User:Mkraus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. Must-have loeng, mida kuulata!

Viimase loengu autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. ... EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. ...