User:Jgretsan

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Julia Gretšanaja

Esitamise kuupäev: 07. november 2015

Essee

Esimene loeng oli sissejuhatus kooliellu. Räägiti õppekorraldusest, meie kohustusest ja võimalustest. Sain teada, et esmakursuslased saavad ka stipendiumile kandideerida. Loeng juhatas ka kursuse sisse, räägiti aine eesmärkidest ja sellest, mida on vaja teha aine edukaks läbimiseks. Loeng oli huvitav ja vajalik.

Teise loengu külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes rääkis IT projektide juhtimisest. Loengu esimeses osas andis ta ülevaate oma haridusteest ja töökogemusest. Huvitav oli see, et temale on IT alane haridus juba teine kõrgharidus, tema esimene kõrgharidus on haldusjuhtimine. Oli tore teada saada, et mina ei ole ainukene inimene, kes arvas, et 22-aastaselt on juba hilja, et alustada programmeerimise õppimist. Minu jaoks oli oluline kuulda, et inimene saab edukalt hakkama IT valdkonnas isegi siis kui tema ei hakanud programmerimist õppima kohe pärast kooli lõpetamist. Loengu teises osas rääkis Tiina projektijuhtimisest ja millega konkreetselt tegeleb projektijuht. Tiina rõhutas, et peaks toimuma koostöö programmeerijate ja projektijuhtide vahel. Struktuurne vestlus aitas aru saada sellest, kui palju tööd ja kui paljude inimeste koostööd peab koordineerima projektijuht. Vaatamata sellele, et paljud inimesed suhtuvad projektijuhtidesse eelarvamusega, on ilma nende panuseta üpris raske projekti edukalt lõpule viia.

Kolmanda loengu külalisesinejaks ja läbivijaks oli Ellar Lang. Elar lõpetas IT Kolledži cum laude IT süsteemide arenduse õppekaval ning TTÜ cum laude informaatika õppekaval. Elar tuli meile, esmakursuslastele, rääkima õppimisest oma isiklike kogemuste põhjal. Vaatamata sellele, et mul juba üks kõrgharidus käes ja ma võin ette kujutada, mis mind IT kolledzisse õppima asudes ees ootab, loeng jättis hea mulje ja avaldas väga motiveerivat mõju. Elar jagas meiega oma õppimise strateegiat: tuleb koostada endale plaan ja sellest kinni pidada, oluline on tugev distsipliin.

Neljanda loengu teema oli „Millega tegeleb süsteemihaldur” ja selle viis läbi Taavi Tuisk . Tema rääkis, millised omadused on olulised süsteemi administraatorile: nt kõrge stressitaluvus, leidlikus, hea suhtlemisoskus. Ta rääkis ka administraatori töös toiminud muutustest . Peamine, millele ta tähelepanu juhtis, oli see, et varem oli süsteemihaldur toime tulnud ilma programeerimisoskuseta, kuid nüüd oleks see juba hoopis raske. Pean tõdema , et minu jaoks oli loegu parim osa oli siis, kui tegi meie õppejõud loengu lühikese kokkuvõtte ning andis konkreetseid soovitusi töötamiseks - ära topi oma nina teiste asjadesse, dokumentatsioon on alati vältimatu, käsitsi saab tööd teha ainult väikestes ettevõtetes.

Viies loeng oli üks paremini esitatutest. Eriti meeldis esitluse struktuuri loogiline ülesehitus. Kert Suvi rääkis sellest, et milleks on vaja tarkvara testida ja mis võib juhtuda kui seda ei tehta . Tõepoolest võib juhtuda nii, et ettevõte toimib täiesti edukalt ka ilma testijateta, kuid ei ole välitatud, et üks juhus, üks teostamata testimise põhjustab tohutuid kahjusid. Sellele vaatamata eraldavad ettevõtted testimistele väga vähe vahendeid. Ta rääkis ka testijatest, nende arenemise võimalustest, sellest,miks neid nii vähe on ja milline arvamus on inimestel testijate kohta kujunenud. Paljud arvavad, et see on igav ja madalalt tasustatud töö, kuid Kert suutis tõestada, et tegelikult ei vasta see tõele ja testijatel on erinevaid võimalusi arenemiseks ja et spetsialistidele makstakse head palka. Kokkuvõtteks ütlen, et Kert suutis oma loenguga avada testimise kõiki aspekte ja äratada huvi selle ala vastu.

Järgmine loeng, arvult kuues, osutus ettekande osas isiklikult minu jaoks ideaalseks, kuid presentatsioon jäi kahjuks mõnevõrra nõrgemaks. Targo Tennisberg püüdis rääkida kõigest natuke. Nagu mitmed eelnevad oraatorid, rääkis ka tema suhtlemise vajadusest ja sellest, et suurem osa projekte kukub läbi just nigela kommunikatsiooni, mitte aga tehniliste põhjuste tõttu. Edu võti peitub nimelt oskuses probleeme ette näha, ootamatusteks valmisolekus ja efektiivses suhtlemises. Viktoriini näite abil tõestas lektor, kuidas tekivad vead projekti puudutavatesse arvutustesse. Targo pidas emotsionaalse, läbimõeldud loengu.

Seitsmenda loengu teema pakkus mulle erilist huvi. Tanel Unt oli loonud koos oma sõpradega firma, selletõttu oli eriti huvitav kuulda tema kogemustest. Tema rääkis, et hea juht peab olema nii psühholoog, müüja ja loomulikult ka programmeerija. Ettevõtte edukuse tagamiseks on vajalik ka hea meeskond, kellega sind seob midagi enamat kui ainult töö. Oma ettevõte – see on suur vastutus, kuid samas ka võimalus langetada iseseisvalt otsuseid ja valida, millega tegeled. Tanel soovitas laiendada suunda ja mitte jääda pidama mingi ühe teema juurde. Loeng oli väga informatiivne ja sisaldas palju huvitavaid näiteid.

Viimase loengu teema „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” ei olnud minu jaoks uudne, olen selle teemaga kokkupuutunud. Kuid see ei tähenda, et see loeng ei oleks mulle huvi pakkunud. Mul õnnestus leida enda jaoks uut informatsiooni, sest lektorid tõid väga erinevaid näiteid. Andmete analüüs on väga võimas vahend, selle abil võib välja arvutada ja ette valmistuda mistahes sündmuseks. Seega, kui soovid, et su ettevõte tippu jõuaks, palka tööle analüütik.

Kokkuvõteks võin öelda, et loengud olid väga mitmekülgsed ja sisukad. Ja kuigi alguses ma suhtlesin sellese ainesse äärmislelt skeptiliselt ja arvasin, et aine on igav, midagi uut ei paku ning midagi uut ma teada ei saa. Tegelikult on see väga kasulikuks osutunud. Sellist infot, mida ma loengutes sain, kusagilt mujalt oleks raske saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist . Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € .

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb täita ÕIS-is VÕTA taotlus, kus kirjeldad enda eelnevat tööd ja kogemust ning lisad seda tõendavad dokumendid. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Taotluse tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne 6

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Pean koguma: 27*2=54 EAPd
Minu tulemus: 27+25=52 EAPd
Puudub: 54-52=2 EAPd
Esitatav arve: 2*50 = 100 eurot