User:Mroosiok

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Roosioks

Rühm: 14

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

See essee on tehtud õpingukorralduse ja erialatutuvustuse aine loengute põhjal ning ma olen kirjutanud siia esseese oma arvamust mis meeldib ja mis ei meeldi ning olen andnud ülevaate loengutest. Olen püüdnud leida ka ühised mõtteid loengute põhjal ning leida olulisi mõtteteri. Loengutes räägiti IT projektide juhimiseest, õppimisest, süsteemihaldamisest, testimisest, tarkvaraarenduse maailmast, IT ettevõtlusest ning analüütikast.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ning sisekorda ning Inga Vau rääkis, et õppekorralduse eeskiri tuleb läbi lugeda, sest sealt saab vajadusel infot otsida. Merle Varendi rääkis, et õpilased peaksid andma tagasisidet, et muuta IT kolledž paremaks. Varendi rääkis veel, milliseid stipendiumeid on võimalik saada. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestustest ning moodlest. Tutvustati õppetööväliseid tegevusi ning oli juttu ka kuidas aine läbida.[1]

Teises loengus rääkis Tiina Seeman, kes rääkis endast, IT projekti juhtimisest ning mis on vajalik, et IT projektid valmiksid hästi. Mulle meeldis, et ta rääkis sellest, et iga inimene peaks leidma mingi tegevuse, mis aitaks ennast välja lülitada, et paremini hiljem tööle keskenduda. Tiina Seemani jaoks on see tegevus jooksmine. Ta rääkis veel, et kui kellegil tekib probleem, et vastavat ülesannet ei suudeta tähtajaks ära lahendada, et siis tuleks alati rääkida probleemist, mitte oodata kuni tähtaeg on käes, sest siis tekib selles väga suur probleem.[2]

Kolmandas loengus oli teemaks kuidas tuleks õppida ning esinejaks oli Elar Lang, kes töötab Clarified Security OÜ’s ning on ka veebirakenduste turvalisuse testija. Esineja rääkis, et ülikoolis õpitakse eelkõige õppima ning ta tõi näite, et kui teadminised oleksid raamat, siis kool moodustaks selles ainult sisukorra ehk kool annab aimu erialaks ja kui tahta hea olla siis tuleks ise väga palju juurde õppida. Ta ütles, et tuleb panna prioriteedid paika ning ütles veel, et tuleks hoida eemale sõpradest loengus, kes ei soovi ise kuulata loengud. Ma olen ise ka tundnud vahel, et raske on loengust aru saada, kui istuda loengu saali taga otsas, sest seal kipub tekkima palju kõrvalisi tegevusi ja siis ei kuulata õppejõudu.[3]

Neljas loengut pidas Taavi Tuisk, kes on süsteemide administreerija. Loengus oli juttu süsteemide administraatorile vaja minevatest oskustest ning rääkis kuidas on muutunud süsteemide administreerimine võrreldes varasemaga. Kui kolmas loeng oli väga huvitav kuulata, siis neljandat loeng ei olnud minu meelest hea, sest esineja jutust oli kohati raske aru saada, sest ta kasutas palju inglisekeelseid sõnu, mida mina ei teadnud. Teisest küljest see peaks mind muidugi motiveerima, et ma peaks parandama oma inglise keele sõnavara. Taavi Tuisk rääkis veel, et kui administreerija peaks sobrama kasutaja andmestes, et siis see tähendab tõenäoliselt tema süsteemide administreerija karjääri lõppu, sest inimesel on halb märk küljes ja teda ei taheta enam palgata.[4]

Viiendas loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengut pidas Kert Suvi. Ta rääkis, et Eestis on suur puudus testijate järele ning ta ütles veel, et väga paljud firmad ei taha palgata testijaid, sest nad näevad seda kui liigset kulutust ning loodavad, et probleeme ei teki. Kert Suvi ütles veel, et IT’ga seotud inimesed peavad üldiselt ka tegelema testimisega, et vigu vähendada. Ta mainis, et testimisel on ka võimalik saada head palka, aga tavaliselt tuleb alguses leppida vähesemaga ning tulevikus võivad palgasummad olla üle 2000 euro.[5]

Kuuendas loengus rääkis Targo Tennisberg sellest, kuidas on tarkvara arenduse maailmas ellu jääda. Targo Tennisberg rääkis, et head töökohta saada, tuleb olla taipik, olla hea meeskonnakaaslane ning tuleb enda asjad ära teha. Ta rääkis veel, mis on oluline, et IT projekt oleks edukas. Eriti rõhutas ta seda, et tuleb omavahel suhelda eriti suuremates projektides, et projekt edeneks hästi. Ma nõustun selle väitega, et kui ta ütles, et kool ei oluline siis, kui inimene on suuteline iseseisvalt õppima ITd, sest internet on täis igasugust infot vaid peab olema tahtmine seda omandada.[6]

Seitsmendas loengus rääkis Tanel Unt ning ta rääkis ka seda, et ülikoolis õpetatakse tudengeid õppima ning kolmandas loengus rääkis sama juttu ka Elar Lang. Ta ütles, et kui oma firma rajada, et siis ei tasu kunagi laenu võtta, sest siis kui firma läheb pankroti, siis on laen kaelas ja uut firmat onl väga raske teha. Ta rääkis, et ta talle ei meeldi olla palgatööl vaid talle meeldib teha IT ettevõtlust. Ma arvan ka, et kõige tähtsam firma rajamisel on väga oluline meeskond, sest meeskonnaga ollakse väga kaua koos.[7]

Viimases loengus oli juttu andmete kogumisest ning analüüsimisest. Seda loengut esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oleg Bogdanov kirjutas oma esimese koodi samal aastal, kui Oliver Kadak sündis. Esinejad rääkisid, et praktiliselt igal pool tehakse andmete analüüsi ja kogumist, isegi siis, kui inimene külastab erinevaid saite oma veebibrauseriga. Oliver Kadak rääkis, et igale uuele tootele, mis turule läheb tehakse eelnevalt analüüs tarbijate kohta. Kadak tõi veel näite, et poes on kõik tooted paigutadud nii, et neid ostetakse tõenäoliselt kõige rohkem.[8]

Ma arvan, et loengutes käinud esinejat tegid huvi mul suuremaks eriala vastu, kui see oli varem, sest nad rääkisid enamasti väga huvitavat juttu ning mul endal tekkis ka tunne, et tahaks kunagi mitmeid erinevaid ameteid proovid ITs. Kui ma kooli kandideerisin, siis ma mõtlesin, et kui ma õpin arendust, et siis tulevikus saan ma tööd ainult selles kitsas valdkonnas, aga loengutes esinejad rääkisid pidevalt, et kool ainult annab tulevikuks põhja ja kooli lõpetades saab minna igasse IT valdkonda tööle, kui vaid on endal huvi selle vastu ning tahtmist omandada selle kohta teadmisi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Küsimus B vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [10]. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis [11]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [12]. Riigi finantseeritaval ja tasulisel õppekohal on tasulised kordusarvestused tasulised ning kehtsestatakse maksumus rektori käskkirjaga [13].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Küsimus 3 vastus

Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna esimesel aastal kolmel erineval põhjusel.

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel[14].

Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel[15].

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel[16].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Ülesande vastus

Kui esimese semestri lõpuks on koos 22 EAPd ja teise semestri lõpuks on koos 24 EAPd, siis mulle esitatav arve on 400 eurot, sest 54-(22+24)=8 EAPd ning ühe EAP hind on 50 eurot.