User:Lpirso

From ICO wiki
Revision as of 18:16, 21 October 2015 by Lpirso (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Laura Pirso
Esitamise kuupäev: 21.oktoober 2015


Essee

Esimesed kaheksa nädalat EIK esimesest kursusest toimusid meil iga neljapäev esimese tunni ajal erialatutvustuse loengud, kus käisid erinevad IT-ga tegelevad inimesed loenguid andmas. Paljud neist olid it kolledži vilistlased. Kert Suvi tegi oma etteaste alguses nalja, et miks meie loeng öösel toimub, tõepoolest, ka mina pidin paar loengut internetist järgi vaatama, sest mõni hommik oli uni. Loengud ja inimesed olid kõik erinevad, kuid kõik olid äärmiselt huvitavad, ainuke loeng, milles oli raske keskenduda, oli Taavi Tuisu loeng, ta polnud ette valmistanud slaide ning kuigi tema jutt oli väga huvitav, oli sellele hääle monotoonsuse tõttu raske keskenduda.

Kõige esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Marje Meenov, Juri Tretjakov ja Andres Septer õppekorraldusest ja sisekorrast, õppetöö välisest tegevusest, robootikaringist ja muudest koolivälistest teemadest. Jäin väga rahule just õppekorralduse tutvustamisega. Ehk oskas Inga Vau sellest lihtsalt väga selgelt rääkida või siis ongi EIK-s asjad väga hästi korraldatud. Olen õppinud aasta ttü-s ning nagu Elar Lang ütles aine kolmandas loengus, siis seal on kogu õppekorralduse teema paras tuumafüüsika.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman peale oma haridustee põhiliselt juhtimisest. Tema haridustee juures oli kõige üllatavam see, et ta suutis pere ja lapse kõrvalt nii töötada kui õppida. Üks väga oluline asi, mida ta mainis oli see, et selleks, et hoida ennast kaine mõistuse juures, on vaja ka tegeleda millegi vabastavaga. Tema oli jooksnud maratone. Ta ütles ka, et on valmis vaidlema inimestega, kes ütlevad, et mehi on parem juhtida, kui naisi. Juhtimise kohta mul kogemus puudub, kuid oma väikese töökogemuse põhjal saan öelda, et mehed on kindlasti paremad töökaaslased, kasvõi juba sellepärast, et nendega on palju lihtsam suhelda, mis nagu Tiina Seeman rõhutas on projektide läbiviimisel oluline punkt. Paljud projektid pidid läbi kukkuma just halva infovahetuse tõttu.

Kolmandas loengus oli kohal Elar Lang, kes töötab Penetration Testerina. Tema ja ka Tiina Seeman olid heaks näiteks, et haridustee ei pea olema selline, et kohe peale gümnaasiumit ülikooli. Elar Lang oli töötanud peale polütehnikumi lõpetamist ja iseseisvalt programmeerimise õppimist kuus aastat arendajana, enne kui ta “segastel asjaoludel” EIK-sse sattus. Tiina Seeman ütles, et teine ja kolmas kursus saavad rasked olema. Lang jällegi väitis oma loengus, et ei tohi mõelda, et raskeks läheb, peab mõtlema, et “olen valmis pingutama”. Ta rõhutas ka mitu korda, kui oluline on eesmärkide seadmine ja nende täitmine, tuleb keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Ka tema nagu Tiina Seemangi rõhutas, et on oluline osata suhelda ning olla hea partner. Samuti peab olema kogu aeg valmis end täiendama.

Neljandas loengus esines Taavi Tuisk, kes rääkis pisut monotoonselt, kuid väga huvitavalt, kes on süsteemihaldurid ning millega nad tegelevad. Sain teada, et süsteemihaldur peab olema äärmiselt kõrge stressitaluvusega kuna ülesanded on keerukad. Süsteemihaldur peab olema leidlik. Kuigi Taavi Tuisk mainis, et ajaga läheb töö kergemaks ja rutiinsemaks, jäi mulle siiski mulje, et minu enda jaoks oleks süsteemihalduri töö liiga stressirohke töö.

