User:Amotlik
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anna Mõtlik
Rühm: DK-13
Esitamise kuupäev: 31.10.2013
Essee
Antud aine oli kindlasti hea ja huvitav sissejuhatus IT õpingute alustamisel. Kuna olen kaugõppe tudeng, siis pea kõik loengud tuli vaadata video formaadis wiki kaudu. Õppeasutuse tasemel ei olnud ma sellise õppevormiga kunagi kokku puutunud. Leian, et see on geniaalne lahendus, kuna sain loengute kuulamise kohta ja aega sättida täpselt oma äranägemise järgi. Samuti meeldis võimalus teatud kohti uuesti kuulata, kas siis sellepärast, et midagi jäi arusaamatuks või lihtsalt paremini kinnistada hea mõte. Miinusena saan välja tuua vaid mõned juhud, kus kasutatava video link ei toiminud, nii jäi seos näite ja teema vahel veidi häguseks. Arvan, et siinkohal oleks lahendiks kui iga loengu salvestuslingiga käiks kaasas lühike kokkuvõtlik dokument koos kasutatud allikatega ja/või viidetega, mõnel juhul olid lisatud loengu slaidid, mis seda rolli täitsid, kuid mitte kõigi loengute puhul. Järgnevalt teen loengutest lühikokkuvõtted, mis jäi kõrvu kõlama või pani kaasa mõtlema.
Esimene loeng oli üldtutvustav. Teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Selle raames tutvustati, mis mind üliõpilasena ees ootab ja millega peab kindlasti arvestama. Mille poolest eristub rakenduskõrgharidus teistest õppevõimalustest. Kuidas õppetöö toimub ning mida peab arvetsama, sealhulgas tähtajad ja reeglid.
Teine loeng keskendus motivatsioonile, mis on kõrghariduse omandamisel alustalaks. Misiganes eesmärkidega haridusteed alustatakse on alguses alati vaimustus ja huvi suur, kuid aja möödudes ning asjaolude muutumisel, olgu selleks töö või pereelu tekkimine, võib see langeda või halvemal juhul ka kaduda. Kõrvu jäi kõlama mõte, et ole motiveeritud õppima, sest siis on ka õppejõud motiveeritud õpetama. Seega lihtne tõde meeles hoida: kui tahad midagi teada ja õppida - tule ja ole nii kehas kui vaimus kohal, aga kui kaasamõelda ei jaksa, ära tule teiste motivatsiooni tapma.
Kolmas loeng keskendus innovatsioonile, selle olemuse lahti seletamisele ning kas ja kuidas on võimalik innovatsiooni juhtida. Mulle meeldis see, et õppejõud alustas loengut tundengite kaasamisega, püstitades küsimuse, mida keegi inovatsiooni all mõistab. Sellega suutis lektor koheselt auditooriumi tähelepanu võita ning aktiivselt kaasa mõtlema panna. Põhiliselt toodi välja leiutisi näiteks Google prillid; või tehnoloogilisi lahendusi nagu Skype, isesõitev auto või paidnuv ekraan. Sellest tuli selgelt välja justkui seoses sõnaga innovatsioon arvatakse automaatselt, et tegemist peab olema millegi täiesti uue ja/või enneolematuga. Kuid õppejõud selgitas, et tegelikuses innovatsioon ei pruugi olla täiesti esmakordne idee, ent just isiklikul tasandil uus idee ja selle kasutusele võtmine on innovatsioon. Samuti tuli välja, et innovatsiooni kuvandit tegijatena kannavad majanduses tavaliselt suurettevõtted ja/või tehnoloogiafirmad, kellel on ressurse neid arendada.
Neljas loeng käsitles küberkuritegevust. Loengut pidas Tarmo Randel, kes töötab igapäevaselt küberturbe valdkonnas. Loeng oli huvitav ja tempokas. Ta tõi välja palju erinevaid küberkuritegevuse liike ja vorme alustades andme ja identiteedivargusest, pangakaardi andmete võltsimise ja lõpetades raha väljapressimisega näiteks selleks, et saada oma arvuti lukust lahti. Kõrvu jäi kõlama tõsiasi, et oma vara, milleks antud kontekstis on arvutis olevad andmed või kasutatavad paroolid, nende kaitsmise eest tuleb ise hoolt kanda ja nende kättesaadavus võõrastele võimalikult raskeks teha. Välja toodi ka mõned näited, kuidas tuvastada, kas arvutis on pahavara, kuid absoluutset kaitset siiski ei ole, kasutades ka viirusetõrje vahendeid. Selle loengu puhul oleks soovinud, rohkem viiteid reaalsetele võimalustele, kuidas tuvastada viiruseid ja pahavara. Loengus näidati ka videosid, mis loenguslaidides kahjuks ei avanenud.
