User:Mraus

From ICO wiki
Revision as of 11:47, 4 November 2014 by Mraus (talk | contribs) (→‎Küsimus 1)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

Essee

Esimeses loengus[1] tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus[2] rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus[3] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus[4] tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas[5] loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus[6] tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer[7]. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus[8] rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale[9] on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[9] Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[10] Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele[11] ja tasu suurus on 20€[12]. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita[11].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.[13]

Deklareeritud õppeaineid on üliõpilane kohustatud õppima[14]. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest tasuda[15].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP. (http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

Viited