User:Gpalamar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13
Kood: ******41
Esitamise kuupäev: xx. november 2015

Essee

Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse" aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.

Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.

Esimesel loengul käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda.

Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. "Zave Media" CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.

Järgmine esineja Elar Lang rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.

Taavi Tuisk oma loengus rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.

Järgnes Kert Suvi loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.

Targo Tennisbergi loengult saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.

Tanel Unt pidas ka väga hariva loengu, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.

Viimase loengu pidasid kahekesti Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.

Üks "populaarne väide", mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...

Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• ...
• ...
• ...

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

• ...