User:Klukas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kelli Lukas

Esitamise kuupäev: 20. november 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengutes on saanud paari kuu vältel kuulda väga huvitavaid ning mõtlemapanevaid seisukohti ja väiteid IT-sektori ja üleüldise töömaailma kohta. Mõned huvitavamad, mõned juba varasemalt teada faktid, pakkus see aine kindlasti igale huvitunule palju.

Esimesest loengust sain teada edasise õppetöö üldisemad raamid. Näiteks, et meil hakkab õppetöö toimuma viies erinevas rühmas, mis on minu arvates igati positiivne, kuna niivõrd suur kursus ei saa kõik koos toimida sama produktiivselt kui väiksemates gruppides. Sain aimu, mis mind ootab see aasta ees nii õppetöös kui ka kooliväliste organisatsioonide kohta üldisemalt - näiteks Robootikaklubi kohta. Ilmselt enamikele tudengitele jäi kõige paremini meelde õppetoetuste teema - meie kursus saab esimesena kohe esimesel semestril stipendiume. Minu arvates see on väga õige, sest õppimismotivatsioon ja õpiharjumused tekivad kohe alguses, ning kui on võimalik saada ka toetust selleks, siis see motiveerib kõvasti paremini õppima kohe esimesel semestril, et edaspidi saaks stipendiumi. ...

Teisest loengust sain motivatsiooni õpingute alustamiseks. Kirjeldati põgusalt erinevaid õppimismetoodikaid, kiideti väikse grupiga kokku saamist ja koos ülesannete lahendamist. Ma leian, et see on tõesti hea viis leida lahendusi keeruliste ülesannete puhul, kuid lihtsamate puhul jään mina siiski enda harjumuste juurde - rahus ja vaikuses õppimine edeneb kiiremini ja tõhusamalt.

Kolmandast loengust sain teada, mis häkkimine tegelikult tähendab - infosüsteemide turvavigade leidmine, ärakasutamine. Varasem arvamus häkkimisest, milleks oli teise arvuti sissetungimine, on hoopis kräkkimine. Robootikaklubi tegevuse eesmärk on teha midagi uut, põnevat, arendada ning kus tegeletakse peamiselt huvirobotitega – mitte tulu eesmärgil, oma huvi ja praktika pärast tehtud robotitega. Sain täpsemat infot Robotexi kohta, mis on Eesti robotivõistlus alates 2001.aastast ning kus ITK on osalenud alates 2002.aastast (I - 8x, II – 7x, III – 7x). Kuulsin erinevatest huvitavatest projektidest, kus tehakse tihedat koostööd EKA tudengitega, mis on minu meelest väga positiivne, kuna tihtipeale võivad IT-tudengid näha asju liiga programmeerija seisukohast, mistõttu on hea siduda neid oskusi loovate mõtetega. Selliste mõtete tulemusena on saanud alguse järgmised projektid: 1) Trumm ja Kass – vaegkuuljatele tavakuuljatega kommunikeerumiseks suunatud projekt, prototüüp käis üle maailma, kuna neile meeldib kassi nurrumine - panna pistikupesad kommunikeeruma, meelde tuletama inimesele, kui need on jäänud järgi. 2) Kardin – reageerib inimese kohalolule ruumis, teadlik sellest ja valgusest, kerida kokku-lahti. Peale nende pani projekt Akademy 2012 huvi tundma, mille sisuks on Linuxi esindajate intensiivkursus nädala vältel, kuna see tundus huvitav ja põnev ja võiks isegi milleski taolises osaleda oma õpingute vältel.

Neljandast loengust sain teada, et ma ei ole ainus, kes on alustanud ITK-s õpinguid olles ise üsnagi võhik selles valdkonnas. See oli minu jaoks seni kõige inspireerivam loeng just nimelt äratundmisrõõmu ja samastumistunde ning ka soovituste(nt. hakata võõraid akronüüme üles kirjutama ning õppima neid liigitama kategooriate järgi) pärast. Janika töötab Toggl-is, kus töötajad saavad registreerida oma töötunde. Tema põhiliselt programmeerib Ruby keeles, mida soovitab väga ka teistele. Ta on ka organisatsiooni TechSistersi üks loojatest, et propageerida rohkem tüdrukuid ja naisi astuma IT-sektorisse. Mulle jättis see väga sümpaatse mulje, mille ajel ma läksin ka nende infoõhtule, kus kuulsin mitmete edukate ja huvitavate IT-naiste lugusid. Sellised üritused on väga inspireerivad, need panevad tahtma ise ka midagi suurt ära teha, paremaks muuta, kuhugi panustama. Janika tõi sisse ka IT-töötajate negatiivse poole: Petise sündroom – isegi parimad kardavad, et nende töö pole hea, tagasiside ei saa, kartus oma töö pädevuses, õigsuses. Mis on tema arvates programmeerija elutöö tulemus – kasutada teadmisi millegi uue loomiseks. Mul on väga hea meel, et just Janika Liiv käis meile rääkimas oma IT-eduloost, sest see motiveeris kõvasti õppima ja andis lootust, et kõik osavad inimesed olid kunagi algajad, kõigil on lootust.

