User:Jpoolak
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jarmo Poolak
Essee
Esimesest loengust [1] sain teada, et ... TODO
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Õppekorralduse eeskiri asub siin.
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[2]
Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[3]
Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.[4]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:
- Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;
- Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;
- Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:
- keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
- alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
- akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[5]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada kevadsemestril täitmata jäänud 4 EAP-d ehk 200€.[6]
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal