User:Rturi
Arvestustöö - Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020)
Autor: Roland Türi
Rühm: DK12
Kood: ******74
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015
Essee
Aine oli lahe sellepärast, et ...
Esimeses loengus [1]
Teises loengus [2] rääkis Tiina Seeman enda kogemustest väga erinäoliste IT tiimide juhtimisel ja projektijuhi rollist üldisemalt. Sellest, miks projekti õnnestumiseks ei piisa suurepärastest tehnilistest spetsialistidest, vaid on vaja ka juhti, kes spetse ühes suunas juhiks. Väga huvitavad olid praktilised soovitused nii projekti plaani koostamise kohta (tea ette kas ja kuidas vajadusel raha juurde saab; tagantpoolt ette planeerimine) kui projekti jooksva juhtimise kohta (sünk ärijuhtidega/tellijatega; juhtgrupi moodustamine, et tehakse õiget asja; verstapostide jälgimise olulisus). Enda kogemustega kõlas eriti kaasa selle rõhutamine, et kogu projekti jooksul on kõigil projekti osalistel (ka arendajatel) vaja meeles pidada, et tööd tehakse kliendi jaoks. Julgustav oli kinnitus selle kohta, et IT haridus on tugevalt abiks ka siis kui eesmärgiks pole saada koodi kirjutajaks.
Järgnevalt rääkis Elar Lang sellest, kuidas temal endalegi ootamatult ülikoolis õppimine väga hästi välja tuli.[3]. Mulle meeldis, kuidas ta sõnastas põhjuse, miks ta juba aastaid IT-s töötanuna haridusteed jätkata otsustas - professionaalse keele õppimine. Ka ise olen sageli arendajatega suheldes tundud, et asjad liiguks ladusamalt kui keel ühisem oleks. Suur ühisosa oli eelmise loenguga. Mõlemad esinejad soovitasid kasutada projektijuhtimise võtteid ka väljaspool tööelu. Ehk siis kooli/õppeaine puhul: tea miks õpid; pane algusest peale plaan paika; jaga tegevused mittehirmutavateks tükkideks; lisa puhvrid; ning, mis peamine - pea plaanist kinni. Aine refräänina hakkas kõlama tõdemus, et koolis on oluline õppida kahte asja - õppimist ja progemist.
Neljandas loengus[4] tutvustas Taavi Tuisk süsteemihalduri tööd. Algatuseks kirjeldas ta ideaalset sysadminni - stressitaluvus, tasakaal kiiruse ja kiirustamise vahel, hea nina vigade peale, valmisolek ründajatega pidevalt võidu joosta ning laitmatu eetika. Järgnes ülevaade süsteemihalduri töö muutumisest viimase paarikümne aasta jooksul. Sellest, kuidas veaohtlikult käsitöölt on liigutud automatiseerimisele; kuidas töövahendid on arenenud; kuidas üksikute füüsiliste masinatega tegelemisest pilveteenusteni jõuti. Eriti huvitav oli selle kirjeldus, kuidas on töörollide jaotumist ja sotsiaalseid suhteid muutnud liikumine waterfalli meetoditelt agiilsuse suunas. See kuidas arendajate ja adminnide vastutuse ning tööülesannete segunemine on töö kvaliteeti ja kliimat parandanud.
Kert Suvi loeng testijatest ja testimisest [5] oli minu jaoks mõnes mõttes loengusarja kõige valgustavam. Testijate töö sisu on mulle seni üsna hämaraks jäänud. Arendajad teevad töö ära, testijad üritavad kuidagimoodi suuremad vead üles leida, aga pärast tuleb live'is ikka probleeme välja. Loeng aitas veidi aimu saada kuivõrd oluline on testimine kõigis tarkvaraprojekti faasides ning kõigi projekti osaliste jaoks. Üllatav oli ka see, kui palju erinevaid ameteid ja ülesandeid üldnimetaja "testija" taga peidus on. Sarnaselt eelneva loenguga toodi esile seda, kuivõrd on tänapäeval erinevad arendusprotsessi rollid teineteisest läbi põimunud - arendaja alustab koodi kirjutamist testi loomisest ja asjalik testija programmeerib oma töö võimalikult automaatseks.
