Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Urmas Öövel
Esitamise kuupäev: 19. Oktoober 2015

Essee

Tiina Seeman 03.September 2015

Elukogemusega inimese loengust on alati midagi kasulikku õppida. Tiina Seeman oskas meeldivalt luua „pildi“ IT inimese igapäevaelust. Inimtüüpidena leidsin Tiina Seeman’i endaga küllaltki sarnane: nii tema kui ka minu ühiseks omaduseks on see, et meeldib elus teha muudatusi: proovida mitmeid koole, ameteid, endale aeg-ajalt ülemäärast koormust võttes. Viimast nimetatakse ka riskivajaduseks. Hea, et Tiina aitas taas meelde tuletada, et tööpingutuse ja lõõgastumise vahel on vajalik hoida tasakaal. Mina, olles joovastunud sissesaamise edust, olin juba unustamas, et tugev õppimine tuleb ka kuidagi lõõgastumisega vaheldada.

Erinevus Tiinaga tuleb välja erinevatest ambitsioonidest. Tiina ambitsiooniks on inimesi juhtida, minul aga koodi kirjutamine. Kui mina peaksin juhtimisega tegelema, siis pigem oleks see oma rajatud ettevõte.

Kasulik oli ülevaate saamine projektijuhtimise erinevatest dimensioonidest: aeg, raha, projekti maht (skoop), pingutus, kvaliteet. Niisugust selgitust polnud varem kuulnud, ja see oli huvitav ning uudne. Olen täielikult nõus Tiinaga, et tavaliselt ei ole skoop projekti alguses paigas ning et vajalik on juba ja just algetappidel lõppkasutaja kaasamine. Filosoofilises plaanis ei saagi skoop kohe alguses paigas olla. Klient ju ei tea täpselt, kas ta kindlasti just seda tahtis, mida ta küsis, kui tal mõni parem mõte pähe tuleb. See parem mõte võibki selguda kliendi kaasamisel algetappidel. Hariv oli paremini Tiina kogemuste põhjal teada saada, millises olukorras projektijuht tegelikult on. Kui raske on tegelikult, sa oled piiratud ressursside tingimustes. Sulle on pandud raamid ajaliselt, rahaliselt, mahuliselt. Nõrgimateks skoobi lülideks projektijuhi positsioonilt on kvaliteet ja pingutus.

Väga kasulik elutarkus oli ka frustreerunud inimese kohtlemise psühholoogiline aspekt: inimene on nii „saasta“ täis, et see on üle ta enda pea ja ta ei näe sind läbi selle korralikult. Võttes aga kokku julguse, ja temaga rääkides, hakkab „saasta“ nivoo vähenema kuni inimene hakkab paremini nägema, ning normaalselt mõtlema.

Kokku võttes on Tiina Seeman suurepärane kõneleja, ja tema kuulamine oli mulle väga kasulik. Nüüd tean paremini, millist elu elavad IT projektijuhid, ning mida nad ootavad oma kolleegidelt. Kui õnne on, olen ka mina tulevikus toreda projektijuhi meeskonnas.

Elar Lang 10.September 2015

Elar Lang’ilt oli kasulik saada innustust, et hoolimata õpingutesse tekkinud pausist on võimalik ülikool üliedukalt läbi teha. Loomulikult on kasulik kuulata nii eduka noore kogemusi.

Endale konkreetsemalt sain mitmeid tarkuseteri: õppejõududega tuleb võimalikult hästi läbi saada, asju tuleb planeerida, matemaatilist analüüsi hästi õppida, lõputöö tuleb võimalikult hästi ära teha, tuleb õppida õppima. Huvitav filosoofiline mõttekäik tema poolt kõlas järgmiselt: „Kui teadmised oleks raamat, siis ülikool oleks selle sisukorraks“. Tõepoolest, IT suunale astumine oli nagu uue raamatu kätte võtmine eluteel.

Muid mõtteteri: edukus pole juhus, vaid valik. Õpingute algul on ka valida suhtumine: kas valida teadmine, et mis iganes õpingutes ette tuleb, on see vaid tegemist vajav töö; alternatiivne mõtteviis oleks, et nii raske on, arvatavasti ma ei saa hakkama. Meelestuda tuleb nii, et olen tegija. Et jõuda eesmärgini, peab Sul see olemas olema!. Aga, soovimisest üksi ei piisa. Tuleb astuma hakata, olgu esimene samm kuitahes väike. „Every Journey begins with a single step“.

Kasulik on omada isiklikku „TODO“ listi, planeerida tegevuste järjekord ja teha kohe. Ootamatusi tuleb nagunii ette, pideva tegutsemisega tekivad ootamatuste lahendamiseks ajalised puhvrid. Probleemidega hakkama saamiseks on vaja pühendumist, distsipliini, tahtmist. Aja planeerimisel käitu, nagu oleksid enda tööandja.

Kasulik oli ka tema mõte töösse suhtumisest. Töösse suhtumine, ka õppetöösse on kõige tähtsam. Ei ole vahet, kui hea tehniline spetsialist sa oled, sinu resultaat on seotud suhtumisega.

