User:Kedasi

?

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerli Edasi

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed oma kogemustest IT-valdkonnas. See oli äärmiselt põnev, kuna sai kuulda IT-alastest teemadest erinevatest vaatenurkadest. Esimeses loengus tutvustati meile põhjalikult meie uut kooli ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Meile räägiti ka erinevatest klubidest, millega tudengitel on võimalik liituda. Lisaks sellele mainiti ka, millistest tähtaegadest ja muudest reeglitest peame kindlasti kinni pidama. Minu jaoks oli see väga vajalik informatsioon, sest enne seda ei teadnud ma mitu EAP-d meil täpselt peab olema, et vältida arve saamist ning kuidas käituda, kui tekib õppevõlgnemusi.

Teises loengus tutvustati meile veel lühidalt „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ainet ning räägiti, kuidas peame vormistama oma kodutöö kooli Wikis. Meile soovitati ka eelnevate aastate tudengite järgi luua õpigruppe, et koos lahendada ülesandeid – seda ka ühe korra tegime juba väiksema rühmaga. Lisaks saime teada ka detailsemalt robootikaklubist, mis minu jaoks tundus väga huvitav. Mulle meeldis ka see, et õppejõud rääkis meile, kuidas leida motivatsiooni õppimiseks ja loengutes kaasamõtlemiseks. Loengu lõpu poole tuldi meile rääkima ka TTÜ tudengiorganisatsioonist Lapikud.

Kolmandas loengus räägiti meile veel robootikast ning ka häkkimisest. Olin koguaeg arvanud, et häkkimine tähendas kusagile süsteemi sissemurdmist, kuid seda see siiski pole. Meile tutvustati ka Eesti robotivõistlust nimega RoboTex. Võistlusel on IT Kolledž osalenud juba aastast 2002. See aine tekitas ka minus huvi robootika vastu ning loodetavasti üks hetk leian ka piisavalt motivatsiooni ja julgust, et robootikaklubist osa võtta.

Neljandas loengus tuli meile lõpuks rääkima ka külalisesineja, kelleks oli Janika Liiv. Ta oli ka ise kunagi IT Kolledžis õppinud ning töötab nüüd programmeerijana Toggl-is. Janika tegeleb aktiivselt ka IT ala populaariseerimisega naiste seas, mis on minu arust igati hea ja on ka näha, et mida rohkem aastad edasi lähevad, seda enam naisi asub IT alale tööle. Suutsin temaga üsna hästi samastuda ja nõustun temaga ka selles suhtes, et programmeerimine on nagu loovkirjutamine. Ise olen ka väga loov inimene ning see on ka üks põhjustest, miks ma just arendajaks läksin õppima. Huvi pakkus ka programmeerimiskeel, millest varem polnud midagi kuulnud – Ruby. Lõpu poole rääkis ta ka levinud probleemist, milleks on petise sündroom. Üks hetk tekib enamusel tunne, et nende tehtud töö pole piisavalt hea, kuna puudub tagasiside.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer. Kuna ise olen ka väga huvitatud Skypes töötamisest, siis alustasin tema kuulamist väga suure huviga. Carolyn rääkis üsna aeglaselt ja venivalt ning aegajalt unustas end ära, mille tõttu ta hääletoon muutus väga vaikseks. Pettumust valmistas ka natuke, et ta töötas adminina – minu jaoks oleks olnud põnevam kuulata mõnda Skype-i arendajat. Ta jutustas pikalt ka oma erinevatest töökogemustest enne Skype-i minekut - kuidas ta alustas päris madalalt ning jõudis aina kõrgemale. Jutu järgi tundus ta olevat väga töökas, kohati isegi liiga palju. Lõpu poole andis ta omalt poolt ka väga kasulikke soovitusi.

Kuuendas loengus käis meile rääkimas Kristjan Karmo testimise ja tarkvara kvaliteedi teemadel. Ta on õppinud IT Kolledžis administreerimist ning TTÜ-s ka võrgutarkvara. Erialade poolest on ta aastate vältel töötanud mitmetel erinevatel aladel, alustades arendajana ning lõpetades testijana. Testijad tegelevad vigade leidmisega teiste tööst ning peavad proovima leida erinevaid viise, kuidas programmi kokku jooksutada. Kindlasti pole see kerge amet, kuid mind ennast selline ala absoluutselt ei huvita, kuna ma ei saaks ise midagi luua ning mind hirmutas natuke ka suure rahakaotuse võimalus veaolukorra puhul.

Seitsmenda loengu viis läbi Andres Septer, kes ise tegeleb mitmete erinevate IT-projektidega, turvamüüride turvamise ning ka võrgulahendustega. Kahjuks slaide ta oma esitluses ei kasutanud, mis tegi jälgimise minu jaoks natuke keerulisemaks. Ta rääkis suur- ja väikefirmas töötamise erinevustest – nii positiivsetest kui ka negatiivsetest. Ta soovitas hoiduda firmadest, kus harrastatakse kitsast spetsialiseerimist – ehk siis väga suured firmad, kus pole võimalust enesearendamiseks. Lisaks sellele mainis ta ka enesemüümise oskuse vajalikkust ning, et tööturul läbisaamiseks tuleks osata küsida palka nii, et ka endal hakkaks häbi. Üleüldiselt oli tema jutt realistlik ja vägagi kasulik, kuid iseenesest tema esitlus mulle endale ei meeldinud.

Viimane ehk kaheksas loeng toimus 16. oktoobril ning seda esitas meile Elar Lang. Ta rääkis meile veebirakenduste ebaturvalisusest ning üleüldiselt ka õppetöösse (eriti matemaatilisse analüüsi ja füüsikasse) suhtumisest, mis pani ikka mõtlema küll, kui vähe aega ma tegelikult õpingutele olen terve elu kulutanud ja ainult hinnete jaoks õppinud. Ka teine pool loengust oli äärmiselt huvitav, pole varem tulnud selle peale, kui ebaturvaline on sarnaseid paroole kasutada erinevatel lehekülgedel, õnneks tähtsamad leheküljed pakuvad ka mobiiliga autentimise võimalust sisselogimisel. Tema loeng oli minu jaoks kõige huvitavam, ta oli väga sorava jutuga ning teda oli kerge kuulata. Proovin peale tema juttu natuke rohkem motivatsiooni leida õppimiseks.

Kokkuvõtteks ütleks, et aine oli väga põnev, kuna sai kuulata erinevate inimeste IT-alastest kogemustest ja teadmistest. Samuti oli kõigil anda väga kasutalikke ja motiveerivaid soovitusi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Arvestust on võimalik teha järgi kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust. Järelarvestuse tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga, arvestades õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i vähemalt 2 tööpäeva enne järelarvestuse sooritamist. Riigi poolt finantseeritaval õppekohal õppides ei pea järelarvestuse eest maksma, kuid tasulisel õppekohal olles kehtestatakse maksumus rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕIS-is.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus Taotlus tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva ÕIS-i. VÕTA taotleja peab esitama oma oskusi tõendava õpimapi, milleks võivad olla tunnistus, väljavõte õpisooritustest, töökogemuse olemasolu, tehtud tööde näidised. Vastuvõetud VÕTA taotluse õppeained kantakse õppesooritustesse semestri jooksul.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kuna täiskoormusega õppel peab olema läbitud vähemalt 27 EAP semestri peale, siis esimene semester tuleks maksta 27-22 = 5 EAP eest. Teine semester tuleks maksta 1 EAP eest. Ühe EAP maksumus on 50 eurot , seega kokku tuleks maksta 6 EAP eest, ehk 6 * 50 = 300 eurot.