User:Kburdako
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Konstantin Burdakov
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014
Essee
Kõik IT Kolledži esmakurslased puutuvad kokku õppeainega, mille nimetuseks on "Õppekorraldus ja eriala tutvustus". Loengud toimusid neljapäeval ja algasid kell 8.15, meil külas käisid erinevad inimesed, kes jutustasid oma ametist ja elust. See aine on üsna huvitav ja kasulik tudengi jaoks olnud, sest need said võimaluse tutvuda ja vestleda tõeliste profesionaalidega IT valdkonnas. Üliõpilased võivad nüüd rohkem aru saada, millega nad võivad kokku põrgata tulevikus. Ma ise leidsin väga palju olulist informatsiooni, mis olid kasulikud minu ettekujutusele IT-alast.[1]
Esimesel loengul räägiti kõik tähtsamad asjad üle: kuidas töötab Eesti Haridussüsteem, mis reeglid on IT Kolledžis ja mis meid ees ootab. Minu jaoks see loeng oli väga vajalik, sest enne IT Kolledžisse sisseastumist, ma ei teadnud kõiki reegleid nii detaalselt, nagu seda oli jutustanud meie õppejõud. Lisaks tahan mainida, et enne IT Kolledžisse sisseastumist ma polnud kindel, kas see tuleb õige valik, aga selle loengu ajal meie õppejõud veenis mind, et samm oli siiski õige ja nüüd ma sain aru, et on vaja usinalt õppida kui tahan tulevikus heaks spetsialistiks saada.[2]
Teisel loengul õppejõud tutvustas meile meie õppeainet. Ma adusin, et kursi lõpuks me peame mingit kirjalikku tööd valmis kirjutama, mis peab olema hästi kvaliteetne, sest me tahame saada arvestust. Hea asi oli ka see, et koolis sarnase töö ma olin juba ette valmistanud ja wiki valdkond pole mulle sugugi võõras. Ka meie õppejõud, kelle nimi on Margus Ernits, pajatas meid, kuidas muuta õppeprotsessi lihtsamaks ja anda endale motivatstiooni juurde. Oli infot ka ametialaste klubide kohta, näiteks tarkvaraarenduse klubi Lapikud[3] ja Robootika klubi[4]. See info oli väga põnev ja usun, et inimesed kes polnud antud valdkonnaga ealeski puutunud said unustamatu elamuse ja väärt kogemuse.
Neljandal loengul meid külastas Kolledži vilistlane. Tema nimi on Janika Liiva ja ta on tõeline arendaja, kellelt võib tulevikuks eeskuju. See loeng minu jaoks oli kõige meeldejäävam. Ta rääkis, et infotehnoologia on väga raske valdkond. Et alati on midagi uut ning IT ei seisa paigal vaid areneb iga päev. Ta ütles ka, et kui sa millestki aru ei saa, siis see on normaalne ja tulevikus tööandja pöörab rohkem tähelepanu sellele, kas inimene on võimeline õppima või on avatud uute teadmiste omandamiseks. See on kõige olulisem. Ja minu õppeelus juba niisugune situatsioon oli ka juhtunud. Minu jaoks programeerimine ei ole lihtne ja mul tihti midagi ei tule välja. Tavaliselt proovin ise probleemi lahendada ning kui on võimalus siis alati oma lektorilt küsin abi või nõu.[5]
Viies loeng oli hästi tähtis nendele kes tahavad IT-administraatoriks saada. Mulle see erilist huvi ei pakkunud, aga leidsin enda jaoks ka midagi uudset. Carolyn Fischer, kes oli tookord meie külalislektor, töötab Skypes süsteemadministraatorina. Tal olid üsna sarnased mõtted, nagu Janika Liivi omad, ta ütles et tööandjad otsivad lojaalseid töötajaid, kes on alati avatud uutele asjadele. Siiski üks asjaolu jättis sellest viimasest loengust negatiivse mulje - nimelt helikvaliteet oli väga kehv, selle tõttu sageli ei jõudnud minuni tema sõnad.[6]
Testija Kristjan Karmo, kes töötab OÜ ASA Quality Service, jutustas meile kuuel loengul testmisest. Kõige olulisem minu jaoks oli jutt müütidest. Ta tõi näite kui kallilt võivad programeerimisvead maksma minna ja kuidas testmine üldse käib. Minu jaoks see oli miski uus, sest enne seda ma polnud kunagi seda uurinud. Kahjuks kui ma õigesi kõigest aru sain, tänapäeval testmine ei ole väga populaarne tegevus. Ja arvan, et inimestest võib selles mõttes aru saada. Kristjan Karmo jagas meile, et testijad saavad tunduvalt väiksem palka kui näiteks arendajad. Kokkuvõttes, see loeng jättis üks parimaid muljeid, sest Kristjan Karmot oli ebatavaliselt huvitav kuulata.[7]
