivne tulemus kõigis ainetes ning endale võetud kohustus (32 EAP-d) täita.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Üliõpilaskoodi eelviimane number on 3, seega X=22 EAP. Üliõpilaskoodi viimane number on 9, seega Y=28 EAP
Esimese semestri lõpuks on nõutud 27 EAP-d, kuna puudu jääb 5 tuleb need hüvitada ja juba esimese semestri lõpul. Õppeaasta lõpuks saadakse kokku 22+28=50 EAP-d kuna nõutust jääb puudu 4 EAP-d tuleb õppeaasta lõpus hüvitada 4 EAP-d. Seega kokku tuleb hüvitada 9 EAP-d, sellest õppeaasta lõpus 4 EAP-d.
--Uhoogma 20:27, 5 October 2013 (EEST)