User:Pstamber

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Peeter Stamberg

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt Peeter Lorents. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist (ÕIS). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht Merle Varendi keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov rääkis e-õppe keskkonnast MOODLE ja sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad, kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli selge ja lühike.

Andres Kütt pidas loengu teemal "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu". Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'ss minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.

Kolmandas loengus rääkisid vilistlased Kritsel ja Marko Kruustük startup firmast Testlio. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi Viidik. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andis Kristel Kruustük ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus ta hetkel on. Igati oli tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult. Väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. Startupide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Oluline, et IT ja äriline pool oleks tasakaalus ().

Pidev arenemine. Mitut asja korraga ei tasu teha. Tasub valida partnereid.

Neljandast loengust sain teada ...

Viiendast loengust sain teada ...

Kuuendast loengust sain teada ...

Seitsmendast loengust sain teada ...

Kaheksandast loengust sain teada ...

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt.

Notes

Kokkuvõtteks ...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Selleks, et...

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Koodi number	Ainepunkte
0	19
1	20
2	21
3	22
4	23
5	24
6	25
7	26
8	27
9	28

Allikas:

Vastus Õliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.

Selle wikilehe loomiseks on kastuatud näitena