User:Eormisso

Erialatutvustus

Autor: Eve Ormisson

Esitatud:

Essee

Mitmeid kordi rõhutati, et kui töö on hästi tehtud, ei paista see välja.

Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Loeng oli ülsine sissejuhatus sellesse, mis koolis juhtuma hakkab ja kuidas õppetöö toimub. Mulle meeldis, et see oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusaegade paanikat. Saime ka adekvaatse ülevaate kõeall oleva loengu ülesehitusest ja õppeaine läbimise eeldustest.

Lemmik oli kvaliteedijuhi tõdemus - “õppimine on it-Kolledižis endiselt tudengite asi.” Keegi oli katsunud vist tagasisideküsitluses kurta, et õppejõud ei hooli piisavalt, et “õppimine on endiselt tudengi asi”. Vahva.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt ehk "introvert, kes on sundinud end esinema".[1]

Ja esineda oskas ta suurepäraselt. Loeng oli äärmiselt inspireeriv, leidsin sealt hulgaliselt häid mõtteid ja tagaksin sellest ebapropotsionaalselt pikalt kirjutada - katun end viisakuse piires tagasi hoida. Kooli mõte on õpetada mõtlemist – või vähemalt peaks olema. Ilus seisukoht, nõustun täielikult.

If there is a reason why, every how becomes possible. Kuni on põnev on kõik võimalik. Võta ülikoolist seda, msi võimalik. Võta ISE – keegi ei tule seda otseselt sulle andma. Meenub ühe punkarist koolivenna (aastatetagune) kõne sellest, kuidas keskkool on nagu läbikäiguhoov – igaüks vaatab, kuidas teeb. Ära keskendu aine sildile, mõtle, mis selle taga on, mida sellega tegelikult õpetada tahetakse. Andres Kütt rääkis väga huvitavalt tarkvara arhitekti tööst. Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukus on kallis, seda peab targalt ja võimalikult suure hulga tuluga tagasi saama. Arhitekt peab ka ärilistele otsustele keerukuse mõõdu külge panema. Ahitekt ei loo väärtust – õigemini loob väärtust ainult kontekstis. Töötab programeerijate tiimiga, annab neile powerit ja paneb tükke kokku. Tarkavara arhitektuuriga kaasneb paratamatult ka riistvara arhitektuur, organisatsiooni arhitektuur. Kui küsida mingi asja kohta seitse korda “miks?” jõuab kas nonsensi või tuumküsimuseni. Tüüpiliselt kasvab organisatsiooni keerukus üle pea, selleks ongi vaja arhitekti. Enne, kui keerukus üle pea kasvab, sest siis on juba hilja – sealt ei saa enam tagas tulla, sest keegi ei saa enam aru. Arhitekt hoiabki organisatsiooni piire ületamast, aga enamasti kutsutakse ta alles siis, kui juba hilja. Seega näebki kogenud arhitekt ainult ebaõnnestunud projekte. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, ei paista see välja. KOMMUNIKATSIOON – kõige alus. Suhtekorraldus. “Hobuse liigutamsine tema saba alla puhumise teel”, otsene kontakt subjektiga puudub. Kommunikatiooni akt on kahepoolne, peab oskama end teisele inimesele arusaadavaks teha. Visuaalne väljendus on väga oluline – visual facilitation! Enda kompaktselt, lühidalt ja arusaadavalt väljendamine on omaette oskus ja panus. “Kallis sõber, oleksin kirjutanud lühemalt, aga mul ei olnud aega.”

Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

"Süsadminnimisest" Lembitu Ling

Viited

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt. Loengusalvestus [2]