Elar on olnud ka töötajate värbaja rollis. Värbajana hindab ta ühelt poolt töötaja praeguseid oskusi. Veelgi tähtsamaks on aga see, milliseks töötaja soovib areneda. Perspektiivi tunnetuse olemasolu hindamist olen täheldanud ka teiste värbajate poolt.

Taavi Tuisk 17.September 2015

Ameti õppimine algab ikka väiksemast ülesandest. Nii ka Taavil. Esimeseks tööülesandeks oli tal ühe serveri haldamine. Kogenumalt on ta hallanud tuhandeid servereid hõlmavaid klastreid.

Süsteemiadministraatori roll nõuab inimeselt tugevat stressitaluvust, leidlikkust, tervislikku paranoiat, programmeerimisoskust, ametieetikat. Stressirohketes oludes on tähtis toimida meeskonnana, kus ühtede roll on kommunikeerimine, ja teiste roll tehniline lahendamine. Hea on see, et stressitaluvus ajaga suureneb. Seda on võrreldud ka "paksu naha" kasvatamisega. Siiski tuleb stressirohkes olukorras palju aega viita, sest „üle jala“ tehes võib veelgi suurema kahju tekitada.

Süsteemiadministraator peab olema leidlik, sest süsteemid koosnevad paljudest komponentidest. Lisaks peab olema pidev huvi süsteemide pideva korrasoleku ja parendamise osas.

Ka programmeerimise oskust läheb süsteemiadministraatoril vaja. Vajadus programmeerimiseks on aja jooksul kasvanud.

Tarkvara liikumise ahel on üldjuhul järgmine: arendaja > testija > süsteemiadministraator. Meeskonnatööl on suur tähtsus, sest üks inimene ei oska laia ampluaad ära teha. Kliendi soovidele on võimalik paindlikumalt reageerida, kui organisatsioon on väiksem.

Tänastel tudengitel on soovitatav end kooli kõrvalt täiendada uusimate tehnoloogiate osas, sest kooliprogramm oma inertsi tõttu jääb tööturul toimuvast maha. Sellel alal töötamine ongi pidev õppimine.

Tulevast tööandjat tasub hoolikalt valida, et see oleks asjalik. Üheks märksõnaks oleks toodet vahetult kliendile pakkuvad ettevõtted.

Oluline info oli seegi, et klubide üritustele soovitatakse kaasa võtta arvuti, millest pole kahju. Häkkerite eliidi kogunemistel ikka võib midagi juhtuda.

Kert Suvi 24.September 2015

Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Testijale on vajalikud järgmised isikuomadused: pimeda usu puudumine, tugevalt erinev mõtlemine võrreldes enamike inimestega, tugev analüütik, raamidest väljapoole mõtlemine, kavalus. Testija ei tohi eeldada.

Sobilikud isikuomadused selgusid ka arendaja jaoks: arendaja töö sobib rohkem omaette nokitsejale, sest koodi valmis kirjutamiseks on vaja eralduda. Lisaks peab hea arendaja oma tööd testima. Testimine on vajalik informatsiooni saamiseks ning riskide maandamiseks.

Põhilised probleemid Eestis on, et testimise jaoks eraldatakse vähe aega. Seda põhjendatakse testimise hinnaga. Lisaks arvatakse, et testimine ei loo väärtust. Mõnel juhul arvatakse, et ei saa testida; teisel juhul on põhjuseks inimeste vähesus. Tagajärjed nõrga testimise korral võivad olla ettearvamatud.

Testimisega tegelevad mingil määral tootmisahela kõik lülid: tellija, analüütik, arendaja, testija, tellija, lõppkasutaja, administraator. Testimistasemete püramiidil on neli tasandit: unit, integration, system, acceptance.

Testitakse nõuetele vastavust, vastuolusid, puudujääke, mitmetimõistetavusi, seaduslikkust. Testijuhtimise protsess hõlmab: skoopimine, planeerimine, koordineerimine, raporteerimine. Hoolimata kõigi osapoolte tublile tööle, on siiski võimalik praagi jõudmine kliendini. Selles ei saa aga alati testijat süüdistada.

Targo Tennisberg, 1 Oktoober 2015

Tarkvara arendajatel on küllaltki raske tänapäeval kliendi nõudmisi täielikult täita. Kokkuleppimisel kliendiga on ebamäärasus väga suur. Keegi ei tea täpselt, kuidas kokkulepitu tegelikult realiseeritakse. Sellest hoolimata tuleb tarkvara pakkujal jätta enesekindel mulje, et kõik saab tehtud. Enamasti on ka tulemus oodatust teistsugune, mistõttu on kliendi rahulolu IT teenuste suhtes madalamaid. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega.

Targo on olnud nii arendaja kui ka mänedžeri rollis. Siiski näitas elu, et temale sobib just arendaja roll rohkem. Ta peab ennast isehakanud guruks.

Peamised madala kvaliteedi põhjused on, et töid hakatakse hiljavõitu tegema. Tudengielus on see tüüpiline.

