Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lisandra Noor

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Kood: ******21

Essee

Erialatutvustus ja õpingukorralduse aine oli huvitav loengute sari, kus iga loeng sisaldas endas külalisesindajat, kes tutvustas oma töö- ja elukogemust IT-alal ning rääkisid huvitavatest olukordadest ja juhtumitest, mis on ette juhtunud tööga seoses. Huvitav oli see, et esinejad töötasid erinevatel IT-aladel ning sai kuulda iga ala erinevusi võrreldes teiste aladega ja ka sarnasusi. Samuti sai rohkem teada mida teatud ala endast kujutab ja millised ootused võivad olla kui töödata nendel aladel.

Esimesel loengul esinesid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo.[1] Loengus tehti tutvustus ainesse ise, räägiti mida aine endast kujutab ning kuidas on võimalik edukalt läbida erialatutvustus ja õpingukorralduse ainet. Räägiti veel koolist ise, selle reeglitest, kodukorrast ning paljust muust huvitavast.

Teisel loengul esines Tiina Seeman, kes on kunagine Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane.[2] Loengus oli põhiteemaks projekti juhtumine ning kuidas sellega toime tulla. Seeman on ise töödanud mitmes erinevas filmas, nagu näitkes EMTs, Eesti Energias, Teliasoneras, Bangolufsenis ja Express grupis. Rääkides projekti juhtimisest tõi Seeman välja punktid mida peab silmas pidama, kui tegeleda projektiga, milleks on, kuidas planeerida aeg, kui palju raha läheb projekti, milline kvaliteet on lõpptulemusel, kui palju tööd läheb projektiks ning mis on lõpptoode. Loengu lõpupoole hakkas Seeman rääkima läbikukkunud projektidest, mis tema sõnul on olnud palju aga ajapuuduse tõttu sai ainult mõnest räägitud.

Kolmandal loengul esines Elar Lang, kes on lõpetanud EIK Cum Laudega.[3] Ameti poolest on Elar Lang veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Tema töökus ja õppimis oskus on märkimisväärselt hämmastav. Elar Lang on iseseisvalt õppinud programmeerimist ning on saavutanud väga kõrge taseme selles. Loengus rääkis ta palju sellest kui raske on õppimine ja kui palju vaeva sellesse läheb aga see on kõik väärt seda. Õppetund sellest loengust mis sain on see, et õppimisele tuleb väga palju rakendada ja töödata võimalikult palju ning mitte alla anda kui takistus või probleem tuleb ette, sest kui alla anda ei ole tudeng piisavalt pühendunud oma õpingutesse.

Neljandal loengul esines Taavi Tuisk.[4] Loengu põhiteemaks oli administreerimine, mida see töö endast kujutab ja millised omadused peavad inimestel olema. Rõhk pandi sellele, et administraatori töö ei ole kerge. tööpäevad võivad ootamatult venida väga pikaks ja väsitavaks ning seda oli näha külalisesinejas. Loengus mainis ka Taavi Tuisk, et tudeng kes soovib töödata Administraatorina peab olema kõrge stressi taluvus ning peab omama programmeerimis oskust. Tähtis näpunäide mida esineja esitas oli see, et mitte sorida kliendi asjades, see ei too muud kui pahandusi.

Viiendal loengul esines Kert Suvi.[5] Loengu põhiteemaks oli testimine ja selle olulisus. On palju juhtumeid kus projekti juhtimisel vaadatakse testimist kui askpekti mida võib ka vahele jätta, kas selleks ei ole planeeritud piisavalt aega või projekt on lükkunud nii edasi, et lihtsalt ei ole aega selleks. Kui tarkvara ei läbi testimist siis suurel tõenäosusel tekib sellega palju probleeme ja süsteem lihtsalt ei pruugi töödata, mis tõttu lõpptulemuseks võib kuluda rohkem raha ja aega selle süsteemi parandamiseks hilisemas ajas. On ka osasid juhtumeid kus tarkvara töötab korralikult ilma, et oleks läbinud testimise, kuid sellele ei tuleks loota. Esineja mainis ka, et kes soovib testijaks saada siis tema mõtlemis viis peab olema väga omapärane, on vaja olla pessimistliku mõtlemisega ja peab olema kaval.