Viiendast loengust sain teada administraatori töö kohta. Lõpetanud ITK, administreerimise ja TTÜ äriIT eriala, hetkel töötab Skypes, on samuti TECHsistersi liige, Rails Girlsi mentor, korraldanud ITK Robootikaklubi töötube Robotexil, Teeviidal. Carolyn oli juba ammu ise programmeerinud - alates 7ndast klassist, mistõttu sujusid tema õpingud ladusalt. Kooli algul käis tööl tanklas õppemaksu tasumiseks, 3ndast kursusest alates erialane töö – Harju Elekter, Piirivalveamet, Teieto Estonia AS(Indias vahepeal - multikultuursus). Selline elu on väga põnev, saab kogemusi erinevatest ettevõtetest, töökeskkondadest -ja tiimidest. Mulle meeldiks samuti hakata pihta mõne lihtsama tööga, kus saaks järk-järgult areneda, sest see ju ongi IT-töö juures põhiline - elukestev areng. Nagu Marie Curie on öelnud, rõhutas ka Carolyn, et tuleb ennast pidevalt täiendada: „Fortune favours the prepared mind.“

Kuuendas loengus kuulsin esimest korda täpsemalt, mis on testimine. Ta on lõpetanud ITK administreerimise, eelnevalt ka TTÜ võrgutarkvara eriala. Ta on teinud väga erinevaid töid - alates arendajast ja administreerijast, lõpetades testija ja tegevjuhi tööga. Mind väga ei sümpatiseerinud testija töö, kuna sel on palju valukohti - ise ei loo midagi, vaid parandad teiste tööd; tihtipeale saab testija programmide tagasiside endale, kuigi need pole tema tehtud vead; vead lähevad kalliks maksma. Kohati hirmutasid ka näited testijatöö kehvadest näidetest, kus tagajärjed läksid maksma sadu miljoneid dollareid. Jõudsin arusaamale, et testija töö on äärmiselt oluline, kuid sellegipoolest pole see minule kõige sobivam töö.

Seitsmendast loengust sain laialdasema ning üldisema pildi IT-sektorist Andreas Setterilt, kes tegeleb turvamüüride turvamise, võrgulahenduste ja erinevate IT-projektidega. Tema toonitas korduvalt kõige olulisema ja väärtuslikuma asja - aja kasutamise olulisust, soovitas hoiduda kitsast spetsialiseerumisest - päevad läbi ühte asja tehes ei arene oma võimetele vastavalt. Ma nõustun täielikult tema seisukohaga, kuna suur probleem on tänapäeva inimeste seas mugavustsooni kinnijäämine, kus on juba palju raskem välja tulla ning kus pole võimalik areneda. Väga asjalik nõuanne Andrease poolt, oli olla kord osa mõnest StartUP-ist, sest seal on kõik tiimiliikmed särasilmsemad, reaalse tahtega midagi ära teha ning suurema motiveeritusega võrreldes eraettevõttega. Oluline soovitus, mis meelde jäi, oli võtta iga päeva, iga kooliülesannet kui katsumust, mis õpetab ennast ning annab midagi juurde. Näiteks diplomitööd võtta enesereklaami ja tööturule sisenemise peaproovina, töövestlusena. Nii nagu ka Andrease arvates, on tutvused ühed olulisemad tegurid elus - näiteks temal on tulnud pea kõik töökohad nende kaudu.

Kaheksandast loengust sain teada, kui oluline on tegelikkuses kool ja õppimine ning kuidas lõppude lõpuks kõik asjad on seotud. Tema on õppinud paljudes erinevates koolides - ITK-s, TTÜ-s, Tallinna Polütehnikumis. Elar kasutab siiani igapäevases töös oma lõputööd "Veebirakenduste turvalisus - praktiline koolitus". Kui võtta igat asja põhjalikult ning püüda neist midagi positiivseks enda jaoks mõelda, siis on võimalik igast asjast kasu saada. Näiteks kiitis ta väga matemaatilise analüüsi õppejõudu ning nentis, et seda läheb ka tulevases töös vaja, oli väga tänulik koolist saadud oskustele. Teadatuntud vanasõna - harjutamine teeb meistriks - kehtib läbi elu, see laieneb koolist tööle kui ka töölt igapäevasesse elussse. Minule meeldis ka tema seisukoht IT ohtlikkusest ning turvameetmete rakendamise olulisusest seoses tänapäeva üha ohtlikumaks muutuva tehnikamaailmaga. Elar tsiteeris ka ühte väga head hiina vanasõna: "He who asks a question is a fool for five minutes; he who does not ask aquestion remains a fool forever."

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte vanasõna "Every master was once a beginner."

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 6 EAP ulatuses, saadav arve on 300€.