Viiendas loengus rääkis Kert Suvi testimisest ning selle alaga seotud probleemidest. Näiteks testivat ülejäänud maailm 25 protsenti kõigist programmidest, kui Eestis testitavat vaid maksimum 15 protsenti. See olevat tingitud eelkõige sellest, et testijaid on vähe. Samuti pidi testimine olema vägagi kulukas tegevus, mis ei pruugi ennast ära tasuda. Tihti võib juhtuda, et isegi, kui programm või toode jääb testimata, ei juhtu sellest midagi – kõik töötab nii nagu vaja. Veel olevat testijatel väike palk, kõige madalatasemelisem testija pidi saama kätte neto 800 eurot, mis on väiksem kui mõne ettekandja palk. Kõige tipuks pole ka sellel alal korralikku haridust, EIK-s on mõned ained, kuid õige eriala puudub. Kert Suvi nagu ka Elar Lang, mainis Kristiina Hakki, kui suurepärast õppejõudu, kes annab võimalusi alati, kui vaid endal tahet on.

Kuuendas loengus tuli Targo Tennisberg kohale võlurikostüümiga ning rääkis sissejuhatusena alkeemikutest ja võrdles neid IT-spetsialistidega. Ka tema nagu Tiina Seemangi rääkis IT-alaste projektide ebaõnnestumisest ning tõi põhjustena välja halva ajaplaneerimise ning meeskonnatöö puuduse. Samuti prognoosis ta, et tulevikus muutub IT tarbeaineks ning selleks, et sellel alal läbi lüüa tasub olla spetsialist. Veel soovitas ta proovida võimalikult palju erinevaid asju, nii on suurem tõenäosus läbi lüüa. Seda oli näha ka Elar Langi ja Tiina Seemani karjääriteest, mõlemad olid tõesti teinud palju erinevaid töid ning projekte, kuigi lõpetasid kooli vaid mõned aastad tagasi.

Seitsmendas loengus rääkis Tanel Unt oma IT-ettevõtte loomisest, tema enda ettevõtte Navirec näitel. Ka tema puhul oli häiriv slaidide puudumine, kui õnneks erinevalt Taavi Tuisust, oli tal kõlav hääl ning ta rääkis üsna ilmekalt. Ka tema oli töötanud paljudes erinevates ettevõtetes enne oma firma loomist. Tema loengust jäi meelde see, et oma ettevõtte loomine pole sugugi kerge ja lihtne ülesanne, vahepeal peab ka püksirihma pingutama ning alati tuleb ette ebaõnnestuvaid projekte, enamasti vaid üks kümnest start-upist on edukas.

Kaheksandas loengus olid kõige huvitavamad inimesed – Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oleg olevat kirjutanud oma esimese koodiriba 1974 aastal, mis juhuslikult oli sama aasta, millal Oliver Kadak sündis. Oleg Bogdanov on IT-alaselt nagu nad naljatasid justkui dinosaurus, kes on peale kõige muu töötanud väga erinevatel kohtadel. Oleg rõhutas, et selleks, et oleks huvitav, tuleks leida töö IT äärealadelt ehk midagi, mis on reaalse eluga seotud, mitte lihtsalt puhas koodikirjutamine vaid tema oli kaua töötanud merel laevaprogrammeerijana. Praegu töötab ta analüütikuna. Oliver Kadak rääkis loengu alguses mitmest näitest, kuidas andmeanalüüs võib kasulik olla, eriti jäi meelde näide, kus ta rääkis oma vanaisa ravimitest ja sellest, kuidas ravimitega andmeanalüüsi tehakse.

Erialatutvustuse loengud olid kõik väga inspireerivad ja kohati ka julgustavad, et IT ei ole mingi tuumafüüsika, et peaaegu kõike saab saavutada uskudes ja pingutades. On vaja vaid korralikku tahet ning eesmärke ja nende püstitamist. Need loengus tasusid ennast kindlasti ära.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [1] Kordussooritusele tuleb registreeruda õisis. [2] Kui oled tasuta õppekohal, siis on kordussooritus tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

Küsimus 2

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [4] Ei pea valikainet lõpetamiseks sooritama, peab sooritama piisavas mahus valikaineid. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [5] Kui valikaineid on deklareeritud üle mahu, siis tuleb üle mahu olevate EAP-de eest tasuda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava tuleb täita 45 EAP-d aastas. 19 + 25 = 43 Kui aasta jooksul on sooritatud 43 EAP-d, siis tuleb hüvitada õppekulud 2 EAP ulatuses, ehk 100 eurot.

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6.