User:Akaur

From ICO wiki
Revision as of 00:04, 24 October 2013 by Akaur (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andre Kaur

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 [edit]

Essee

Esimesel loengul, mis toimus 28.08.13, oli esimeseks loengu pidajaks Inga Vau, kes tutvustas õppekavasi ja mida tudengitelt oodatakse ja selgitas, et õppeinfosüsteemis on tudengi jaoks kõik informatsioon üleval. Lisaks täpsustas ta kõrgharidus reformiga tulnud eripärasusi, näiteks mida tähendab termin kumulatiivne. Julgen väita, et ta käis selles loengus läbi õppekorralduse eeskirjast ja tegi selle arusaadavaks esmakursuslastele. Vahepeal sai sõna ka eriala läbiviiv õppejõud Indrek Rokk. Nagu esimesed loengud IT Kolledžis oli ka see loeng tutvustav loeng, kuigi teiste ainete esimesed loengud on suunatud konkreetsele ainele, siis seda loengut võib pidada IT Kolledži tutvustavaks loenguks, et mida tudeng peab tegema ning kust leiab infot.

05.09.13. loengut pidas seekord Margus Ernits, kes on IT Kolledži õppejõud ja IT arendus taustaga, loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Õppimisel ülikoolis on oluline, et aine/eriala mida sa õpid ja on plaanis tulevikus ka selle ala peal töötada, peab valima eriala mis õppurile on huvitav. Kuigi ainult tudengile endale ei pea see aine olema huvitav vaid ka õppejõud ja õpetajad peavad selle aine huvitavaks tegema ja õpetamise meetod peab ka olema intrigeeriv, et tudengil endal tekiks ka huvi. Omal käel saan näite tuua selle koha pealt, et kui ma õppisin Tallinna Tehnika Ülikoolis, siis seal matemaatilise analüüsi õppejõud oli kui robot, kes tuli klassi ette ja tuimalt seletas ainet, see tuleb sealt, see siit ja nii lihtne see ongi. Väga raske oli ka sellepärast küsimusi küsida, sest ise ei saanud aru mis nüüd arusaamatuks jäi. Praktika ja teooria peaksid käima käsikäes, sest mis kasu on teooriast kui sa seda ei oska rakendada. Erinevad nüansid millele tähelepanu pöörata kui teed eksameid, kodutöid ja muud, mis õppimisel ülikoolis võib juhtuda, näiteks laiskus õppimise ajal võib lõppeda tulevikus halvasti, isegi kui oled eksamid läbi teinud aga hinded ei olnud nii head, siis diplomi väärtus väheneb. Õppimisel tuleb vältida selliss lausest: "Ma ei viitsi".

12.09.13. loengu läbiviijaks oli Linnar Viik ning teemaks oli Innovatsiooni olemus ja juhtimine. Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine. Sellest saame järeldada, et idee on kõige alus. Loengust jäi kõlama, et oma ideede väljakäimisega tuleb olla avatud meeltega, sest pakutakse konstruktiivset kriitikat, millega jälle sina saad oma ideed parendada. Ideede juurutamine ei ole alati edukas ning aegajalt tuleb ka eksida, kuid selles ei ole midagi halba. Eksimustest õpitakse, saadakse paremaks ja tugevamaks. Kui eksida siis eksida kiiresti. Fail fast/fail small.

19.09.13. loengu läbiviijaks oli Tarmo Randel kes on liige CERT-EE`s (Computer emergency response team) Teemaks oli seekord IT profid küberpättide vastu. Õppides IT valdkonnas on see teema üks olulisemaid. Küberpätte on maailmas palju, kes otsivad taga inimeste paroole erinevates portaalides. Küberpättide oht on tänapäeva IT maailmas väga suur ja seda tunnetavad ka paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja sellepärast on Eestisse ehitatud NATO küberkaitsekoostöö keskus. Nagu loengus sai mainitud on igale innovatsioonile/uuendusele kaks huvipoolt, keegi kes näeb sellest kasu ning keegi kes tahab seda kuritarvitada ning IT süsteemide arendajad peavad oma töös olema hoolsad, et mitte jätta turvaauke kust häkkerid saavad ära kasutada süsteemi kasutajate informatsiooni.

26.09.13. loengu läbiviijaks oli Andres Käver kes on põhimõtteliselt ühemehe IT firma. Teemaks oli seekord Elufilosoofia ja IT Eestis. Olles ise IT Kolledži lõpetaja rääkis ta natuke kooli elust tema ajal. Tuleb välja, et väga midagi muutunud ei ole. Arendajatel on vaja matemaatikat ning seda kordas ta loengus mitu korda, sest programmi kirjutamisel on vaja matemaatilist loogilist mõtlemist. Programmi kirjutamisel peab olema loogiline struktuur, et kui n aasta pärast klient soovib programmile uuendust võib soovib midagi muuta siis on programmist lihtsam aru saada ja saab muudatuse kiiremini sisse viia ja klient on rõõmus. Nagu ka teised loengute läbiviijad, nii rõhutas ka tema, et ära jäta oma tegemisi homsesse. Ei ole vaja oodata kuni vaim peale tuleb vaid lihtsalt tuleb alustada jõuga ja siis juba tekivad mõtted ja siis saad juba hakata neid sorteerima. Kooli lõpetamine on puhtalt pealehakkamise küsimus.

