User:Mpaakspu

Essee

IT kolledžisse õppima asudes oli mul eelarvamus, et IT tähendab põhiliselt koodi kirjutamist. Õppeaine loengute kuuldu põhjal võin väita, et programmeerimisel on IT vallas suur osa tõesti, kuid selle kõrval on ka palju muid harusid. Iga loenguga laienes see valdkond minu silmis. Loengutes esinenud oma ala tippspetsialistid tutvustasid erinevaid ameteid, rääkisid köitvalt oma humoorikatest kogemustest ning andsid juhtnööre, kuidas kool lõpetada, tööl hakkama saada ning tippu jõuda. Kõik neljapäeva hommikud olid omamoodi põnevad ning andsid palju uusi teadmisi, mis tulevikus kindlasti kasuks tulevad.

Otsa tegi lahti endine ITK tudeng Tiina Seeman, kes rääkis oma suurest kogemuste pagasist ning projektijuhtimise osakaalust igapäevaelus. Olles töötanud EMT-s mõni aasta osakonna juhina, tekkis esinejal huvi IT vastu 28-aastaselt ning ta otsustas teha oma karjääris kannapöörde, alustades õpinguid IT kolledžis. Seemani sõnul avardas selline käik tema jaoks palju uusi võimalusi. Kuna talle meeldis rohkem juhtimine, hakkas Tiina projektijuhiks, mis on IT alal väga oluline. Külaline arvas, et projektide ebaõnnestumise üheks põhjuseks on lõpptulemusega mittearvestamine. Projektijuhtimise dimensioonideks on aeg, raha, pingutus ja kvaliteet. Projekt ei saa olla odav, kiire, kvaliteetne ja kõikide vajalike eesmärkidega üheaegselt, mistõttu tuleb teha kompromisse. Ka igapäevaelus tuleb tegeleda projektijuhtimisega, näiteks jõulukinkide ostmisel on vaja arvestada aja, kingi kättesaadavuse, hinna ja pakkimise viisiga.

Teiseks külaliseks oli veebirakenduste arendaja ja veebirakenduste turvalisuse koolituse läbiviija Elar Lang, kes rääkis infotehnoloogiast üldisemas plaanis ning jagas näpunäiteid koolis hakkama saamiseks. IT on karm eriala, kuna kõik pidevalt muutub ning uuendustega on vaja kursis olla. Kooli eesmärk on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, laiendada taustateadmisi ja silmaringi. Seega ei tohiks arvata, et igas õppaines saab kohe tipptasemel spetsialistiks. Õppides hätta sattudes ei tohiks kasutada fraase „Appi, see on nii raske“, „Ma ei saa hakkama“ vms. Tuleb võtta endale eesmärk ning selle nimel tegutseda. Tähtis on aega hoolikalt planeerida ning pigem alustada töödega varem kui hiljem. Kui õppejõud tundub igav, on ka võimalus aine iseseisvalt selgeks saada.

Järgmises loengus oli teemaks süsteemide haldamine. Tipptegija Taavi Tuisk käis rääkimas süsteemiadministraatori „peakujust“ ja ametiga seotud kohustustest. Sellel ametikohal töötaval inimesel peab olema tugev stressitaluvus, leidlikkus, täpsus ja tähelepanelikkus. Muidugi on tarvis ka programmeerimisoskus, milleta pole tänapäeva süsteemiadministraatoritel võimalik hakkama saada, ning kinni peab pidama ametieetikast. Suureks probleemiks on tarkvara arendajate ja süsteemihaldurite vaheline vähene suhtlus, mistõttu peavad viimased parandama vigu koodis. Küll aga on see tänapäeval väiksem probleem, kuna arendajatega tehakse järjest rohkem koostööd. Esineja sõnul pole võõras, et öösel kell kaks tuleb telefonikõne, mille peale on tarvis tööle rutata, kuna server on maas. Süsteemiadministraatori töö käib kogu aeg. Ametikirjeldus keelab süsteemihalduril andmebaasides sobrada. Vastasel juhul võib sellega endale jama kaela tõmmata.

Neljandaks esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimise olulisusest tarkvara arenduses ning vähese testimise põhjustest. Testimine on tähtis, kuna selle kaudu saab tellija teada, kas toode vastab ootustele. Testimise käigus leitavad tarkvaravead võivad päästa ettevõtte suurtest kahjudest tulevikus. See on riskide maandamine. Osa ettevõtteid jätavad tootearenduses testimise faasi vahele tuues ettekäändeks testimise kõrge hinna ning vajalike inimeste puuduse. Spetsialiste sel alal on vähe, kuna testimine on igav, testijad saavad vähem palka ning Eestis pole võimalik seda õppida. Testima peaks nii tellija, analüütik, arendaja kui ka admin. Testija peab olema professionaalne skeptik, tal peab olema väga tugevalt masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine ning hea analüüsivõime. Kasuks tulevad ka kavalus ja õnn. Kui tulevikus on plaan hakata testijaks, oleks soovituslik võtta ITK-s järgmised ained: tarkvara testimise alused, arendustestimine, automaattestimine, tarkvaratehnika ja kasutajaliideste disain ja arendus.

