User:Alinskaj
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anna Linskaja
Esitamise kuupäev: 6. november 2014
Essee
Algusel arvasin ma, et "Õpingukorralduse ja erialatutvustuse" aine on nagu Tallinna Tehnika Ülikoolis, kus tehakse paar loengut, saadetakse leht, kus on vaja panna enda nimi ja allkiri ja ongi arvestus käes, kui sa olid kohal. IT kolledžis juba esimeses loengus seda muljet enam ei olnud. Ma esimest korda olen selles koolis, kus tõesti pööratakse tähelepanu kooli eeskirjale, ning kontrollitakse seda teadmist, ja kus tutvustakse erialat täies mahus ja näitedega reaal elust. See tunne on küll väga meeldiv, võin ma Teile öelda.
Valides kaugõppe vormi töö pärast ma arvasin, et kindlasti midagi jääb puudu, kuna vähe õppesessioone, aga see jälle oli vale mulje. Juba esimese loengu[1] jooksul meile tutvustas Margus Ernits, et meil on täiesti olemas võimalus ja isegi olemas kohustus vaadata kõike päevaõppe loenguid ja kirjutada enda arvumus saanud info kohta. Ja just seda ma tahaksin presenteerida.
Loomulikult astudes IT kolledžisse ma ei olnud teadlik sisereeglitest ja asutuse kohta eriti palju. Aga, tänudes esimese päevaõppe loengule[2] saanud ma selle kohta info. Meeldis mulle ka, et isegi omadamata enda raamatukogu, kool ikkagi omab üht ruumi tudengite jaoks, kus nad saavad vabalt tegutseda enda ainete tööülesande lahendamisega. Kuna varem ma õppisin teises ülikoolis ja harjunud sellega, et isegi arvestusega ainet sooritakse semestri lõppus, siis minu jaoks oli kasulik saada teada, et kolledžis seda vaja teha poolsemestri viimasel nädalal. Veel saanud teada stipendiumite, Moodle ja Wiki kohta, mis ka aitanud esimeste kodutöö lahendamistega.
Kogemusest juba teadsin, et õppimise kõige tähtsam motivatsioon on enda tahtmine õppida ja aru saada sellest, mida sa õpid - sedagi kinnitas Margus Ernits loengus "Õppimine ja motivatsioon" [3]. Võin aga kindlalt öelda, et see vist oligi vaja rohkem päevaõppe tudengitele, kuna nemad tulid just koolist ja paljudel ei ole veel peas kindla arusaamist, et ülikoolis ei ole rohkem "vabadust" ja aega lollitamiseks, vaid siin on pigem vaja rohkem kuulata/kirjutada/õppida/ette valmistada, kui koolis ja väga lihtne läbi kukkuda juba esimesel semestril.Kindlasti alustada ei ole lihtne ja isegi mul on praegu raske iseenda kätte võtta ja panna õhtul pärast tööd õppima, aga selleks ongi vaja panna eesmärke ja motiveerida iseenda.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Mul on õigus kordusarvestusteks, mis kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (see ei kehti praktika jaoks)[4].
Vaja kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[4].
Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis[5].
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[6].
RF tudengi jaoks on kordussooritus tasuta[7].
Kordusarvestused tasulisel (OF) õppekohal on õppijatele tasulised[8]. Kordussoorituse tasu on 20€ [7].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen[9].
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud[10].
RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui on deklareertud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve[11].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
Kahe semestri peale on vaja täita 27+27=54 EAP-d, et mitte arvet saada. [12]
Antud juhul on täitmata aastas: 54-(25+20)=9 EAP
I semestril täitmata: 2 EAP
II semestril täitmata: 7 EAP
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta[13].
Seoses sellega tulevad 2 arved:
I semestri arve: 2 x 50 = 100€
II semestri arve: 7 x 50 = 350€
Kokku aasta jooksul tuleb hüvitada: 450€
Viited
- ↑ Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2014) kaugõpe
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" salvestus Esinejad: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi 27. august
- ↑ Loeng "Õppimine ja motivatsioon" salvestus Esineja: Margus Ernits 4. september
- ↑ 4.0 4.1 Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8
- ↑ 7.0 7.1 EIK KKK, 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.
- ↑ Õpingukorralduse eeskiri punkt 1.3.6
- ↑ EIK KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), 2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), 3. Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?
