User:Sveikola

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Simo Veikolainen (DK13)
Esitamise kuupäev: -. november 2014

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (5.4., IT Kolledž, 2014-1). Järelarvestus lepitakse kokku õppejõuga ning sinna registreerutakse ÕISis (5.2., IT Kolledž, 2014-1). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (5.4., IT Kolledž, 2014-1). Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestus tasuta, ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. (9., IT Kolledž, 2014-2)

Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal: tervislikel põhjustel (kuni 2a), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1a) ning lapse hooldamiseks (kuni lapse 3a saamiseni). Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg on lapse hooldamiseks antud puhkus, mis võib kesta kuni 3 aastat. Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, ja täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega (6.1., IT Kolledž, 2014-1). Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. (11., IT Kolledž, 2014-2)

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada kokku (27 EAP - 23 EAP =) 4 EAP + (27 EAP - 24 EAP =) 3 EAP = 7 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on (7 EAP * 50 € =) 350 €. (IT Kolledž, 2014-3)

Essee

Erialaga tutvumine toimus läbi erinevate lektorite poolt loetud loengute. Aine esimeses, tutvustavas loengus räägiti (igapäeva-)elust IT Kolledžis ja õppekorraldusest, tudengi õigustest ja kohustustest, tagasiside andmise tähtsusest, stipendiumitest ning muust olulisest õppetöö köögipoolt puudutavast. Minu hinnangul oli tegemist kasuliku loenguga nii esimest korda kõrgharidust omandama hakkavale üliõpilasele kui ka varasemalt juba mõne kõrghariduse omandanule, sest kõrghariduskooliti on reeglid erinevad (kui võrdlen näiteks TTÜ-s õppimise ajaga) ja alati tasub "kodukord" igaks juhuks üle korrata, et ei tekiks sellist olukorda, nagu Inga Vau ka mainis, kus mingi tühise detaili teadmatuse tõttu tudeng hätta jääb ja lõppkokkuvõttes ootamatu arve või eksmatrikuleerimiskäskkirja postkastist leiab. (Vau, Ernits, Varendi, 2014)
 Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Pean motivatsiooni tudengi üheks tõsisemaks ja olulisemaks tööriistaks ning seda tuleb osata hoida ja kasutada. Motivatsioon on õppimise eelduseks ning motivatsioon aitab vajadusel muuta suhtumist igavate või ebaolulistena tunduvatesse ainetesse, et ka nendesse ressursse viitsitaks panustada. Tean omast käest, kui oluline on motiveeritud püsida ning kui raske on selle kaotamisel end uuesti motiveerida, kuid pean tunnistama, et see teadmine sellegipoolest alati ei päästa. Siiski, kui tahe on tugev, siis leiab viisi enese motiveerimiseks. (Ernits, 2014-5)
 Kolmandast, robootika ja häkkimise teemalisest loengust jäid kõlama mitmed huvitavad võimalused õppekavavälised tegevused, mille abil tegelikult on reaalne võimalus õpitu või õppetöö käigus õppimata jäetu endale huvitavalt ja praktiliselt selge(ma)ks teha. Ainult, et olen kaugõppes ja paljude muude kohustustega, nii et olen veendunud, et üheski nendes osaleda ei jõua. Sellest on kahju, kuna võimalused tunduvad ainulaadsed ning aitaks minu IT Kolledžisse astumise eesmärgi (IT alal arenemine) saavutamiseni kiiremini jõuda. (Ernits, 2014-6)
 Janika Liiv rääkis neljandas loengus enda mõnevõrre kaootilisest teekonnast IT vallas tööotsingutel ning oma koha leidmisest, tutvustas programmeerimist ja enda nägemust programmeerimisest. Huvitav oli kuulata, kuidas IT-d praktiliselt nullist õppima hakanud inimene nii entusiastlikult, isegi vaimustunult oma alast rääkis ja see pani ennastki tundma, et olen õige tee valinud. Kuigi ka mina veel ei tea, kuhu sellel teel täpselt välja jõuan või tahan välja jõuda, olen kindel, et erinevaid asju proovides ja julgeid samme astudes IT maastikul oma koha leian. (Liiv, 2014)
 Viienda loengu peateemaks oli süsteemiadministreerimine. Carolyn Fischer tutvustas üsna põnevalt süsteemiadmini elu ning loengu esimese poole ajal tekkis kuskil ajusopis mõte, et peaksin ehk üldse eriala vahetama ja samuti administreerimist õppima minema, kuna selle osaga IT'st olen aastaid kokku puutunud ning selle vastu rohkem huvi tundnud. Kuid peale automatiseerimise juttu jõudsin taas veendumusele, et sai sügisel õige otsus tehtud IT arendust õppima tulles.
 

Viited

1. IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri. Tallinn: IT Kolledž, 10.09.2014
2. IT Kolledž Vastused korduma kippuvatele küsimustele. Tallinn: IT Kolledž, 06.11.2014
3. IT Kolledž Finantsinfo. Tallinn: IT Kolledž, 06.11.2014
4. Vau I., Ernits, M., Varendi M. Õppekorraldus ja sisekord. Tallinn: IT Kolledž, 27.08.2014
5. Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Tallinn: IT Kolledž, 04.09.2014
6. Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Tallinn: IT Kolledž, 11.09.2014
7. Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tallinn: IT Kolledž, 18.09.2014
8. Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Tallinn: IT Kolledž, 25.09.2014
9. Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Tallinn: IT Kolledž, 02.10.2014
10. Septer, A. IT tööturust. Tallinn: IT Kolledž, 09.10.2014
11. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Tallinn: IT Kolledž, 16.10.2014