Andres Septer oma ettekandes seitsmenda loengu ajal rääkis meile IT tööturust, mis tänapäeval koosneb väiksematest ja suuresematest firmadest. Tal olid kaasas üsna head näited, millega ma jäin täesti nõusse. Tema ettekande juures mulle meeldis üks idee sellest kuidas tööandja ütles talle "ei" töövestluse ajal ja ta ei teinud sellest välja. See lihtsalt tähendas, et tema arvates see koht ei olnud kõige parem tema jaoks ja ta pidi proovima midagi teistsugust. Tähtis oli ka info sellest, et vestlusel sa pead olema väga avalik ja rahulik, see meeldib tööandjale ja kokkuvõtteks, see võib mõjutada sinu karjääri selle firmas. Pean tunnistama, et loeng oli suurepärane, aga ühest asjast jäigi puudu - nimelt polnud koostatud visuaalset esitlust.[8]
Viimasel loengul oli meie lektoriks Elar Lang, kelle jutt oli õppetöise ja veebirakenduste turvalisest. Tema esimene nõuanne oli selline et tudengi õpiksid nii põhjalikult ja usinalt kui see on vähegi võimalik. Teine nõuanne oli seotud arvutiga, ta ütles et seda peab kasutama ainult siis kui see on tõesti vajalik. Kui sa tahad surfata netis, või Facebookis aega veeta, siis tudeng eksib ja teeb vigu. Eriti mul meeldis, kuidas ta rääkis salasõnade tähtsusest ja jagas meile ühe hea lehekülje aadressi kus võib kontrollida kui turvaline võib olla sinu parool. Võin lisada, et parool peab olema unikaalne, nii pikk kui võimalik ja üsna keerukas. Mulle meeldis see loeng ja ma kõiges pean Elari Langi poollt tooduga nõustuma.[9]
Kokkuvõtteks võin öelda, et see aine on väga kasulik esmakurslastele. See võib aidata nendele oma aja õigesti planeerida. Ka loengute ajal, kõik külalisi andsid mingit nõusid ja motivatsiooni, mis tudengid ka peavad arvestama, kui tahavad edukalt ülikooli lõpetada. Tahan tänada, kõik meie külalisi ja Margus Ernitsat selle huvitava ja vajaliku kursuse eest.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Kui tudeng kukkus arvestusel läbi, siis tal on õigus kordusarvestada. Kordusarvestus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [10]
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
Kui tahad järelarvestust teha, siis on vaja kokkuleppida oma õppejõuga. [11]
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISi süsteemi kaudu. [12]
Mis on tähtajad?
Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [13]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [14]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. [15]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kui tudeng tahab vahetada oma õppekava, siis ta peab esitama oma vahetamise taotluse hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [16]
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud IT Kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [17]
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [18]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X = 20 EAP, Y = 20 EAP
IT Kolledžis on kehtestatud täiskoormusega õppekava täitumise mahuks 27 EAP semestril ja puudujäävate EAP eest peab tasuma 50€ punkti kohta. Õppekava tuleb seega hüvitada 54 - 40 = 14 EAP ulatuses, mis teeb 14 * 50 = 700 €. [19]
Viited
- ↑ "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus
- ↑ "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus
- ↑ "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus
- ↑ "Robootika ja häkkimine" Loengu salvestus
- ↑ "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" Loengu salvestus
- ↑ "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" Loengu salvestus
- ↑ "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Loengu salvestus
- ↑ "IT tööturust" Loengu salvestus
- ↑ "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.
- ↑ EIK KKK punkt 9.
- ↑ EIK KKK punkt 9.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6.
- ↑ EIK KKK punkt 2.
- ↑ Õppekoormuse täitmine ja õppekulude osaline hüvitamine
