User:Slehtsaa

From ICO wiki
Revision as of 23:47, 6 November 2014 by Slehtsaa (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search



Erialatutvustuse aine arvestustöö



Autor: Sille Lehtsaar

Rühm: DK12

Esitamise kuupäev: 06/11/2014




Essee

Käesolev essee on koostatud aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus", mis põhineb päevaõppe loengute vaatamisel. Olles kõik loengud läbi vaadanud, olen arvamusel, et selline aine on põhjusega esmakursuslaste ainekavas. Kuna mul puudub varasem IT taust, siis leian, et IT Kolledžisse “tabula rasa`na” õppima asudes on see hädavalik, et valitud valdkonnast parem arusaam kujundada.

Esimeses loengus [1] anti ülevaade üldisest õppekorraldusest, ehk mis tuleb teha selleks, et kooliga häid suhteid hoida. See osutub õpiaastate vältel kindlasti vajalikuks, et edukalt lõpusirgele sammuda. Samuti jagas M. Ernits häid näpunäiteid kõikvõimalikest kohtadest, kus on IT Kolledžis võimalik oma aega põnevalt sisustada ka kooliväliselt. Nimelt sain teada, et koolis tegutseb robootika klubi. Eriti meeldis mulle lugu ühest esmakursuslasest tudengist, kes alguses kartis robootika laborisse minna, kuna tal puudusid igasugused eelteadmised. Kuna ta aga oma julguse kokku võttis ka läks, oli aasta pärast tulemus käes – Robotex`I 2. koht. Samuti on võimalik Cisco laboris arvutivõrkudest õppida ja konfigureerida võrguseadmeid. Mobiiliarenduse laboris on võimalik programmeerida erinevaid mobiiltelefone. Eelnev andis kõvasti julgust hakata praktiliselt midagi proovima ja katsetama – seda enam, et tulin IT Kolledži kaugõppesse hoopis teiselt elualalt.

Teises loengus [2] oli teemaks õppimine ja motivatsioon. Lektor M. Ernits selgitas loengus lähemalt, kuidas on IT (töö) seotud matemaatikaga ja miks mul on vaja matemaatikat õppida. Õppejõud märkis, et töö juures ei ole tõenäoliselt tuletisi, sin ja cos tarvis, v.a 3D mängude programmeerimisel või suurte andmehulkade analüüsimisel. Andmeid on järjest rohkem, ning neid on vaja töödelda. Siiski nõutakse Ernitsa sõnul tulevikus igalt programmeerijalt matemaatilise statistika põhitõdede teadmist. Matemaatiline mõtlemine ja matemaatiliste probleemide lahendamine võimaldab probleeme analüütiliselt lahendada. Kõike mainitut on oluline teada, kuna aitab matemaatika harjutusi tehes motivatsiooni hoida. Lisaks rõhutas õppejõud veelkordselt, et enda huvi suurendamiseks on kasulik ise mingi põnev projekt valida ja programmeerimisega nii algust teha. See tekitas minus huvi robotite ehitamise vastu. Kõrvu jäi kõlama, et alustada võiks sumorobotite programmeerimisega, mis peaks olema igati jõukohane ka võhikutele, st mulle.

Kolmandas loengus [3] oli juttu robootikast ning häkkimisest. Loengus kummutati minugi varasem valearusaam häkkimise kohta ja sain teada, et sellel on hoopis positiivne tähendus. Lisaks sain teada, et olen tegelikult nooremas eas ka ise kella laialilammutamise näol häkkimisega hakkama saanud. Sellest loengust sain olulise tarkustera, mida kindlasti meeles hoian: “Leia inimesi, kes teavad sinust palju rohkem.” Samuti tekkis erinevatest toimunud projektidest kuulates (nt Trumm ja Kass) tahe ka ise vahvas projektis osaleda.

Neljandas loengus [4] rääkis Janika Liiv, kes töötab Toggle`is programmeerijana ja tegeleb ühtlasi selle populariseerimisega naiste ja tüdrukute seas. Huvitava faktina minu jaoks selgus, et IT ettevõtetes on programeerijate hulgas ainult 10-20% naisi. Huvitav oli kuulda programmeerimisega iga päev tegelevat inimest olulisi näpunäiteid jagamas. Eriliselt rõhutas Janika seda, et programmeerides võiks unustada üleliigsed asjad ning keskenduda tuleb ainult sellele, mida klient otseselt soovib liigseid asju pole vaja. Samuti tuleb programme loomisel keskenduda sellele, et programmi ei oleks võimalik valesti kasutada. Igati põnevalt veedetud tund potentsiaalse tulevase kolleegiga.

Viiendas loengus [5] oli külalislektoriks Carolyn Fischer, kes töötab juba neljandat aastat Skype`is. Carolyn õppis IT Kolledžis süsteemide administreerimise erialal. Carolyn läks tööle kooli ajal ning sai seal edukalt hakkama. Töö ja õppimise ühildamine on keeruline ka minul, kuid tema positiivne lugu andis mullegi julgust juurde. Carolyn töötas Piirivalveametis 7 kuud, kuid ta arvas, et see jäi siiski õppimise mõttes liiga lühikeseks ajaks. Seega oleks ilmselt kasulik ühel tööpostil töötada vähemalt aasta. Carolyn`i karjääri on enim mõjutanud Linux'i operatsioonisüsteemid, aga kõrvu jäi kõlama, et väga kasulik on siiski tunda erinevaid operatsioonisüsteeme. Loeng andis Skype`is töötamisest päris hea ettekujutuse. Lisaks sain loengust teada, et hea administreerija peab omama teadmisi ka programmeerimisest ja vastupidi. Huvitav oli teada saada, milliseid tehnoloogiaid Carolyn oma töös kasutab ja mille jaoks neid kasutatakse – nt andmebaasi päringute kiirendamiseks kasutatakse REDIS`t. Meelde jätsin ettekandest enda jaoks veel nii palju, et tööturul tuleks otsus teha pigem erasektori kasuks, kus on huvitavam töö ja suurem palk.