Targo Tennisberg rääkis tarkvaraarenduse maailmast ning kuidas seal ellu jääda. Tarkvaraarendajad tegelevad tegelikult kommunikatsiooniga. Nad kirjutavad koodi ning hiljem seletavad seda teistele. Seega võib öelda, et tarkvaraprojekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega, kuna sel juhul on rohkem inimestevahelisi suhteid. Iga uus projekt on tundmatu. Edu saavutamiseks peab panema rõhku probleemide ennetamisele ,riskide maandamisele ning efektiivsele kommunikatsioonile ja tuleb olla valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust. Kui programmeerija soovib teenida kõrgemat palka, peaks ta omama oskust, millele on suur nõudlus.

Kuuendaks külaliseks oli IT-ettevõtja Tanel Unt, kes rääkis oma karjääri huvitavatest seikadest ning start-upide loomisest. Loengus rääkis ta korrast, kui klient kutsus teda välismaale servereid paigaldama. Kohale jõudes tuli välja, et tal oli ID-kaart maha jäänud. Siiski smugeldati mees üle piiri tänu kliendi tutvustele. Tanel Unti juttudele põhinedes võib väita, et oma IT-ettevõtte luues on võimalik sattuda ebastandardetesse ja unikaalsetesse olukordadesse ning igav ei hakka. Start-upi luues peab silmas pidama sobiva meeskonna valimist. Liikmed peavad sobima tiimi nii iseloomu kui ka oskuste poolest. Tanel Unt soovitas uskuda iseendasse ning mitte müüa ettevõtet maha liiga vara ja alustada alguses väikselt. Alustavas ettevõttes on lihtsam, kuna kõik õpivad koos ning seetõttu on töötajatel lihtsam süsteemist aru saada. Ettevõtja igapäevase töö hulka käib pidev probleemide lahendamine ja erialase töö tegemine.

Viimases loengus esinesid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääkisid andmekaevandamisest ning analüütikast. Andmeanalüüsiga tegelevad kõik suured ettevõtted. Suurfirmad koguvad andmeid klientide käitumise kohta ning kasutavad statistikat enda kasuks. Näiteks internetiavarustes tegutsedes korjavad küpsised meie andmeid ning neid andmeid kasutades võivad ettevõtted suunata reklaami inimestele, kes on nende valdkonnast huvitatud. Enne toote väljalaskmist tuleks teha analüüs, kellele toode suunata.

Õppeaine loengud olid meeldejäävad ja täis tarkuseteri. Iga loenguga laienes minu silmapiir ning tekkis järjest suurem huvi IT vastu. Kõik esinejad olid vaimuka, sorava ja köitva jutuga ning esmapilgul ei suudakski öelda, et nad päevast päeva arvutitega tegelevad, sest kurikuulsa arvutiinimese stereotüübiks on patsiga introvertne ülekaalus mees. Kõige meeldejäävam oli Tanel Unti loeng, kus ta rääkis absurdsetest juhtudest ettevõtjana. Mainimata ei saa ka jätta Targo Tennisbergi loengu sissejuhatust, kus ta pani endale selga võluri kostüümi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib õpetamissemestrist ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1]

Kordussoorituse tegemise tuleb kokku leppida õppejõuga.

Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. [3]

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. [4] Eksamile või arvestusele registreerimiseks on viimane tähtaeg 2 päeva enne sooritust. [5]

Kui oled riigi finantseeritaval õppekohal või tasulisel õppekohal, maksab korduseksam 20 eurot. [6]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel [7], kui üliõpilane läheb aja-või asendusteenistusse [8] või kui üliõpilane saab lapse [9].

Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele. [10]

Juhul kui üliõpilane saab lapse, on tema puhkuse aeg maksimaalselt kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ehk 3 aasta. [11]

Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele. [10]

Alates 2013/2014 aastast immatrikuleeritud üliõpilasel, kes on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või viibib akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda. [12]

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. [13]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=20

Y=24

Esimese semesteri eest tuleb tasuda 27-20=7 EAPd, mis maksab 7x50=350 eurot.

Teise semesteri eest tuleb tasuda 54-20-24=10 EAPd, mis maksab 10x50=500 eurot.

Aasta lõpuks peab tasuma 500+350=850 eurot.

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, tuleks kinni maksta 10 EAPd ehk 850 eurot. [14] ja[15]