User:Tniinepu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Sissejuhatuseks ütleks, et väga huvitavad loengud olid. Meeldis, et sai kuulata IT valdkonnas täiesti seinast-seina esinejaid, kellest nii mõnigi tutvustas asju, millest ma varem väga midagi kuulnud ei olnud.

Esimene loeng oli sissejuhatav ja tutvustav. Sai palju asjalikku informatsiooni, mida oli kõike korraga raske hoomata. Kiirelt loengut uuesti läbi sirvides panin tähele mitmeid asju, mis esimese hooga kõrvust mööda lendasid, kuid nüüd uuesti kuuldes kohe meelde tulid. Tundub, et pea kõik tähtsamad teemad, mille kohta võiks küsimusi tekkida, said käsitletud.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt. Mina isiklikult ei olnud varem kuulnud arhitektidest IT valdkonnas, aga loeng oli väga huvitav ja kaasahaarav. Arhitekti ülesanne on siis lihtsalt öeldes süsteemi "keerukusega" tegeleda, et keerulisus ei kasvaks üle pea. Samuti, et iga lisatud tase "keerukust" annaks võimalikult palju tagasi. Väga huvitav amet, aga tundub, et on vaja üsna suurt kogemust IT alal, et sellega toime tulla. Lähitulevikus ise selle peale ei mõtle, aga sealt edasi on kõik võimalik, nii et ei saa midagi välistada. Andrese jutust jäi veel meelde tema konarlik koolitee ja sealt tuleb õpetuseks võtta, et tuleb kursis olla asjadega koguaeg. Lisaks rääkis ta huvitavalt programmeerimisest ning et tema arust ei ole seda üldse mõttet õpetada, pigem tuleb mõtlema õppida.

Kolmas loeng oli samuti väga huvitav. Esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes olid hiljuti asutanud eduka startupi "Testlio". Loeng algas testimise tutvustamisega. Väga hea oli kuulata, sest Kristel, kes sellest rääkis, oli väga entusiastlik sellel teemal ja tema huvi testimise vastu oli selgelt tajutav. Testimist iseendaga seostada väga ei õnnestunud, mind ennast see väga kaasa ei haaranud, et oh seda tahaks teha. Samas oli ka see minu jaoks üsna hägune ala, millest polnud eriti varem kuulnud. Edasi rääkisid nad aga oma startupist ehk siis "Testliost" ja oma pikast, raskest ja katsumusterohkest seiklusest, et finastseeritud saada. Idee tuli sellest, et Kristel ise testijana nägi probleeme ja puudusi sellel alal ja tahtis luua ise midagi paremat, professionaalsemat. Kogu nende lugu oli huvitav kuulata ja jälgida ning väärikalt tänapäevasele meelelahutusele, leidis see õnneliku lõpu. Kindlasti on lahe tagasi vaadata rasketele hetkedele (tean seda väga hästi, olles ajateenistuse läbinud), aga startupide maailmast mina isiklikult kavatsen võimalikult kaugele hoida. Tundub liiga palju rabelemist, tõmblemist ja stressi. Hetkel endal plaan pigem töötada, et elada, mitte vastupidi.

Neljanda loengu esineja oli süsteemi administraator Lembitu Ling. Kuulasin huviga, sest süsadmin on just see, kelleks ma saada tahan. Esinejas ei olnud küll näha seda entusiasmi, nagu eelmises kahes, aga oli aru saada, et Lembitu jagab oma ala väga hästi. Mulle jäi hästi meelde, et ta rääkis, et kui ta ise õppis või töötas kellegi süsadmini käe all, siis kui ta küsis, et kuidas midagi teha, siis sai vastuseks mitte kindla lahenduse, vaid man käsu. Selle kohta lugedes ja ise uurides sai aga teada, mida sellega teha saab palju laiemalt, mitte ainult kuidas üks kindel ülesanne ära lahendada. Samuti rääkis huvitavalt sellest, et süsadmin võib jätta mulje, et ta ei teegi tööd. Selleks tuleb aga scriptida tegevused, mida rohkem kui mõned korrad tuleb teha. Lisaks peab olema ettenägelikkust mitmete asjade suhtes, sest selle puudumiselt ja samal ajal mitte väga millegi tegemiselt võib süsteem üks hetk pehmelt öeldes katki minna. Hea süsteemi administraator on siis võib-olla nagu jalgpalli kohtunik - hea kui väga palju pilti ei satu, aga hädavajalik, et asjad toimiksid.