Viiendas loengus rääkis ITK vilistlane Andres Käver elufilosoofiast ja isiklikest kogemusest eesti IT turul ettevõtja vaatenurgast. Alustuseks loetles ta aineid, millele arendajad peaksid kindlasti suurt tähelepanu pöörama ning selgitas, milleks neid reaalses töös tegelikult vaja läheb. Seda oli hea kuulda, kuna mõne aine puhul kipub tõepoolest esmapilgul arusaamatuks jääma, miks seda ainet õpingutes käsitletakse ning kus neid teadmisi hiljem vaja läheb. Ent seda ette teades leian, et oma õpinguid on lihtsam eesmärgistada. Samuti soovitas vältida tudengisündroomi, mis tähendab õppimise jätmist viimasele hetkele, kui on soov ja tahe saavutada häid tulemusi õpingutes. Ettevõtluse vaatenurgast lähtuvalt toonitas ta vajalikust mõista kliendi huve, vajadusi ja äriloogikat. Seda sellepärast, et klient ei osta IT spetsiifilisi lahendusi – ta ostab lahendusi, mis aitavad konkreetselt äri eripära silmaspidades, tulusid suurendada või ressursse kokku hoida. Leian, et see on väga oluline tähelepanek, sest õpingutel me keskendume spetsiifiliste teadmiste omadamisele, kuid siirdudes tööturule muutub see vaatenurk, sest neid teadmisi on vaja kasutada ülesannete täitmisel, probleemide lahendamisel, teenuste loomisel – ja seda kõike lähtuvalt kliendi või partneri vaatenurgast. Seega on oluline teada ja mõista, kuidas majandus suuremas plaanis toimib.
Kuuendas loengus käisid kaks Skype spetsialisti: Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tutvustamas, kuidas toimub Skype’s NOC Monitooring. Loengus kasutati üsna palju tehnilist sõnavara ning nimetati tarkvara, millega minul polnud varem kokkupuudet olnud. Seega loengu sisulist poolt oli üsna keeruline jälgida ja mõista. Kokkuvõttes sain aru, et tegemist on Skype teenuse seire osakonnas töötavate isikutega, kes igapäevaselt tegelevad vigade otsimise, tehnilise toe pakkumisega ning probleemide lahendamise või edasi suunamisega, kuna nende osakonna missioon on hoida teenus töös, sõltumata ajast ja platvormist. Loengu andjad olid omaala spetsialistid, kuid antud ülevaade oli minu esmakursuslase teadmisi arvestades liiga tehniline.
Seitsmes loeng keskendus tarkvaraarenduse vaatenurga tutvustamisele ja seda baltikumi suurima rahvusvahelise tarkvaraarendusettevõtte Nortal näitel. Projektijuht Ats Albre tutvustas, millele ettevõte spetsialiseerub, mis rollidesse töötajad jagunevad ning selgitas, mis etapidest koosneb arendusprotsess. Tõi välja, et arendamise või uute süsteemide loomisel on kõige olulisem keskenduda eesmärgile, ehk loodav tarkvara/süsteem peab tegema kellegi elu lihtsamaks või lahendama probleeme. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline pidev suhtlus ja võimalikult väike infokadu, näitena mainis agiilset arendusmetoodikat. Toonitati ka asjaolu, et valmisprodukti üleandmisega tavaliselt arendustöö ei lõpe, sest tarkvara vajadused ja eesmärgid võivad muutuda ajas. Isiklikult meeldis väga, et toodi välja avaliku ja erasektori tarkvaraarenduse tavade erinevused. Personalijuht Helen Piirsalu selgitas ja vastas personalivärbamisega seonduvatele küsimustele. Lisaks tutvustati ka Nortali suveülikooli programmi kui praktikavõimalust või lihtsalt võimalust saada hea kogemus.