03.10.13. oli loengu läbiviijaid kaks. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenko, kes töötavad firmas Skype ja tegutsevad seal monitoorimisega. Ehk siis nemad jälgivad Skype servereid ja kui ilmneb mingi probleem siis nemad edastavad selle kohe edasi adminnidele kes kõrvaldavad selle probleemi. Seire tiimi vajalikkus tekkis sellest, et Skype kasvas kiiresti ja adminnid ei olnud enam piisaval tasemel, et neid suuri süsteeme hallata. Nemad on tööl 24/7 ja suureks katsumuseks on süsteemide kasvuga vähendada valehäireid.

10.10.13. toimus loeng nr 7 teemaga „Kuidas saada superstaariks“ ja läbiviijateks olid seekord firmast Nortal kohale tulnud Ats Albre (projektijuht) ja Helen Piirsalu (personalispetsialist). Tutvustati seal Nortalit ja millega tegeleb. Räägiti toote valmistamise protsessist. Esiteks, nagu eelnevas loengus nr 3 sai mainitud, saab alguse kõik ideest. Seejärel toimub tarkvara arendaval ettevõttel tihe suhtlemine kliendiga, et teada saada tema vajadused ja projektijuht ongi see kes kõige rohkem suhtleb. Nii kliendiga kui ka arendajatega. Info peab liikuma ja kõik osapooled peavad teadma mis on eesmärk. Info liikumine on ettevõttes väga oluline. Kui klient on toote kätte saanud siis jätkub kasutaja tugi, ehk kui ilmnevad pisivead, siis tuleb need likvideerida. Mis on tulem? Tarnida tarkvara lahendus, mis teeb kliendi elu lihtsamaks. Selles loengus sain targemaks selle koha pealt, et kui on vaja teha mingi huvitav esitlus, siis ei pea ilmtingimata kasutama MS Powerpointi, vaid on olemas ka veebis rakendus nimega Prezi, millega saab teha visuaalselt huvitavama esitluse. Peale kooli lõpetamist tuleks ka kindlasti jätkata enesetäiendamisega. Sellega võiks ka tegeleda väljaspool kooli keskkonda.

17.10.13. toimus loeng nr 8 ning see oli ka viimane loeng selles aines, mille teemaks oli „Life is an attitude“. Loengut viis läbi Merle Liisu Lindma, kes töötab firmas Microsoft personali osakonnas. Rääkis sellest kuidas otsustada. Mina olen raske/keerulise otsustus võimega inimene ja selles loengus andis Merle hea nõu ja selleks on 10min 10kuud 10aastat otsustamise viis. Mis juhtub peale otsuse vastuvõtmist 10 min pärast, 10 kuu pärast ning 10 aasta pärast. Kui sulle meeldib mis seal näed siis võta otsus vastu. Nii lihtne see ongi. Selleks, et olla meeskonna inimene ja et meeskonna töö sujuks peab olema usaldus. Kokku võtteks võin öelda, et minu silmaring on nende loengutega kindlasti suurenenud ja olen saanud palju informatsiooni, et õpingutega edukalt ühelepoole saada, ning kuhu tuleviku tuuled puhuvad.


[edit]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (1)

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(2)

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Kordusarvestusele registreerutakse läbi ÕISi. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, saavad seda teha esitades avalduse õppeosakonda.(3)

Mis on tähtajad?

Eksam/Arvestus sooritatakse reeglina aine auditoorse õppe lõppemisele vahetult järgneval eksamisessioomil. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva.(4)

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Tasuta.(5)

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.(6)


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.(7)

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Jah. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.(8)

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.(9)


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimese semestri lõpuks X=23 ja teise semestri lõpuks Y=20 Osalise hüvitamise määr ITK-s on 1 EAP on 50€. Et võlga ei tekiks tuleb semestris aineid teha 27 EAP-d. Esimesel semestril tekib võlg (27-23) 4 EAP-d ning teisel semestril (27-20) 7 EAP-d. Aastas teeb see 4+7=11 EAP-d võlga. 11EAP-d*50€ = 550€. Aasta lõpuks tuleb õppekulud hüvitada 11 EAP ulatuses ja esitatav arve on 550€.(10)


Vastuste allikad

(1) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.4.4. ja 5.2.12

(2) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.4.4.

(3) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.8.

(4) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.2. ja 5.2.8.

(5) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.7.

(6) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.7.

(7) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 7.2.1.

(8) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 1.3.6.

(9) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida-deklareerimisel-arvestada? Punkt 2. Mida deklareerimisel arvestada?

(10) http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/