Programmeerimine on vaid väike osa tarkvaraarendaja igapäevatööst. Palju on tegevusi, mida koolis ei õpetata. Nendeks on suhtlemisega ja tiimitööga seotud oskused. Paljudel juhtudel ongi just sotsiaalsed barjäärid kõige suuremaks tootlikkuse pärssijaks. Nende arendamiseks on hea, kui koolis saab just rühmatöid teha.

Reaalmaailmas ei ole lihtne, sest pidevalt tuleb tegeleda mitmesuguste probleemidega: infrastruktuur, arendusvahendid, välised komponendid, partnertiimid, teised programmid. Tarkvaraarenduse protsessi on kaasatud palju tugiisikuid, programmeerija ei tegutse üksi. On erinevatel tasemetel analüütikuid, arendajaid, kvaliteedispetsialistid.

Edu võtmeteks on: probleemide ennetamine; valmisolek teha mistahes vajalikku; efektiivne kommunikatsioon; valmisolek ootamatusteks; loominguline kaasamõtlemine, mitte tuim tellimuse täitmine. Hea töökoha saamiseks: olla taiplik; olla teoinimene; olla hea tiimikaaslane.

Elulised oskused: sinu eelnevaid saavutusi hinnatakse. Ka kooli lõpetamine on saavutuseks. Mitte otseste teadmiste pärast, vaid teovõime näitajaks. Otsestest kooliteadmistest olulisem on võime õppida. Ole õigel ajal õiges kohas, (tõusva ettevõtte ukse taga). Tulevikus paljud töökohad kaovad. Siiski on suur lootus IT inimeste töö säilimiseks, sest tehnoloogiat on vaja jätkuvalt arendada ja käitada.

Tanel Unt 8.Oktoober 2015

See ettekanne kirjeldas, kui raske tegelikult on oma ettevõtet käivitada. Praegu edukaid ärimehi vaadates me ei mõista seda. Edu võtmeks pole niiväga hea haridus, vaid just asjade südamega tegemine.

Oluline on meeskonnatöö. Esse autor ei pea täiesti õigeks, et meeskonnatöö oskust saab vaid kogemustega. Arvan, et kõik meeskonnatööga alustajad võiksid siiski saada ka teoreetilise väljaõppe.

Kasulik oli teada saada ka ülieduka arendaja profiili kohta vihjeid. Kes on mõnes asjas üliandekas, siis see on saadud millegi muu arvelt. Sellest tulenevalt üliandekad programmeerijad on sageli ka väljaspool sotsiaalseid standardeid.

Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov 15.Oktoober 2015

Inspireeriv oli kuulda oma ettevõtte käivitanud inimest. Oleg Bogdanov alustas programmeerimisega 1974. aastal. Huvitava kokkulangemisena on Oliver Kadak samal aastal sündinud.

Mõningaid arutamise teemasid ettekandest jäi õhku: ühelt poolt väideti, et äriettevõte on kasumi jaoks; teiselt poolt, et idee leidmiseks peaks lähtuma potensiaalse kliendi eesmärkidest; kolmandaks, mida iganes teed, tuleb seda kirglikult teha. Järelikult kui oma ettevõtet luua, ei peaks olema peamine mootor kasum. Mootoriks on ikka see, et tegevusala on meeldiv, või on mingid aatelised motivaatorid.

Kokkuvõtteks saab tõdeda, et IT spetsialisti leib tuleb raske tööga, kui võimed on keskpärased. Kasulik oli saada teada, millistes rollides on reaalselt erinevate nimetustega spetsialistid. Kõige selle juures tuleb jätta aega ka lõõgastumiseks. Ülikooli edukas läbitegemine pole vähe väärtuslik seetõttu, et pooli asju koolis ei õpetata ... see on Sinu saavutus, mille põhjal Sind tulevikus hindama hakatakse. Ettevõtlusega alustamist olin juba enne ITK-sse astumist vaaginud, need esinejad kinnitasid seda mõtet.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kood: 10152126 Küsimus A: Kukkusid eksamil läbi Kui kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigifinantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1] Kokku leppida tuleb õppejõuga.[2] Registreerumine toimub ÕIS-is. Aega on 2 tööpäeva.[3] RF õppekohal on tasu 0 EUR-i. OF õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.[4]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAP-d arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA jaoks tuleb esitada taotlus ÕIS-is. Tähtaeg on hiljemalt 10-ndal päeval enne punase joone päeva.[5] VÕTA kaudu saadud EAP-d ei arvestata ei semestri ega ka mitte aasta õppekoormusesse.[6]

Ülesanne

Üliõpilane kogub: I semestrist X = 21 EAP; II semestrist Y = 25 EAP Kui suur arve esitatakse?

Vastus Koguma peab kumulatiivselt 27 EAP-d semestri kohta. Ühe EAP hind on 50 EUR-i. [7] Puudu jääb kumulatiivselt 6+2 = 8 EAP -d. Seega arve suurus on 400 EUR-i