Kuuendas loengus andis Targo Tennisberg soovitusi tarkvaraarenduse maailmas ellujäämiseks. [6] Peamine sõnum, mis mina kuuldust kaasa sain on see, et maailm on tunduvalt keerulisem kui koolitunnis räägitakse ning edukuse eelduseks on selle keerukusega teadlik arvestamine. Edukas on projektijuht, kes arvestab plaanides, et arendaja töö on palju enamat kui koodi kirjutamine ning kaitseb arendajaid ülearuste lisaülesannete ja probleemide eest. Arendaja edu aluseks on vähem oskus kirjutada ägedat koodi kui suhtlusoskus. See kui suurel osal arendusteekonnast - kliendi hägusest soovist reaalse koodini jõudmiseni - arendaja soovib ja suudab kaasa rääkida. Taaskord tõstatus see, kuivõrd oluline on võime ja oskus täita arendustiimis erinevaid ülesandeid. Huvitav oli ka tarkvaraäri jaotamine konsultatsiooni ja tiražeerimisettevõteteks.
Eelviimases loengus [7] rääkis Tanel Unt ettevõtja elu võludest ja valudest. Taaskord kuulsime sellest kuivõrd palju mitmekülgsem üks elukutse võrreldes tavaettekujutusega on. Eriti firma algusjärgus peab ettevõtja olema raamatupidaja, psühholoog, personalitöötaja, müügimees, finantsarvestaja, cheerleader jne. jne. Peamise edufaktorina tõi lektor välja meeskonna valimise oskuse. Oluline on nii professioonaalne pädevus kui isiklik klappimine. Kuulsime ka hoiatust investorite ja laenatud raha liiga varajase ja suuremahulise kaasamise vastu. Peamiste plussina palgatööga võrreldes tõi ta välja vabaduse ise otsustada. Kuna valikuid tehes on panused kõrgemad - valeotsusega sead ohtu enda vara ja teiste töökohad - on ka kõik võidud magusamad.
8. [8]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Eksamit on võimalik järgi teha aine deklareerimise semestrist ülejärgmise semestri punase joone päevani. [9]
- Kordussooritusele on vaja registreeruda ÕIS-is ning registreerumise ning kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. [10]
- Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordussooritused tasuta. Aine uuesti deklareerimine on tasuline. [11]
- Tasulisel õppekohal õppijal tuleb kordussoorituse eest tasuda 20 €. [12]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
- Esimesel õppeaastal võib akadeemilisele puhkust võtta tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenuse täitmiseks; lapse hooldamiseks.[13]:
- Akadeemilisele puhkusele minemiseks on vaja esitada kirjalik avaldus rektori nimele ja sõltuvalt puhkuse põhjusest täiendavad tõendid ja dokumendid. [14][15]
- Puhkuse maksimaalne pikkus sõltub puhkuse põhjusest.[16]
- Tervislikud põhjused - kuni 2 aastat
- Aja- või asendusteenistus - kuni 1 aasta
- Lapse hooldamiseks - kuni 3 aastat
- Muud põhjused - kuni 1 aasta
- Akadeemilise puhkuse lõpetamine võib toimuda kahel moel:
- Akadeemilisel puhkusel olev tudeng esitab akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks rektorile avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks ning jätkab õppetööd. [17]
- Akadeemilisel puhkusel olev tudeng jätab akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks rektorile akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avalduse esitamata ning eksmatrikuleeritakse [18]
- Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ning eksameid ja arvestusi teha keskmise, raske või sügava puudega tudengid; alla 3-aastase või puudega lapse vanem või eestkostja; aja- või asendusteenistuses viibija. [19] Täiendavad võimalused on enne 2013/14 immatrikuleeritud tudengitel: eksameid ja arvestusi on võimalik sooritada puhkuse põhjusest sõltumata; lapse hooldamiseks puhkuse võtnutel on õigus ka aineid deklareerida. [20]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulusid on vaja aasta lõpuks hüvitada kokku viie EAP ulatuses:
- esimese semestri järel ühe EAP eest
- peale teist semestrit kevadel puudu jäänud nelja EAP eest ning korduvtasuna ühe EAP jagu sügisese puudujäägi eest
Õppekoormuse arvestust peetakse nii semestripõhiselt kui üle semestrite kumulatiivselt. Kui peale n-ndat semestrit pole õppesooritusi n * 27 eest, siis on vaja tasuda kõigi n * 27 tingimusest puudu jäävate EAP-de eest (ka siis kui puudujääk on tekkinud varem ja selle eest on juba tasutud). [21]
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 8. oktoober loengusalvestus
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13.
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.15.
- ↑ EIK "Vastused korduma kippuvatele küsimustele" punkt 9
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 - 6.1.3.3
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6.
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2.
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4.
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5
- ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7.
- ↑ EIK "Kõrgharidusreform (KKK)" punkt 2