Viimane loeng keskendus minu arvates inspireerimisele, kuigi loengu teemaks oli ametlikult suhtumine. Loengut esitas Skype personalijuht Merle Liisu Lindma, kelle eesmärgiks oli panna kuulajaskond kaasamõtlema ja iseendasse vaatama, seejuures küsima endalt paari lihtsalt küsimust: Kes ma olen. Kus ma olen. Kuhu ma lähen. Leides vastuse neile on võimalik mõista iseennast ja oma probleeme, mis meid puudtutavad. Leides juurprobleem(id) on võimalik hataka otsima lahendusi ja võimalusi muudatusteks. Mis on sisuliselt küsimusele/probleemile loogilise lahendi leidmine – millega tarvaraarendus ja -rakendus tegelebki. Antud loengu juures meeldis see, et eemalduti IT valdkonnast ning vaadati elu kui iga indiviidi oma isikliku toodet. Produkti, mida saab luua vastavalt oma äranägemisele ja heaolule. Kokkuvõtlikult muuta oma suhtumist nii, et sa teed seda, mis paneb silma särama, olenemata tegevusvaldkonnast. Lihtne elutõde, mis väärib äramärkimist kindlasti ka IT valdkonnas.
Igas loengus sai teada midagi uut või meelde tuletada aegumatuid tarkusi. Oli pikemaid ja lühemaid loenguid, mõnda oli lihtne jälgida mõnda veidi keerukam, ent igast loengust jäi midagi kõrvu, millele teistes ainetes võimalus edasi mõelda. Väga hea oli kuulda erinevaid käsitlusi vastavalt vaatenurgale, kas siis riigiasutuse, suurettevõtte või väikese eraettevõtja prisma läbi. Loengute ühisosana tuleb välja tuua see, et kõiki esitasid omaala valdkonna töötajad. Olenemata teemast oli väga huvitav näha valdkonna spetsialisti tutvustamas oma töös nii paremaid hetki kui ka probleemsemaid – nii nagu see eelseisval tööturul ka olema saab. Näited reaalsetest olukordadest ja kogemustest andsid kindlasti palju selgema pildi IT valdkonnast Eestis ning innustavad valitud eriala võimalikult hästi läbima. Leian, et loengud täitsid eriala tutvustamise rolli väga hästi.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus A: Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksameid on õigus järele teha 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [2 punkt 8]
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1 punkt 5.3.6]
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?
Korduseksamite ajakava avaldatakse ÕIS-is “Minu asjad” valiku alt, samuti õppehoone 2. korruse infostendil. Järeleksamile saab registreerida ÕIS-i kaudu klikides enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva enne kordussooritust. [2 punkt 9]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Korduseksami sooritamine RF õppekohal on tasuta. [2 punkt 9]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Korduseksami sooritamine OF õppekohal maksab 20 €. [2 punkt 9]
Küsimus 3: Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
Esimesel õppeaastal on õpilasel võimalus taodelda akademilist puhkust kas tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks. [1 punkt 6.1.3]
Mis tegevused tuleb selleks teha?
Selleks, et akadeemilist puhkust taodelda tuleb esitada vastavasisuline avaldus rektori nimele. [1 punkt 6.1.2] Vastavalt põhjusele lisada ka täiendavad dokumendid:
Tervislikel põhjustel – meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood [1 punkt 6.1.3.1.]
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kutse kaitseväe tegevteenistusse [1 punkt 6.1.3.2.]
Lapse hooldamiseks – lapse sünnitunnistus [1 punkt 6.1.3.3.]
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub mineku põhjusest.
Tervislikel põhjustel – kuni kaks aastat
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üks aasta
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Muudel põhjustel – kuni üks aasta [1 punkt 6.1.3]
Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks on vaja esitada vastavasisuline avaldus rektori nimele. [1 punkt 6.1.2] Juhul kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [1 punkt 6.1.4]
Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on üliõpilasel õigus täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.[1 punkt 6.1.5]
Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Need erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [1 punkt 6.1.6]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on esitatav arve? X ja Y väärtused võtsin wiki lehel vastava ülesande all olevast tabelist nii, et X väärtus on minu üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y minu üliõpilaskoodi viimane number.
X=20
Y=23
Antud juhul on õppeaasta lõpuks kogutud EAP arv 43 (X+Y=EAP arv aasta lõpuks).
Vastavalt ITK kodulehel olevale finantsinfole peab õppeaasta lõpuks olema kumulatiivselt kogutud vähemalt 54 EAP (27 x 2) [3].
54 – 43 = 11 EAP tuleb hüvitada.
1 EAP = 50 €
11 x 50 = 550€
V: vastavalt Eesti IT Kolledži kodulehel olevale finantsinfole on esitatav arve 550 €.
Vastuste allikad
1) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr
