User:Ttihhano

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarvi Tihhanov

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Käesolev esse on kirjutatud „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ õppeaine raames. Esse toetub puhtalt päevaõppe loengute salvestusele. Ise olen IT-ga seotud olnud juba 20 aastat – igapäevaselt tööga juba üle 6 aasta.

Esimeses loengus räägiti põhjalikult õppekorraldus- ja sisekorrast. Räägiti haridussüsteemist ja ülikoolist. Loengu käigus vaadati läbi kõik võimalikud tekkivad küsimused õppekorralduse kohta, mis uuele (või vanale) tudengile andsid kõik vajalikud teadmised, mis ta tegema peaks et ülikoolis edukalt käia ja see lõpetada. Kuna ma olen eelnevalt IT kolledzi õppekorralduseeskirja lugenud ja ka uue haridussüsteemiga kursis siis see loeng midagi väga palju uut ei andnud. Sellegipoolest on kordamine tarkuse ema ja pärast loengu läbikuulamist on asjad veel paremini meeles kui enne.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Just motivatsioon on asi, mis peab säilima kogu õppimise aja. Kui see kaob siis suht tihti jääb õppimine katki või sõiku ning kokkuvõttes RE kohal olev õppur peab raha hakkama maksma või, et REV kohal olev inimene on maksnud lihtsalt oma laiskuse eest. Seda siis kõike tänu motivatsiooni kadumisele. Kuna mul on kooli lõpetamisest möödas 8 aastat, siis õige motivatsiooni leidmine kooli minna ei olnud raske – raskem osa on just ainete läbitöötamine iseseisvalt. Margus rääkis väga hästi iseseisva õppimise tähtsusest ning sellest, kuidas sellel on kaugõppes suurem rõhk kui päeva- või õhtuõppes.

Kolmandas loeng rääkis robootikast ja häkkimisest. Kuna ma olen juba aastaid kursis mis on häkkimise ja kräkkimise vahe. Kes on „valged“ j kes on pahad häkkerid siis antud loeng andis kõige rohkem uut infot robootika kohapealt. Sellest, et meil on siin majas oma robootikaklubi kus iga võhik saab osa võtta. Isegi inimene, kes ei tea ei programmeerimisest ega mehaanikast/elektroonikast midagi. Kõige parem on ikkagi õppida tegemise käigus kui huvi on. Ülevaade erinevatest koostööprojektidest ITK ja teiste koolide vahel oli silmaringi laiendav.

Neljadas loengu teemaks on programmeerimine, stereotüüpid ja kogukond ning seda rääkis Janika Liiv. Võibolla kõige tähelepanuväärsem asi, mis meelde jäi oli see, et kuidas stereotüübid võivad negatiivselt programmeerijat mõjutada ning tema arengut pärssida. Loengus ta rääkis sellest, mida ta ise teeb ning kuidas ta sellise elukutse peale sattus, versioonihalduse vajalikkusest programmeerija igapäeva töös ning väga motiveeritult sellest kui äge Ruby on. Seda siis kõike läbi sellise võtme, et ta ei teadnud varem midagi IT-st ja tuli ITK-sse õppima puhta lehena. Väga motiveeriv ja innustav kuulamine. See loeng peaks iga ITK õppuri kohustuslikus vaatamis/kuulamis nimekirjas olema.

Viiendas loengus rääkis Carolin Fischer oma tööst Skypes süsteemiadministraatorina. Ta rääkis väga innustunult oma tööst ja sellest, et kui endale suuri eesmärke sead ja pühendunud oled siis saad kõigega hakkama. Tema stereotüübivaba suhtumine oma töösse (ta on ainuke naine oma meeskonnas) inspireerib kindlasti ka paljusid teisi naisi, kes süsteemiadministraatorina tööd tahavad teha – seda vaadatakse siiski kui maskuliinset ala, mida domineerivad mehed. Pidev enesetäiendamine ja prügimine paremuse poole jäid läbilõikavaks teemaks - see ongi see mis aitab ju tipus püsida.

Kuuendas loengus võttis Kristjan Karmo põgusalt kokku testimise ja tarkvara kvaliteedi teema. Üsna lai teema võeti hästi kokku ning ta rääkis väga hästi miks testimine on vajalik ning kuidas tarkvara kvaliteet on väga tähtsal kohal. Samuti rääkis ta lähedalt testija tööst ning sellest kuidas see ei olegi just kõige lihtsam ala mida teha. Nõuded heale testijale on suured ning mõistust/teadmiseid peavad rohkem olema kui valdavalt arvatakse. Ise olen kokkupuutunud erinvate automaattestimis keskkondade haldamisega ja nende ülesseadmisega ning antud loeng väga palju uut ei pakkunud. Pigem andis ülevaate sellest, mis on testimise igapäevamured ja rõõmud. Palju näiteid tegid kuulamise mõnusaks ning nii mõnigi näide tekitas suuremat huvi testimise vajalikkuse vastu.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Palju praktilisi ettepanekuid ja soovitusi tegid selle loengu väga heaks. Ta tegi ülevaade selles mis asi on töötada avalikus sektoris, väikefirmas ja suurfirmas. Olen ise ka töötanud nii väikefirmas kui ja päris suures tootmisfirmas. Peagu töötan avalikus sektoris ning väga palju oli äratundmisrõõmu. Baasteadmiste olemasolule rõhutati ning nende vajalikkust ei saa piisavalt ära tähtsustada. Just Andres Septeri isiklik lähenemine loengule ja vabas vormis rääkimine tegid sellest loengust selle kursuse kõige parema loengu. Võib-olla tema soovitus, et ei tasu väga spetsialiseeruda väga spetsiifilisele eriala, sest eesti on väike, jäi natuke arusaamatuks. Väga spetsiifiliste erialalade esindajad on ju maailmas väga palju taga nõutud ning neid otsitakse tikutulega. Eestis võiks näiteks tuua fiibrispetsialistid – neid on väga väga vähe aga ei saa õelda, et sellesse alla spetsialiseerumisel ei ole tulevikuvaateid eestis. Isegi kui eestis ei leia antud alale tööd on Euroopa tööturg lahti.

Kaheksandas loengus

Kaksteist tundi loenguid võtab väga põgusalt kokku IT võimalused ja arengusuunad. Ülejäänud töö aga peab tudeng ise ära tegema – see tähendab, et selgeks tegema endale soobiva suuna kuhu suunas edasi areneda ning mis asju süviti omandada/õppida. Minujaoks jäi nendest loengutest natuke väheks (kasu on niipalju, et näen kuidas ITK IT kokku võtab). Siiski oli palju põnevaid ja ägedaid fakte/näiteid. Osad loengud olid täitsa põnevalt esitatud ja panid huviga kuulama. Kuna mul on suhteliselt lai silmaring IT vallas siis antud juhul tundub, et see kursuse kasu pigem võhikutele kui inimestele, kes on varem IT-ga igapäevaselt kokku puutunud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri järel. Kokku tuleb leppida õppejõuga arvestades õppeosakonnas ette määratud tähtaega. Järeleksamile registreerimine toimub ÕIS-is vähemalt 2 päeva enne korduseksami sooritust. RF õppekohal õppijale on korduveksamid tasuta. OF õppekohal on tasu suurus kehtestatud rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk siis kõiki delkareeritud valikaineid ei pea kolledži lõpetamiseks sooritama. Siinkohal aga tuleb mainida, et vastavalt punkt 1.2.7-le on üliõpilase poolt deklareeritud ainete näol üliõpilane võtnud endale kohustuseks need ained ära teha.Kui inimene on deklareerinud valikained üle ettenähtud mahu (arvestades kohustuslikke ainete mahtu) siis vastavalt õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.8. on õigus üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

Aastas peab täitma õppekava 54 EAP ulatuses, siis ei pea midagi maksma.

Kuna antud õppekava on täidetud (25+19=44) 44 EAP ulatuses, tuleb maksta (54-44=10) 10 EAP eest. Arve tuleb (10*50€) 500€.