User:Kvader

Essee

Autor: Kait Vader. Rühm: DK13. Kuupäev: 22.10.2013.

Videoloengud olid huvitavad ja hea sissejuhatus õpingute alustamisel uuel erialal. Siinkohal toongi välja mõtted, mis olid minu jaoks uued või panid mõtlema. Kuna kõik loengud rääkisid spetsiifiliselt oma erialast või teemast, siis olid nad kõik väga erinevad ja kokkulangevusi teemade käsitlemisel eriti ei leidnud. Kui siis midagi üritada välja tuua on see, et IT valdkond areneb kiiresti ja pidevalt tuleb arenguga kaasas käia ja õppida.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Innovatsioon on see kui uus idee võetakse kasutusele. See tähendab, et mitte idee ise ei ole innovatsioon, vaid selle rakendamine. Pole kunagi varem sellele mõelnud, et kui mina võtan esimest korda kasutusele idee, mille keegi teine on juba varem kasutusele võtnud, siis minu jaoks on see ikkagi innovatsioon. Eks innovatsioonist räägiti meile selleks, et IT valdkond on see koht, kus peaaegu iga päev tehakse midagi, mida võib nimetada innovatsiooniks ja üldse ongi raske nimetada asju, mis ei ole seotud IT valdkonnaga, aga saab nimetada innovatsiooniks. Neid asju on, aga lihtsalt meie igapäeva elu on nii tihedalt seotud IT arenguga, et innovatsioon seostub automaatselt näiteks nutitelefonidega. Kui mõelda ärile, siis tundub, et IT valdkonnas saabki turul ainult siis hästi minna, kui tegu on innovatsiooniga, keegi ei soovi eriti osta eelmise aasta mudelit ja huviga oodatakse, mida uus mudel endaga kaasa toob. Üks uus mõiste minu jaoks oli „Fail Fast“ ehk siis kiiresti läbikukkumine. Kuna IT maailm areneb metsiku kiirusega, ei ole võimalik toodet 100% valmis saada, enne kui see turule tuuakse. Ühest küljest võivad konkurendid ette jõuda, teisest küljest ei tea, kuidas turg toote (nt mängu) vastu võtab. Kasulikum on tulla turule ja kui kõik läheb hästi, siis panustada toote arendusse, kui halvasti, mõelda pigem uuele projektile. Üldiselt tuleks alati mõelda toote tervele elutsüklile ehk ka sellele, millal see toode peaks turult ära tulema, millal lõpetada selle toetamine. Sest fakt on see, et igavesti ei kesta ükski programm. Pidevalt uuenevad süsteemid vajavad omavahel hästi funktsioneerimiseks uuendusi ja selle toote arendamine ühel hetkel ei pruugi olla otstarbekas ja tuleks üle minna uutele süsteemidele, mille hooldus ei ole nii kulukas. Mis mulle IT-maailma juures ei meeldi, et ettevõtted püüavad turul domineerida, käivad kohut ja pärsivad sellega innovatsiooni ning tõenäoliselt saavad sellest rohkem kahju kui kasu. Natuke rohkem koostööd annaks võib-olla rohkem tulu, kui pidevalt varjamine ja patentide võtmine. Mulle tundub, et tänu sellele jääb ühiskond üldiselt innovatsiooni hüvedest ilma.

Pahavara

Pahavara teema on teema, millest tahaks rohkem teada, suhteliselt tume maa minu jaoks. Väga huvitav oli kuulda, et must äri pulbitseb teenusepakkumiste näol. Müüakse varastatud andmeid, tehakse tellimuse peale kellelegi halba, just nii nagu tellija soovib. Sealjuures pahategijad jäävad osavalt peitu ja tegelevad rohkem sellega, mis võimaldabki neil varju jääda. Pöörati tähelepanu sellele, et uue infosüsteemi loomisel tuleks arvestada ka sellega, et kõik kaustajad ei pruugi olla heatahtlikud ja võivad päringutega infosüsteemi ülekoormata, seega iga programmi loomisel tuleb mõelda ka sellele, et tuleks piirata kasutajate võimalusi teha halba. Programmeerimise alustamisel tuleb alati mõelda ka sellele, kuidas seda programmi kaitsta erinevate rünnakute vastu. Räägitakse palju inimeste liigsest sõltuvusest arvutitest ja internetist, kuna arvuteid või ükskõik milliseid võrguga ühendatud aparaate on võimalik rünnata, oleme mõtlemapanevalt haavatavad. Näiteks haiglate sõltuvus erinevatest tehnilistest aparaatidest, mis võivad serveriga ühenduses olla - paneb mõtlema. Kuna me oma tehnoloogilises arengus tagasi käsitöö juurde ei lähe, on vist ainuke lahendus mõelda, kuidas luua turvalisi süsteeme.