Kuuendas loengus [6] rääkis IT süsteemide arendamise eriala Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selle loenguga kummutas Kristjan müüdi “Testida oskab igaüks”. Sain teada, et kvaliteetseks testimiseks läheb vaja kogemust – süsteemi, äri ja kasutajate tundmist. Testijaid küll süüdistatakse probleemide esiletoomises, kuid see on hädavajalik hilisemate suuremate probleemide vältimiseks. Testimine aitab leida olulised vead programmeerimises. Huvitav oli kuulda vähesest testimisest seoses e-rahvaloendusega, digiretseptiga ja valimiste infosüsteemiga. Veelgi huvitavam oli teada saada, kui kalliks võivad koodivead osutuda, kui testimine vaeslapse rolli jääb. Vea parandamise maksmine hilisemalt on kordades kallim kui seda tehakse varasemas faasis. Numbrid ei valeta – seega veenis mind täielikult edaspidiseks testimise olulisusest. Siiski võib testija töö olla suhteliselt pingeline, kuna arendajatel on kerge testijat süüdistada koodi lõhkumises. Testija saab aga süsteemist ja sh ka IT maailmast üldiselt hea ülevaate, kuna ta suhtleb väga paljude eri pooltega (projektijuht, arendaja, arhitekt, äripool).

Seitsmendas loengus [7] rääkis Andres Septer IT tööturust. Lektor andis elavalt hea ülevaate eriilmelistest töökohtadest, mida oleks töö valikul kindlasti oluline meeles pidada. Mõnes töökohas on plusse lihtsalt rohkem kui teises. Meelde jäi, et riigiettevõttes on looderdamine tavaline nähtus aga võimaldab üsna normaalse palgaga lisatulu teenimiseks kõrvalt ka ettevõtlusega tegeleda. Tugiinfra pool on igalpool aga ühesugune, mis võimaldab valutult ühest ettevõttest teise liikuda. Muul juhul on iga erinev ettevõte uus õppimisprotsess. Jäi kõlama, et oluline oleks määratleda, kui kitsalt või laialt on mõistlik spetsialiseeruda – nt kas mulle leidub liiga kitsalt spetsialiseerudes Eestis piisavalt tööd või olen valmis seetõttu mujale kolima. Suure firma eelisteks on suur eelarve, mistõttu on võimalik tegeleda keeruliste asjade ja suurte projektidega, ülesanded on seal enamasti mõistlikult jagatud ning palk normaalne. Siiski on selle miinusteks ebakompetentsete töötajate võrdlemisi suur osakaal, kelle tõttu kompetentsete töötajate õlule seetõttu suurem koorem langeb. Andreselt sain teada ka seda, et start-up-des valitseb tihti kaos, mistõttu on vaja ennast kehestama õppida, kuid palk jällegi parem kui suuremas ettevõttes. Lisaks sain Andreselt tulevikuks hea nõuande karjääriredelil tõusmise kohta: liigu teise ettevõttesse. Kokkuvõttes arvan, et Andres meeldis mulle külalislektoritest oma ausa väljaütlemise ja kasulike nõuannete poolest tuleviku töökoha otsimiseks kõige rohkem.

Viimases loengus [8] rääkis IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus". Elar on hetkel veebirakenduste turvalisuse testija ja koolitaja, kellelt sain teada, millised paroolid on turvalisemad kui teised. Selle loengu lõppedes hakkasin minagi järjest oma paroole turvalisemaks muutma ja edaspidi oskan seda ka teistele soovitada. Elar rõhutas suhtumise tähtsusest nii õppetöösse kui reaalses töökeskkonnas – tööandjad tähtsustavad oskuste asemel rohkem kohusetundlikkust ning arenemistahet (mida tahan osata 1. aasta pärast). Usun, et kohusetundlikus on õppetöös tõesti väga tähtis, kuid kaugõppijana on lisaks sellele väga oluline ka ajaplaneerimine.



Õpingukorralduse küsimused

Kood: 10142958


Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul pärast aine toimumissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid on riigieelarvevälisel (REV/OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [9]. REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Korduseksamid riigifinantseeritavatel kohtadel on tasuta. [10]


Küsimus 5


Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhine õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused [11]:

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem (enne 2013/2014 õa sisseastunud tudengitele jääb kuni 2015/16. õa-ni kehtima vana toetussüsteem);

d) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot (2014. aastaks on riigieelarve seadusega kehtestatud üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 299 eurot kuus.);

e) Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel.


Millest sõltub toetuse suurus?

Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäärast [12] :

1) kuni 25 protsenti või

2) 26 kuni 50 protsenti või

3) 51 kuni 100 protsenti.


Mida peab toetuse saamiseks tegema (vastake kokkuvõtlikult)?

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast on soovitatav taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist [13]


Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Analoogselt päeva- ja õhtuõppe tudengitega saavad kaugõppe tudengid õppetoetust taotleda nominaalse õppeaja vältel, õppides täiskoormusega, st. täidavad õppekava 75% või enamas mahus [14]. Seega on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks 45 EAP'd aastas


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.


Vastus:

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [15]

Kuna X = 24, ja Y = 27, siis laekub mulle aasta jooksul puudu jäänud 3 EAP eest (54-24-27= 3) arve summas 150 EUR (3*50=150).



Viited