User:Rmasak

From ICO wiki
Revision as of 22:41, 23 October 2013 by Rmasak (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Autor: Rain Mäsak esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

ESSEE

Erialatutvustus ja õpingukorraldus oli aine, mis tundus neljapäeva varahommikutel enne kooli tõeline tüütus nagu iga teine varahommikune loeng, samas iga kord kui loeng läbi sai oli kuhjaga asju mille üle järele mõelda. Aine muutis huvitavaks selle mitmekülgsus - vesteldud sai igasugustel erinevatel teemadel, küberkaitsest kuni motivatsiooni leidmises iseendas. Alguses olid selle aine loengud lausa hädavajalikud, saime informatsiooni põhiliste asjade kohta, mida iga ITK üliõpilane peab teadma - tutvustati ITK õppeeeskirja, palju on vaja saada ainepunkte, näpunäiteid kuidas õppida ning koolist mitte välja kukkuda ja kuidas üldse kogu õppetöö toimub. Eriti huvitav oli kuulata kui mõni vilistlane rääkis. Kui need põhiteadmised teadmised olid edasi antud, keskenduti tesitele valdkondadele nagu näiteks innovatsioon, küberkaitse, motivatsioon jne.

Esimeses loengus tutvustati rebastele õpingukorraldust, kui palju on vaja ainepunkte koguda ning kuidas koolis hakkama saada. Põhimõtteliselt tutvustati õppekorralduse- ja sisekorra eeskirja. Räägiti natukene tudengi eetikast. Kuna olen varem juba kõrgkoolis õppinud, siis seal loengus mulle midagi eriti uut ei olnud, välja arvatud info mis puudutas otseslt Kolledžit ning info mis puudutas kõrgharidusreformi, sest see info oli meie jaoks väga oluline ning uus. Sealt loengust väljusime me kõik kindlasti hulga targematena.

Teise loengu teema oli õppimine ja motivatsioon. Õppejõud rääkis meile samuti natuke eetikast ja akadeemilisest petturlusest, sellest kui tähtis on ise õppida, mitte teiste pealt maha kirjutada. Kuidas petturlus mõjutab motivatsiooni ja suhtumist, seda nii õpilastes kui ka õppejõududes. Mis miane saavutab meie lõpudiplom kui meie tulevased IT spetsialistid läbivad kooli mitte õppides ning pettusi kasutades. Saime teada kui oluline on aidata oma kursusekaaslasi ning gruppides õppida, teiste aitamine ja õpetamine loob head suhted ning seda tehes õpid ka ise. Oli huvitav loeng, toodi välja põhjuseid miks me õpime erinevaid aineid, isegi neid mis meie jaoks praegu tunduvad mõttetud ning üldse mitte erialaga seonduvad.

Kolmanda loengu pidas meile Linnar Viik ja loengu teemaks oli innovatsiooni olemus ja juhtimine. Ütlen ausalt, minu jaoks isiklikult see loeng väga huvitav ei olnud. Küll aga meeldis mulle lektor, kuidas ta rääkis, elujõuliselt ning energiliselt. Kohe oli aru saada, et tegemist on omas valdkonnas väga targa inimesega. Peale loengu lõppu mulle küll suurt midagi meelde ei jäänud, aga huvi pärast uurisin selle inimese kohta ning tema kärjäär on olnud väga silmapaistev. Ühesõnaga, müts maha selle mehe ees!