Kuuendal loengul esines Targo Tennisberg.[6] Kindlalt üks meeldejäävamaid loenguid kuna esineja avas oma esitluse võluri kostüümis ja kostüüm oli põhjusega, nimelt sissejuhatuseks rääkis Targo alkeemikutest, kes müüsid oskusi ja aineid, mis ei olnud päris ja ta seostas seda tänapäeva programmeerijatega, ehk maailmas on programmeerijaid, kes tegelevad ainult pettusega. Loengus käsitles Targo Tennisberg mida infotehnoloogia endast kujutab, kuidas tarkvara luuakse, kuidas andmeid saada, kuidas suhtelda kaastöötajate ja klientidega. Oluliseks pidas esineja suhtlemist ja koostööd, nende kahe põhjal on võimalik kõike edukalt saavutada.

Seitsmendal loengul esines Tanel Unt.[7] Peateemaks oli oma ettevõtluse loomine, kuidas sellesse suhtuda, kuidas alustada ja kuidas sellest lõbu leida. Mainiti ka milliseid äripartnereid tuleks valida ja milliseid mitte. Loengus räägiti millistesse huvitavatesse olukordadesse võib sattuda kui oled osa väiksest ettevõtlusest, olukorrad millesse sa kunagi ei satuks suur ettevõtlustes. Seitsmes loeng oli üks mu lemmikuid kuna esineja oli huvitav ja tõi naljakaid olukordi.

Kaheksandal lonegul esines Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak.[8] Peateemaks oli analüütika,kus räägiti andmeanalüüsist ja kuidas seda rakendadakse toodete ja tarkvara loomiseks. Loengus toodi välja fakt, et tänapäeval on liikvel äärmiselt palju andmeid, mille põhjal saaks luua tooteid ja tarkvara, mis võib kindlalt kasuks minna. Viimane loeng oli minu arvates üks kõige lõbusamaid loenguid terves seerias. Peaesineja Oliver Kadak oli väga humoorikas ning rääkis paljudest naljakatest olukordades, mis on tal ette tulnud seoses tööga. Kaasesineja Oleg Bogdanov oli vaiksem ja lasi Oliveril rohkem esineda, Oleg on ise väga töökas inimene olnud. Aastal 1974 oli ta loonud esimese koodi jupi, elujooksul on ta töödanud mitmes firmas, samuti on ta töödanud kui vabakutselise programmeerijana.

Kokkuvõtteks olid need loengud väga kasulikud ja nendest sai palju uut informatsiooni ning sai lähemalt näha mida teatud IT-ala endast kujutab. Üllatavalt paljud esinejad olid toreda suhtumisega ja humoorikad ning omasid palju kogemust, millest oli meeldiv ja naljakas kuulata. Loengute seeria paneb kindalt mõtlema tuleviku töö üle, mis tundub huvitav, millega seostad ennast ja oma omadusi kõige rohkem.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [9]

Selleks, et kordussooritust teha on vaja kokkuleppida õppejõuga.

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav. [10] Korduseksami ja -arvestuse puhul registreeritakse ÕISis. [11] Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [12]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [13] Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. [14]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [15]

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [16] EIKs toimub täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe ja eksternõpe. Täiskoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%. Osakoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 50%, kuid vähem kui 75%. Eksternõpe on tasemeõppe liik, mille korral õppur (ekstern) ei oma üliõpilase staatust ja ei pea täitma koormusnõuet (täis- või osakoormus), kuid mis võimaldab õppuril sooritada eksameid ja arvestusi ning jõuda diplomini. [17] Ehk kuiõpilane on täitnud ettenähtud õppe mahu, siis ei pea uuesti sooritama tegemata valikaineid.

Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[18]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 21 EAP

Y = 20 EAP

Vastus

Aasta vajalik EAP hulk on 54 EAP.

Iga puuduv EAP on 50€.[19]

((27-21)*2 + (27-20))*50 = 950€

Esitatav arve on 950€.