User:Rokullam

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Robert Kullamaa Esitamise kuupäev: 06.11.2014

Essee

Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.

Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet.

Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.

Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.

Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.

Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.

Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.

Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.

Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske.

Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is. RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta , OF kohal on kordussoorituse tasu 20 €

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.
Näide 1: Kui kogud I semestril 25 EAP, esitatakse Sulle II semestri alguses 2 EAP eest õppemaksu arve.
Näide 2: Kui kogud I semestril 29 EAP ja II semestril 25 EAP, ei teki Sulle õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

27EAP + 27EAP = 54EAP
23EAP + 26EAP = 49EAP
54EAP - 49EAP = 5EAP
5EAP * 50 € = 250 €