User:Ptiganik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Tiganik,

toetudes Kristjan Karmo näidis-wikilehele

Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2015

Essee

Esimeses loengus räägiti edukast projektijuhtimisest. Enne ainet kujutasin tõsimeeli ette, et projektijuht on mingi bürokraatlik lüli arendaja ja kliendi vahel, keda ilmtingimata alati vaja ei ole. Peale loengut on mu maailmapilt jälle rikkam ning ilmselt, kui mõne projektijuhi staatust kandva inimesega kokku puutun, oskan tema panust hinnata. Tiina mainis enda ettekandes korduvalt inimsuhtluse väga olulist poolt nii meeskonna sees kui erinevate osapoolte vahel. Seda mantrat korrati kõikdies järgnevates loengutes, kus see vähegi teemasse puutus. Selles mõttes oli hea, et esimene loeng kirjeldas just seda, kuidas reaalselt suuremates ettevõtetes tarkvaraarendus tavaliselt korraldatud on. Kui kunagi peaksin ise mingit moodi projekti juhtimisega seotud olema, siis Tiina näpunäited selle edukaks saavutamiseks on ajatud ja võivad kasuks tulla. Teises loengus rääkis Elar, kuidas temal see õppimine siiani nii hästi ikkagi õnnestunud on. Kuna see teema ei olnud just küll kõige erialasem ja teistega selles mõttes kokku ei sobinud, siis äkki oleks võinud see just esimene olla. Ilmselt värsketel keskkoolist tulnud tudengitel oli sellest enne punase joone päeva palju abi. Ise, olles eelnevalt juba paar korda ülikooli edukalt lõpetanud, tundsin äratundmisrõõmu Elari poolt pakutud meetoditest, kuidas soovitud õpitulemused saavutada: ka ise ehitasin selle semestri alguses endale juba valmis plaani, kuidas ma erinevatel semestritel hakkan õppekavaga maadlema. Minu eesmärgiks ei ole küll cum laude iseenesest, kuid kindlasti võtan täie tõsidusega endale huvi pakkuvaid erialaseid aineid. Muus osas ole pigem eesmärgiks võtnud leida optimaalse pingutuse tase, et aine omandada ja hea hinne saada. Usun ja loodan, et lõpetamine ise võib tööandjale siiski olla piisav märk sellest, et suudan alustatut lõpule viia. Kolmandas loengus andis Taavi ülevaate selles, kes on süsteemiadministraator. Täiesti huvitav on see, et enne õppima tulekut ei olnud mul pea aimugi, et sellised tegelased olemas on. Ilmselt minu tööandja juures teevad nad siis head tööd. Ka Taavo loeng sobis hästi esimeste loengute hulka, kuna järgnevatel loengutel (peamiselt oma ettevõtte näites), tuli välja, kui oluline see pool on ettevõtetes, mis oma klientidele oma masinate pealt mingit teenust pakuvad. See oli pakutud leongutest ainukene, kus puudutati veidi informatsiooni haldamise eetilist poolt. Täpsemalt toonitati seda, et kliendi andmed on püha ja nendes sobramas käia ei tohi. Noh, see ei puuduta küll ainult süsteemiadministraatoreid vaid ka kõiki teisi, kellel mingi ligipääs võõrastele andmetele. See on tegelikutl teema, mida oleks võinud ilmselt isegi veidi pikemalt käsitleda. Või on meil edaspidi ka vastavaid aineid tulemas (turvalisus jne) , ei tea. Neljandas loengus rääkis Kert tarkvara testimisest ja selle kvaliteedi tagamisest. Ma pean nüüd ennast juba mitmendat korda kordama, aga ausaltöeldes olen siiani ka seda rolli alahinnanud. Jah, tean, et testimine on oluline, aga kuna minu praeguses ettevõttes sellega just väga palju pole tegeletud, siis ma ei kujutanud ette, et saab paremini. See on muidugi huvitav, sest osa meie ettevõtte poolt arendatavast tarkvarast tegeleb klientide laenutaotluste läbivaatamisega ja neile vahel lka automaatselt laenu andmisega. Ehk et need põhjused, miks testitakse ja mida Kert oma loengus välja tõi, peaksid meie ettevõttes vägagi teemakohased olema: kui programm ei tööta korralikult, pettuvad kliendid meie kvaliteedis; ei saa laenu, kuigi peaksid; saavad laenu, kuigi ei peaks (ja seejärel ei maksa tagasi, suur kulu ettevõttele); hilisem vigade parandamine võtab aega ja kulud kuhjuvad veel jne. Hea on muidugi see, et seda süsteemi saab jooksvalt parandada. Ilmselt selle peale on ka osaliselt välja mindud. Viiendas loengus rääkis Targo, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Kuna seda loengut on raske ühe lausega kokku võtta, siis julgen kokku võtta, et selles maailmas ellu jäämine on keeruline (smiley). Tegelikult räägiti siin jälle ühe asjana pikalt sellest, kuidas projektide ja igapäevase töövooga hakkama saada ning miks suuremad projektid kipuvad halvasti minema. Palju ühist oli selles osas esimese Tiina loenguga. Kaks järgnevat osa, kus Andres rääkis IT seosest meie ja ühiskonnaga olid aga unikaalsemad ja mminu enda jaoks palju huvitavamad: kuidas IT äri tavaliselt toimib ja kuidas ta võiks toimida, et palju raha teha. Eraldi veel see, et kuidas arengud meie õpitavas valdkonnas tulevikku mõjutavad. Tagantjärgi targutates soovitaksin, kui võimalik, keskenduda selles loengus just sellele vallale. Kuuendas loengus andis Tanel ülevaate enda seiklustest ettevõtlusmaastikul. Nagu paljudki eeskõnelejad, alustas ka tema enda tegevust IT-valdkonnas kuskil varajases nooruses ammustel aegadel, tehes asju, mida tänapäeval ei tehta. Ta andis kiire ülevaate enda tegemistest Navirecile eelnevatest ettevõtmistest ning siis keskendus sellele ühele edukale pikemalt. Jällegi sai kord mainitud, et lisaks heale erialasele oskusele, peab projekti, või siis antud juhul ettevõtte, edukaks toimimiseks olema eelkõige meeskond, kes omavahel hästi kokku sobib. Kuna olen eelnevalt õppinud TTÜ majandusteaduskonnas, siis veidi omasin juba eelnevalt ettevõtlusest ettekujutust. Üks huvitav detail, mis tollest ajast meelde tuli oli õppejõu soovitus, et ärge mingil tingimusel alustage ettevõtet kahekesi. Tehke üksi, kolme- või enamakesi, aga ärge jumala eest seda kahekesi tehke. Naljakas oli kuulda, et Tanel tõi välja just selle, et kuigi kõik kolm omanikku on kordamööda omavahel tülis olnud, siis kolmas osapoolt on alati kaks riiukukke lahutanud ja seetõttu ehk ettevõtte lagunemisest päästnud. Selles loengus oli palju viiteid ka rauale ja süsadminnimisele. Viimases seitsmendas loengus tegi osav müügimees Oliver ägedate piltidega matemaatikat ja statistikat seksikamaks. Modelleerimine on ka see valdkond, milles ise hetkel tegev olen ja seetõttu oli väga äge tema sellist isuäratavat sissejuhatavat loengut kuulata. Loodetavasti on sellest motivatsiooni tõstmisel kasu tudengitele, kes siiani matemaatikast ja statistikas midagi ei arvanud. Tean ise ja soovitan ka teistele tudengitele, nendest teadmistest on kindlasti kasu ning inimesed, kes valdavad tööd suurte andmemahtudega ja nende alusel prognooside tegemisega on tõepoolest väga paljudes ettevõtetes üha suuremas hinnas. Üks motivatsioon, miks ma sellel sügisel õppima tulin, oligi seotud sellega, et soovin oma praeguseid andmeanalüüsi oskuseid uuele tasemele viia.

Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt.

Notes

Kokkuvõtteks soovin mainida, et aine täitis minu hinnangul igati oma eesmärki. Kui alguses, tutuvudes selle sooritamiseks vajalike tegevustega ehk peamiselt 8 loengu kuulamisega, tekkis isegi kerge vastumeelsus (nii väheste punktide eest nii palju tööd!), siis mida loeng edasi, seda tänulikum ma ainele olin. Kõik loengute teemad olid asja ette, õppisin oma erialast palju uut ning ka valitud lektorite kohta pole midagi halba öelda. Loenguid praktikas tegutsevate inimestega võiks vaata et isegi rohkem olla. kuidas tunduks aine "Erialatutvustus 2"?

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Mis halvasti, see uuesti. Õnneks lubab õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12. mul arvestuse või eksami teha ühe aine deklaratsiooni raames kuni kolmel korral ning selleks on mul 5.2.13. alusel aega semester pluss paar nädalat järgmise semestri punase joone päevani. Õppekorralduse punktile 5.4.2. vastavalt sisalduvad kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Järelvastamisele tuleb mul võrreldes esimese katsega ennast ÕISis registreerida ja teha tuleb seda 2 päeva enne järelarvestust (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.)

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7. on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui kahe kordussooritusega hakkama ei saa, tuleb aine uuesti deklareerida ja selle eest maksta ka siis, kui oled tasuta kohal.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 6.1.2. võib esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna kolmel juhul:

- Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;

- Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;

- Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Õppekorralduse eeskiri 6.1.2: Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt. Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 6.1.5. on üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

- keskmise, raske või sügava puudega isikuga;

- alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;

- akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Tundub, et mul ei olnud esimese õppeaasta jooksul töö kõrvalt piisavalt aega kooliga tegeleda. Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.4.8 on mul kohustus õppekulud osaliselt hüvitada, kui semestris ei suuda ma reaalselt ära teha 27 EAP (õppeaasta 2015/2016) . Kuna neid punkte loetakse kumulatiivselt ehk terve õppekava täitmise ulatuses, pean õppeaasta lõpus hüvitama nii esimese kui ka teise semestri puudu jäänud osa: (27-23)+(27-24)=7 EAP väärtuses tegemata aineid. Kuna ühe osaliselt tegemata ainepunkti hinnaks on 50 eurot , esitatakse mulle arve suuruses 7*50=350 eurot.

Kuna ma ei suutnud esimesel semestril 27 EAPd ära teha, siis ilmselt olin saanud kevadsemestri alguses ka arve 4*50=200 eurole.