User:Kairkall

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kairi Kallas

Rühm: DK-13

Kood: ******54

Esitamise kuupäev: 7. november 2015

Essee

Siin valmib Erialatutvustuse vikileht....

Esimesest loengust Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli pärisloeng päris pidulik sündmus, kui aktuse eest ja kõnet pidas prorektor.

Esimeses loengus võtsid sõna Inga Vau, Merele Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Sisukas ja pidulikum infotund, kus pooleteist tunniga anti väga hea ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates õppekorralduslikest küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.

Kolmandast loengust

Neljandast loengust

Viiendast loengust

Targo Tennisbergi efektne loeng ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära.

Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.

Viimases loengus rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Kahjuks ei võtnud Oleg eriti palju sõna, oleks tahtnud kuulda rohkem ka tema kogemustest , kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest.

Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?

Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas.

Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist . Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva .

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis . Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni . Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga .

Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu .

Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega .

Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes , välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks .

Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .

Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.