Neljas loeng meeldis mulle kõige rohkem. Meile tuli külalisena loengut pidama Tarmo Randel CERT-EE-st. Loengu teema oli "IT-profid küberpättide vastu!" ehk siis räägiti meile küberkaitsest ja küberkuritegevusest. Saime teada, kuidas ja kus on kõige tõenäolisem oma arvutisse pahavara saada. Räägiti miks luuakse üldse pahavara ja arvutiiirusi, kuidas need töötavad ja mis infot koguvad või mida hävitavad. Kuidas töötavad viirusetõrjeprogrammid ning mida ja kuidas tehakse, et ära hoida küberkuritegevusi. Kuna ise ei olnud selle teemaga just eriti tuttav, oli see minu jaoks väga huvitav, eriti teema mis puudutas andmevargust, kuidas on võimalik varastada teiste inimeste krediitkaartide andmeid ja üllatav oli kui lihtne see tegelikult on. Tutvustati erinevaid levinumaid arvutiviirusi ning kuidas need "raha koguvad." Naljakas on kui lihtsameelselt osad inimesed oma raha on nõus loovutama - kõik mis teha tuleb, on sokutada arvutisse viirus ning küsida arvutikasutaja käest raha, vastutasuks saab inimene parooli millega arvutiviirus ennast deaktiveerib ning inimesel on jälle võimalik oma andmetele juurde pääseda. Lihtne aga samas geniaalne, kindlasti pole enamus nõus selle eest maksma, aga kui nakatanud on tuhanded arvutid, siis keegi kindlasti maksab. Ka teiste inimeste mõnitamine läbi interneti on tegelikult küberkuritegu, fakt on et umbes iga nädal sooritab üks teismeline enesetapu, sest on olemas selline veebileht nagu Facebook. Täiesti uus minu jaoks oli see, et küberkurjategija ei peagi ilmtingimata olema arvutiguru, piisab kui on raha, sest on olemas lausa sellise teenuse pakkujaid, tuleb vaid maksta ja öelda mida soovitakse saada. Loengupidaja oskas teha oma loengu väga põnevaks ja huvitavaks. Koju jõudes vahetasin viirusetõrjeprogrammi, sest saime teada ka kuidas need töötavad ning milliseid tasuks usaldada.

Hüppame üle paari loengu otse viimase loengu juurde. Loengut pidas Merle Liisu Lindma ja teemaks oli "Life is an attitude!" Kas loengu teema mulle nüüd väga huvi pakkus - jään vastuse võlgu, aga hetkel küll on see loeng veel väga värskelt meeles. Loengupidaja rääkis meile ellusuhtumisest, andis nippe kuidas oma elu järjel hoida ning kuidas elada nii, et me saaks oma eluga rahul olla - Iga natukese aja tagant tuleb aeg maha võtta ja küsida endalt mõned küsimused: "kes ma olen," "kuhu ma lähen." Andes vastused neile küsimustele tuuakse meid maa peale tagasi kus iganes me ka poleks. Saame selgust asjade üle ning mida tuleks muuta, et olla õnnelik. Teine väga omapärane lähenemisviis oli otsuse vastuvõtmisele. Otsust vastu võttes peaksime mõtlema kolmele asjale: kuidas see muudab midagi 10 min pärast, 10 kuu pärast ja 10 aasta pärast. See on kindlasti meetod mida hakkan ise ka kasutama kui otsustan midagi tähtsat. Värvi lisasid loengule ka slaidid, mida ekraanile kuvati ja mis sisaldasid mõtteteri ja tsitaate kuulsate inimeste poolt. Loengupidaja oli väga sümpaatne ja elurõõmus inimene, see paistis kaugele.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli toreda vaheldusega õppeprogrammis. Tore oli kuulda erinevate inimeste jutustusi kes tegelevad erinevate asjadega kuid siiski enamasti IT valdkonnas. Kindlasti avardas see õppeiane silmaringi.


- Küsimus A:

  • Kukkusid eksamil läbi.
  • Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Võimalik teha kuni 2 kordussooritust.

  • Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Õppeosakond.

  • Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

  • Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

  • Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Tasuta

  • Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

20 eur


- Küsimus nr 3:

  • Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Tervislikel põhjustel, ajateenistusse minnes, lapse hooldamiseks.

  • Mis tegevused tuleb selleks teha?

Esitada vabas vormis avaldus rektori nimele. Lisada meditsiiniasutuse tõend/lapse sünnitunnistus/teade ajateenistusse asumisest . Antud juhtudel saab puhkusele mina mistahes ajal õppeaasta vältel.

  • Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Sõltub asjaoludest kuid kuni 3a. Muudel põhjustel kuni 1a. Lapsehoolduse ja tervislikel põhjustel kauem. Vastavalt lapse 3a saamiseni ning tervisehäirete korral 2a.

  • Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Avalduse esitamine rektori nimele. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

  • Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Ainult juhul kui puhkusel ollakse lapse hooldamise tõttu.

  • Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Juhul kui puhkusel ollakse lapse hooldamise tõttu. Õpilastel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.

- Ülesanne:

1. semester: 22EAP (-5 EAP) 2. semester: 23 EAP (-4 EAP) kokku: 45 EAP (-9 EAP)

Tasuda: 9x50e = 450 eur

viited: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/