Skype NOC Monitoring

See oli teema, mis oli minu jaoks arusaamatu. Tekitas hirmu, et kui palju võib olla veel teemasid, millega ma pole üldse varem kokku puutunud ja millega pean edaspidi oma õpingute ajal kõvasti maadlema, et üldse millestki aru saaks. Samas sain targemaks, et on olemas lausa eraldi haru, mis monitoorib servereid, et õigel ajal administraatoreid teavitada võimalikest probleemidest.

Elufilosoofia ja IT Eestis

Mulle väga meeldis see loeng, oli palju mõtted, mis minu jaoks juba varem tuttavad, kuid oli ka uusi ja huvitavaid. Alguses oli jutt IT arendajatele. Loengupidaja Andres Käver rõhutas, et kui soovite IT arenduses läbi lüüa, siis matemaatiline analüüs ja statistika tuleb teha 5 peale. Seejärel ütles, et töötades IT arendajana ei ole programmeerimine iseenesest väga raske ja matemaatilised ülesanded, mida lahendatakse ei ole tavaliselt keerulised. Ainus asi, mis erineb võrreldes kooliga, on tööde maht, reaalses töös tuleb hoomata suuri süsteeme ja mudeleid. Aga on ju loomulik, et koolis alustatakse väiksematest ja kergematest ülesannetest, tegu on siiski õppimisega. Natuke üllatas arvamus, et tegeliku IT arenduse ülesanded, mille eest ka keegi on nõus maksma ja kolledžis õpetatavad ülesanded erinevad teineteisest. Mina arvaksin, et EIK jälgib väga seda, mis reaalses IT maailmas toimub ning pakub vastavat õpet. Tegu on rakendusliku kõrgharidusega ja kui meile õpetataks midagi sellist, mida ei anna reaalses elus rakendada, siis ei oleks õppimisel erilist mõtet. Kokkuvõte jutust on natuke vastuoluline, koolis tuleb õppida keerulisi aineid hästi, sest muidu hakkama ei saa, aga reaalses elus neid eriti vaja ei olegi, sest reaalne elu on hoopis midagi muud, ning koolis ei õpetata kõike seda, mida elus on vaja. Mina arvan, et on loomulik, et elus on palju muid aspekte, millega arvestada, tuleb näha suurt pilti, kohaneda erinevate suundadega, mis töös ette tuleb ning õppida juurde, just seda, mida on vaja. Kui kool peaks meile seda kõike pakkuma, mida vaja võib minna, peaksime koolis õppima 24/7. Soovitus oli, et meil endil tuleb seista selle eest, et kool õpetaks meile rohkem seda, mida on tegelikult vaja. Seejärel tuli teemaks koodi tundmine versus majanduse tundmine, et ei saa klapid silmadel süveneda ainult koodi kirjutamisele. Tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi. Võib-olla peab keegi teine selle koodiga edasi töötama, võib-olla peab ise paari aasta pärast teatud kindlat kohta muutma. Aga kui ei ole varasemat koodi kirjeldatud, kui ei ole kindlat mustrit või arhitektuuri üles seatud, siis on hiljem sellest asjast raske aru saada. See omakorda võib kätte maksta, kuna töö tellija ootab tulemust, aga töömaht on suur ja tähtaja võivad venima hakata. Vaata oma koodi põhjalikult! Peab tundma ärimaastikku, Eesti maksusüsteeme, kõike, mis mõjutab äritegevust, sest IT valdkonnas hästi teenimine on seotud majandusega. Ükski IT spetsialist ei saa teenida oma erialaga, kui ta nokitseb oma toanurgas, ajab seal oma väga head asja, aga ei osale majanduses. Kuskil peab olema see, kes oskab neid oskusi müüa, keegi, kes oskab juhtida ja raamatupidamisega tegeleda jne. Ise oma firmat tehes, tuleb selle kõigega arvatavasti ka ise tegeleda. Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Mu on õigus ühe õppeaine piires kolmele sooritusele. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Kui ma kukun eksamil läbi, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerun ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Tuleb valida ained, mida soovid sellel semestril võtta ja deklareerida need ÕISis. Peab arvutama, kas saab piisaval hulgal ainepunkte kokku, et püsida täiskoormuses või osakoormuses. Peab vaatama, et õppekavas kohustuslikud ained saaksid sooritatud ja piisaval hulgal õppekava valikaineid saaks tehtud õpingute lõppedes. Peab mõtlema, kas on tegemata ekameid arvestusi, mida oleks vaja järele teha. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.