Viiendat loengut alustas Andres Septer, kes jagas väga asjalikke näiteid tööturu kohta ning mida vaatata kuhugi tööle minnes, millest hoiduda. Selle loengu külalisesineja Einar Koltšanov oli jällegi väga huvitava ameti peal ehk siis scrum master. Alles loengu lõpus küsitud küsimusest tuli välja, et scrum masteri ülesanneteks on arendustiimilt takistuste eest ära koristanine, et nad saaksid rahulikult tööle keskenduda ning agiilse arenduse kui ka scrum metoodika käigus hoidmine. Kokkuvõtlikult siis probleemide lahendamine ja pidev suhtlemine. Väga huvitav amet iseenesest, millest jällegi varem midagi kuulnud ei olnud, aga kindlasti pole see minu jaoks.

Kuuendas loengus esines Ivar Laur, kes on EMTA analüüsiosakonna juhataja. Ta rääkis andmete analüüsist ja maksude laekumisest. Analüüsides saame teada näiteks palju jääb hinnanguliselt makse laekumata. Samuti kuidas leida pettusi läbi siis erinevate käitumismustrite või seoste. Lisaks rõhutas, et arendusel nende alal on väga tähtis paindlikkus, sest ei teata täpselt, mida tulevikus kasutada on vaja. Sellise mahu andmete töötlemisel on vaja väga head infrastruktuuri ja see on analüüsis mingil määral probleemiks. Ise pole sellise valdkonna peale küll mõelnud, kuid huvitavaid aspekte on seal kindlasti.

Eelviimases loengus käis rääkimas Jaan Priisalu "Eesti Vabariikgi küberkaitse" teemal. Loeng oli väga hea ja ülevaatlik üleüldiselt Eesti teemal. Mis meil on väga hea on digiallkiri. Samuti, et küberkaitse maailmas on Eesti väga kõva. Tallinn on nagu küberkaitse pealinn või kui mitte seda, siis vähemalt üks võtmekoht, kus toimub selle teemalisi koverentse ja kus endast lugu pidav küberkaitsega seotud inimene on käinud. See on kindlasti tuleviku teema (kui ka preagune loomulikult) ja küberkaitse kohta tahaks kindlasti mingi hetk õppida.

Kaheksas ja viimane loeng "IT ja turundus". Esines Hedi Mardisoo, Starmanist. Meil tutvustati turunundus teemade ja mõistetega näiteks bränding ja marketing, kui ka suhtekorraldus. Võrreldes teiste loengutega jällegi rõhutati kui tähtis on koostöö IT-ga. Siin kohal turundus ja IT, kuid üldisemalt ja põhilisemalt äri ja IT. Samuti rääkis selle tähtsusest scrum master Einar Koltšanov. Elame nö infosajandil, kuid siiski jätkuvalt tundub tihti on probleemiks omavaheline suhtlemine ja info liikumine.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu (Õppekorraldus eeskiri 5.2.12.).

• Üldiselt vastava aine õppejõuga, kuid korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel (Õppekorraldus eeskiri 5.3.2. ).

• Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorraldus eeskiri 5.2.8.1. ).

• Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks (Õpingukorralduse eeskiri 5.2.1. ).

• Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta (Õpingukorralduse eeskiri 5.2.7. ).

• Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppekorraldus eeskiri 5.2.7. ). Tasulisel (OF) õppekohal kordussoorituse tasu on 20 € (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele järgnevatel põhjustel:

• Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;

Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel (Õppekorraldus eeskiri 6.1.3.1. ).

• Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;

Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel (Õppekorraldus eeskiri 6.1.3.2. ).

• Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel (Õppekorraldus eeskiri 6.1.3.3. ).

Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus (Õppekorraldus eeskiri 6.1.4. ).

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

• keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
• alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
• akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega (Õppekorraldus eeskiri 6.1.5. ).

Nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks (Õppekorraldus eeskiri 6.1.6. ).

Jaa, ikka saab (Õpingukorralduse eeskiri 5.2.12. ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal ).

Sügissemester: 23 EAPd 27 - 23 = 4 EAPd Arve summa: 4 EAPd x 50€ = 200€ Kevadsemester: 24 EAPd 27 - 24 = 3 EAPd Arve summa: 3 EAPd x 50€ = 150€

Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 7 EAP ulatuses. Arve oleks 350€.