User:Btamtik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Betti Tamtik

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Esimesest loengust sain teada ...

Teisest loengust sain ülevaate arhitekti tööst IT valdkonnas. Arhitekti tööks on juhtida keerukust. Et iga ühik funktsionaalsust lisaks väga vähe keerukust, keerukus on kallis. Arhitekt peab olema suuteline ärilistele otsustele külge panema keerukuse mõõtme. Arhitekt peab ette nägema, mis faasis ja millised probleemid tekivad. Tuleb leida programmeerijatega ühine keel, kuulata nende ideid aga samas välja tuua nende ideedes varjatud ohud ja seda nii, et konflikti ei tekiks.

Kolmandast loengust sain ülevaate startupide loomisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Minule see loeng väga meeldis ja kuulasin suure huviga. Sain teada, milline põnev lugu peitub Testlio seljataga. Hea idee puhul tuleb palju vaeva näha ja vajalikest programmidest osa võtta. Lisaks tutvustati, kelle poole Eestis pöörduda, kui mõni hea startupi idee tekib. Tutvustati ka edukamaid Eesti startupe ja nende tegevusi.

Neljandast loengust sain lähemalt tuttavaks "süsadminni" tööga ja seal esinevate varjukülgedega. Olulisemad asjad, mis mulle meelde jäid olid, et "süsadminn" ei peaks tegema ühtegi asja üle kolme korra, sel juhul on mõistlik antud tegevus ära skriptida. Skriptimine võib hoida kõvasti aega kokku. Admin töötulemus on töötav teenus ja kui teenus töötab, on admin ise suhteliselt nähtamatu. Loengus anti palju soovitusi , mida tasuks tööle minnes jälgida. Üks näide oli, et 24 h töötavalt teenusele on vaja vähemalt 3 inimest, üks seda tööd teha on hullumeelne.

Viiendast loengust sain nõuandeid tööturule sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. Soovitati uurida tööd pakkuva firma tausta, et teada saada, mis tegelikult toimub. Tasuks leida keegi seestpoolt või mõni endine töötaja, kellelt reaalset infot saada. Sain teada, et parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Sain ülevaate näiteks avalikus halduses, väikse erafirmas jne töötamise plussidest ja miinustest. Millest põhiliselt jäi meelde, et ei tasu tööle asuda ettevõttesse, kus oleksid ainus, kellest IT pool sõltub, see tähendab 365 päeva tööd. Loengu teises pooles räägiti teemal IT vs ärippool. Suurimaks probleemiks mainiti, et IT pool ei mõista äri spetsiifikat ja vastupidi. Ideaalis võiksid IT ja äripool jagada ühist visiooni ja seeläbi olla üks tervik. Lisaks oli väga huvitav teema välismaale tööle minemisest. Anti soovitusi, mida võiks silmas pidada, nt sealne elatustase, keskmine palk, kliima, kultuur ja kõige tähtsam, mis sinust koju maha jääb. Kui kõiki neid aspekte arvestada, kas minek tasuks ennast ära.

Kuuendast loengust sain teada ...

Seitsmendast loengust sain teada ...

Kaheksandast loengust sain teada ...

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...