FreeBSD sissejuhatus

Ülevaade

FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.

FreeBSD ajalugu

FreeBSD projekt sai alguse 1993 aasta alguses tollese 386BSD paranduste komplektina. Kuna paranduste hulk kasvas iga päevaga ja lõpuks oli jõudnud nii kaugele, et tundus lihtsam juba tuua välja niiöelda 'puhastustõmmis'. Kuna 386BSD projekti ja operatsioonisüsteemi looja Bill Jolitz ootamatult otsustas projekti toetamise lõpetada, siis istusid kokku kolm meest - Nate Williams, Rod Grimes ja Jordan Hubbard - ning otsustasid projektile uue elu sisse puhuda, muutes operatsioonisüsteemi nime FreeBSD'ks. Võeti ühendust Walnut Creek CDROM'iga, lootuses parandada FreeBSD levimiskanaleid, kuid firma läks lausa nii kaugele, et andis projektile masina, millega töötada ja samuti kiire internetiühenduse.

Esimene CDROM versioon oli FreeBSD'st 1.0, mis lasti välja 1993. aasta detsembris. Kuna seda saatis suur edu, siis FreeBSD 1.1 lasti välja juba järgmise aasta märtsis. 1994. aastal ilmusid silmapiirile ka tormipilved seoses Net/2 koodiga, mida FreeBSD sellel ajal kasutas, ning neile anti aega juuli lõpuni, et lõpetada Net/2 põhise toote levitamine. Siis võttis FreeBSD projekt ette raske töö uuestileiutamisest ja täiesti toorest 4.4BSD-Lite koodist. Kuid Lite kood oli mittetäielik, sest sealt olid eemaldatud suur osa koodi reaalse laadiva süsteemi loomiseks.

Peale seda hakkas FreeBSD'l minema taas ülesmäge, 1994. aasta novembris lasti välja FreeBSD 2.0, mis oli küll toores, aga kujunes vägagi edukaks, ning 1995. aasta juulis järgnes talle robustsem ja lihtsamini paigaldatav FreeBSD 2.0.5. 1996. aasta augustis lasti välja FreeBSD versioon 2.1.5 ja see oli ISP'de ja kommertsringkondade hulgas nii populaarne, et otsustati välja lasta veel üks väljaanne harust 2.1-STABLE. 1997. aasta augustis lasti välja FreeBSD 2.1.7.1 ja see väljaanne märkis ka haru 2.1-STABLE arenduse lõppu. 1996. aasta novembris eraldati FreeBSD haru 2.2 peamisest arendusharust ning nimetati ümber RELENG_2_2. 1999. aasta jaanuaris lahknes kood uuesti harudeni 4.0-CURRENT ja 3.X-STABLE.

Hetkel on pikaajalised arendusprojektid teoksil harus 6.X-CURRENT (tüviosas) ja väljavõtted harust 6.X on pidevalt saadaval CDROMil.

Praegune FreeBSD väljalase on 4.4BSD-Lite lähtekoodil põhinev süsteem

FreeBSD eesmärgid

FreeBSD projekti põhieesmärgiks on pakkuda tarvara, mida saab kasutada ükskõik millisel eesmärgil ilma lisatingimusteta. Sellesse projekti on investeeritud palju aega ja tööd, ning muidugi ei ütleks keegi arendajatest ära rahalisest tasust, kuid seda ei nõuta, seega FreeBSD on just nagu nimi ütleb - tasuta. Peamine ülesanne on pakkuda operatsioonisüsteemi kõigile soovijatele, ükskõik millisel eesmärgil seda kasutatakse, et FreeBSD leiaks kõige laiemat võimalikku rakendust maailmas ning oleks justkui näidiseks teistele, et ka tasuta programmid ja operatsioonisüsteemid on olemas, et nad ei ole poolikud, et neid ei arendata edasi või et neist peaks kaarega mööda kõndima.

FreeBSD võimalused

• Tõrjuv mitmetegumlisus - ressursside ühtlane ja aus jagamine kasutajate ja rakenduste vahel ka siis, kui on suuremad koormused arvutil.
• Mitmekasutaja vahendid - see tähendab seda, et välisseadmeid, näiteks printereid, jagatakse kõikide võrgus olevate kasutajate vahel õigesti ja ühtselt ning süsteemi kriitilisi ressursse saab kaitsta kasutajate piirangutega.
• Tugev TCP/IP võrgundus - FreeBSD suudab võrgus töötada ka teiste süsteemide ja firmade serverina, tagades vastavalt vajadusele hädavajalikke teenuseid (e-mail, kaugligipääs), või on võimeline pakkuma internetiteenuseid (www, FTP, jne).
• Mälukaitse - tagab, et protsessid ja kasutajad üksteist ei segaks. Seega, kui juhtub et üks programm jookseb kokku, siis see ei sega teiste programmide kasutamist.
• X aknasüsteem - võimaldab kõigil, kellel on olemas VGA kaart ja monitor, kasutada graafilist kasutajaliidest.
• Binaarne ühilduvus - võimaldab jooksutada paljusid programme, mis on kompileeritud näiteks Linux, NetBSD, jne. jaoks.
• Tuhanded kasutusvalmis programmid - potsude ja pakkide kollektsioonis on paljud programmid olemas, ei pea otsima internetist vaid see tuleb standardina kaasa!
• Saalitav virtuaalmälu - võimaldab jooksutada ka suure mäluvajadusega programme samal ajal säilitades süsteemi võime suhelda ka teiste kasutajatega.
• SMP tugi - mitme protsessoriga masinatele.
• Täielik komplekt arendusvahendeid - portsude ja pakkide kollektsioonis koheselt kaasas C, C++, Perl ja Fortrani programmid, mis on abiks süvendatud uurimis- ja arendustöös.
• Lähtekoodi kättesaadavus - annab parima kontrolli oma süsteemi üle.