User:Mmozniko

"Essee"

---

Kuna tuutorite tund kattis enamuse probleemidest ja küsimustest, jäi esimesel loengul silma vaid stipendiumitega seotud informatsioon:

• tulemusstipendiumeid jagatakse kokku 40 - 100 eurot kuus
• erialastipendiumid - 160 eurot kuus
• ettevõttepõhised stipendiumid - 300 eurot kuus

Kui toetused on kätte saadud, võib raha robootikaringis kohe maha "grillida ning chillida."

Teine loeng võttis kokku iga indiviidi sisemise mina. Kas IT on päriselt see, mida tudeng tahab tõesti õppida. Tegemist on ilmselt filosoofilist laadi probleemiga.
Miks just IT, miks just praegu? Kindlasti tekivad sellised küsimused kaugõppijate hulgas, kus vesteldes kursakaaslastega tuleb välja:

• mõned tahavad vaid paberit;
• mõned soovivad paremat palka;
• osa ei tea ise ka, mida tulevikuga peale hakata;
• õpiks lihtsalt midagi juurde;

Kusjuures introvertsemad/vaiksemad tunduvad olevat just targeimad ja asjast huvitatuimad ning neid on kogemusele tuginedes vist vaid 10%.
Näide sellest, et alati on kusagil keegi parem, targem, osavam, siin ei kehti. Kui on huvi, võib saavutada endast lähtuvalt kõike, vastavalt oma eripärale.

Edasine loeng pani mõtlema, et mis tüüpi inimestele on vaja selliseid "pep talke"? Kas need annavad ka midagi? Täpselt sarnane TEDx-ile, kus inimesed tulevad ja kiidavad ennast.
See on kujunemas suhteliselt ühiseks tunnuseks edukatele inimestele - kui ei ole edev ja särtsakas isiksus, siis ettevõtlusesse, juhtimisse asja pole. Teatud omaduste kombinatsioon, mida esineb vähestel.
Ilmselt noorematel on hea teada, et 100 startupist 98 "kõrbeb" ja just nimelt selletõttu, et müük on kehva. See on igal elualal nii, et toota võivad kõik, aga müüa oskavad vähesed ning jalgratast pole mõtet ise leiutada.
Intensiivne eneseotsimine võib viia teatud eduni/tasemeni - iseasi, kui palju on inimesi, kes nii viitsivad.
Kristi Kaljurand on järsku saanud valesti aru - tema suurim kutsumus ei ole mitte testimine vaid projektijuhtimine ning müük. Tehnilised oskused ei võrdu ettevõtlusega.

Järgmiseks pakuti loengut, kus tuletati tudengitele meelde, et viisakus on jätkuvalt voorus ja ka parimad meist kipuvad seda unustama.
Süs.admini töö on oma nähtavuse puudumise tõttu keeruline ning ülemused ei pruugi sellest aru saada.
Rõhutati, et üksi pole 24h töös olevaid süsteeme mõtet hooldada ning eriliselt osutati tähelepanu arendaja ja admini koostööle - hästi loetavad "logid" ning arusaam, et resurss pole lõputu.

Loeng tööturu kohta oli väga otsekohene ning nii ausat sõnavõttu polegi ammu kuulnud - värskendav vaheldus. Tekkis mõte, et järsku sai ikka õige kool valitud.
Isegi kui kool on bürokraatiline üksus, võib loota, et järsku pole seda selle õppejõud ning mõnede huvi kaldub ka tedmiste edastamise suunas.